August vol 1

Ülla-ülla, saate 2 blogipostitust hommikuse kohvi kõrvale. Muidugi kui te väga varajased olete, siis hoopiski lõunasöögi kõrvale. Seda ei juhtu juba iga päev, võib lausa öelda et isegi mitte iga kuu.

Sai aasta päevast, millal ma Ameerikasse tulin

August möödus väga kiiresti. Lausa kiiremini kui üks sõrmenips. Terve see kuu lugesin Facebookist, kuidas järjest hakkasid kõik minuga samal ajal tulnud au pairid koju tagasi minema. Kes ei suutnud koju minekut ära oodata, kes kahetses, et ta ei pikendanud. Vahepeal hakkasin isegi mõtlema, et miks ma pikendasin. Äkki oleksin pidanud ikka üheks aastaks ainult jääma, siis ma oleks praegu juba ammu Eestis tagasi. Olid ka mõned väga rasked päevad, aga õnneks on siin mõned inimesed, kes suudavad sul paari minutiga tuju 10 korda paremaks teha. Praegu ma enam õnneks enda otsust ei kahetse. Ma olen siin lihtsalt nii palju toredaid inimesi leida, kellega koos olles ei jää koduigatsuseks ja kahetsemiseks aegagi. Jätkuvalt naudin enda elu siin kaugel jänkidemaal. Kuigi jah, aeg-ajalt ma ikka igatsen enda peret ja sõpru. Neid, kes mulle on veel alles jäänud. Nagu ma kunagi ütlesin, need kaks aastat näitavad väga hästi, kes on tõelised sõbrad ja kes pole sedagi olnud.

Ajaviide parklas oodates

4. augustil otsustasime koos Shayla ja Elisabethiga New Yorki rändama minna. Õues oli mõnusalt praadivad 35 kraadi sooja, tuntav temperatuur oli 47, päike kärsatas selges taevas. Rongi oodates hoidsime pöidlaid, et me uue rongi saaksime. Ei tahtnud eriti vanas streikiva konditsioneeriga rongis 50 minutit küll istuda. Õnneks meie suur soov täitus ja lõpuks me hoopiski külmusime selles uues rongis. Ostsime Grand Centralist endale võileivad lõunasöögiks ja suundusime metrooga Brooklynisse. Teistel oli see esimene kord metrooga sõita. Tagasi tänavale kõndides võttis meid vastu jube lämbe õhk. Brooklyn on täiesti teistsugune kui Manhattan, ei ole nii kõrged majad. Jalutasime mööda tänavaid ringi. Leidsime isegi selle maja üles, kus Kõmutüdruku Dan elab. Siis läksime Brooklyni ja Manhattani silla vahel olevasse parki jõe äärde istuma ja lõunasööki sööma. Peale pikka pausi seadsime sannud Brooklyni silla peale. Seal oli nii jube olla, õhk ei liikunud, päike kärsatas. Inimesed kõndisid võimalikult kiiresti, et ruttu sealt silla pealt maha saada. Üks abielupaar tegi sillal pulmapilte. Rääkisin isamehega juttu mõnda aega, nad olid Venemaalt pärit ja ta nimi oli Igor. Pakkus mulle isegi võimalust pruutpaariga koos pilti teha. Sillalt maha saades tormasid kõik inimesed lähedal asuvasse parki, kus olid juba mulle tuttavad tantsijad oma etteastet tegemas. Vaatasime neid mõned minutid ja suundusime tagasi metroosse. Ootasime enda rongi 6 minutit, inimesed üritasid kõikvõimalike asjadega endale tuult lehvitada. Ja kui siis lõpuks see rong tuli ja uksed lahti tegi, siis tegin inimesed kohe tormijooksu ja siis oli kohe üks väga vali OOOOOOOOOOOOOOOOOOOHHHHHHHHHH, sest rongis konditsioneer töötas. Muidugi hakkasid kõik inimesed laginal samal ajal ohkamise üle naerma :D Sõitsime tagasi Grand Centralisse. Läksime kõrval asuvasse spordipoodi. Seal saime kokku Dianaga. Läksime TGI Friday-sse õhtusööki sööma. Kõik olid parajad laibad. Peale tund aega sõitmist läksime mööda Broadwayd Flatiron Buildingu juurde. See on see kuulus triikraua kujuline maja, väga palju näidatakse erinevates filmides. Shayla ja Elisabeth otsustasid tagasi Stamfordi linna. Me Dianaga läksime jälle metroosse ja seal sõitsime Staten Islandi praamipeatusesse, mis asub täitsa Manhattani kõige lõunapoolsemas osas. Suureks üllatuseks oli kohale jõudes juba täiesti pime. Istusime jõe ääres, hingasime värsket õhku ja vaatasime vastaskaldal toimuvat pidu. Kuna kell hakkas juba palju saama sõitsime Times Square'le, kõndisime Grand Centralisse ja sealt rongiga Stamfordi. Koju jõudsin kesköö paiku.

Brooklyni sild

Manhattani sild

Gossip Girl'i fännide jaoks tuttav maja

Flatiron Building 

Pidu vastaskaldal

Seda postitust kirjutades avastasin, et ma ei oskagi enam korralikult laused eesti keeles moodustada vahepeal. Kusjuures rääkides ei tule ka enam paljud eesti keelsed sõnad meelde.