 |
| Palju õnne sünnipäevaks minu kallile suurele/väikesele vennale! |
Suvevaheaeg sai läbi ja algas kool. Nii tüdrukute kui ka minu jaoks. Elu läks tagasi tavalisse rutiini. See kord on mul kool kaks korda nädalas, teisipäeva ja neljapäeva õhtutel. Saame palju esseesid ja kokkuvõtteid kirjutada ning hiljem neid klassis analüüsida. Õnneks on tase palju kõrgem kui eelmisel aastal.
Septembri saabudes hakkas meil ka ilm muutuma. Õues on juba tunda, et suvi on selleks aastaks enam-vähem läbi. 25+ kraadised päevad on juba minevik. Nüüd on õues päeval 20 kraadi ringis või isegi natukene vähem. Terve nädal olen ma pikkade riietega ringi käinud õues. Öösiti läheb temperatuur 10-13 kraaadi ringi. Ma olen harjunud siin lahtise aknaga magama, niiet lõpuks ometi saan ma ka enda uut ja suurt tekki kasutada. Üks hommik oli õues 8 kraadi sooja ja minu toas oli nii külm, et ma lihtsalt veetsingi pool päeva enda voodis teki all passides. Seal oli vähemalt soe. Päevad on küll päikeselised, aga see päike ei ole enam nii ere ja soe. Ja päevad on ka väga lühikeseks läinud. Täna hommikul ärkasin korraks hommikul kell 6 ja õues oli kottpime. Päike loojub õhtul peale poolt seitset ja kell seitse on õues jälle pimedus. Õues ringi vaadates on juba näha, kuidas mõned üksikud puud värvi muudavad. Teisipäeval oli meil esimene "sügistorm". Tegelikult oli päev otsa kõvem tuul. Aga õhtul koolist tagasi sõites tuli nii tugev vihm, et autoga sõita oli võimatu. Lihtsalt mitte midagi ei näinud, vihmasadu oli nagu sein. Muidugi saime päeva jooksul paar tornaadohoiatust ka, aga see juba siin nii tavaliseks saanud. Selle "suure" tormiga murdus meil naabruses ka puid. Iga hommik Kirsit kooli viies vaatan nüüd ühte maja, mis ei paista murdunud puu alt väljagi, aga inimestel ei ole raha, et keegi puud koristama palgata. Muru ja teed on siiani roheliste lehtede ja käbidega kaetud. Praegu murumehed puhuvad neid mul akna all hunnikutesse suure mürinaga.
Üks suur sügisemärk on ka see, et mõned majad on juba Halloweeni kaunistuste alla peidetud. Tavaliselt on kõik asjad alles oktoobri alguses üles pandud. Eelmiseks laupäevaks olid juba kaks esimest maja surnuaiaks muudetud ja nüüd tuleb neid iga päevaga järjest juurde. Ühel päeval tuli endal ka tahtmine juba vaikselt Halloweeniks kaunistusi tegema hakata. Sain loa ja tõttasin Michaelsisse vajalikke asju ostma. Kassas müüja küsis naerdes, et kas ma ikka tean et Halloween on alles järgmine kuu. Ma küsisin talt vastu, et kas nad teavad et jõulud on alles kolme kuu pärast. Jah, siin on juba alates esimesest septembrist jõuluasjad müügil. Isegi jõulukataloogid tulevad koju. Tuletavad mulle pidevalt meelde, et varsti on aeg jälle jõulukingitusi osta. Jälle! Alles olid jõulud!
Eile peale pikka ja venivat klassi käisin ruttu Cosis, võtsin sealt õhtusöögi kaasa ja läksin Starbucksi, et sealt midagi sooja juua saada. Võtsin enda lemmiku Salted Caramel Hot Chocolate. Mulle jooki kätte andes ütles Tyler, et mu kaardil oli kaks dollarit vähem kui vaja oli, aga ma ei pea seda talle maksma, sest ma olen nii tore ja tema sõber. Ma olin üks suur VAU. :D Ma olen näinud küll, kuidas vahepeal seal aetakse nii jubedalt isegi sente taga, aga nüüd ei taheta minult isegi kahte dollarit.
Lõunal bensiinijaama minnes jooksis töötaja kohe mulle ukse peale vastu ja küsis naeratades, et kas 20 dollarit number viite. Aga hoopis 40 tahtsin, 20 on juba vana teema enne bensiinihindade tõusu. Muidugi hakati siis mu juuksevärvi kiitma. Küsis, et kust ma pärit olen, teadis kus Eesti on, aga tal polnud õrna aimugi kes on au pair. Õnneks tal telefon helises, muidu olekski vist jäänud sinna küsimustele vastama. Hõikas mulle järgi, et ma ikka tihedamini autot käiksin seal tankimas. Auto juurde kõndides kuulsin veel kolmelt inimeselt, et kui ilusad mu juuksed ikka on. Sellest mis tänavatel toimub mu juuste teemal ei hakka ma parem rääkimagi. Oh neid ameeriklasi küll :D
 |
| lazy day |
 |
| esseede kirjutamise rõõmud |
 |
| möllasin paintiga |
