Dream it. Wish it. Do it.: July 2012

Ma olen peaaegu iga päev selle blogi akna lahti võtnud eesmärgiga lõpuks midagi kirjutada, aga ei ole saanud kuidagi seda alustada. Nagu oleks mida kirjutada ja nagu ei oleks ka.

Eestis oli kõik nii võõras kuid samas ka nii kodune. Paljud asjad olid nagu väiksemaks jäänud, isegi teie valgusfoorid on minu jaoks nii minid. Pidevalt tekkis küsimus, et miks inimesed punase tule alt paremale ei keera, sai lolli näoga müüjat vahitud, sest ta ei pannud ostetud asju kottidesse ja ei hakanudki küsima et kuidas läheb ja mida ma täna teinud olen. Ehmusin ära, et valgusfoor on katki, sest roheline tuli hakkas vilkuma ja ei saanud aru milleks läheb peale punase tule kollane ja alles siis roheline põlema (siin läheb punasest otse roheliseks). Autod olid nii väikesed, väga harva sattus mõni Ameerika tank sinuga samale teele. AUTOJUHID KASUTASID SUUNATULD! :D Tänaval vastu kõndivad inimesed vaatasid maha, ei naeratanud ja paistsid kas kurvad või kurjad. Politseinikud ei seisnud jalad harkis ja ei küsinud, et kas sa tahad nendega koos pilti teha. Kiirabi ja tuletõrje autod olid väikesed, politsei ei sõitnudki mustangidega. Inimesed kõndisid ja sõitsid jalgratastega. Enamuse ajast sadas vihma ja sooja oli 22 kraadi ringis. Aga Eesti toit. Leib ei olnud sai. Jogurt ei olnud mingi tarretiseplönn. Jäätist sai osta ühe kaupa, mitte 12ses pakis. Šokolaad on šokolaad, mitte lihtsalt mingi pruun tahvel. Vesi ei maitsenud nagu kloor. Maasikad olid magusad, mitte mingid maitsetud punased plönnid. Vorst oli vorst, mitte hot dogi viinerid. Kommid, grillvorstid, KOHUKESED, šašlõkk, kartulisalat, Tallinna Peenleib, Cooler, tomato-kurgi salat, vaarikad, malasolka, šokolaadid, pelmeenid, ...

Minu elu kõige kiiremad 3 nädalat Eestis said liiga kiiresti läbi. Võrreldes eelmise aastaga jätsin ma nii Valgamaale kui ka Tallinnasse paraja lombi, võib öelda, et ka uputuse maha. Ülekaalus kohvri sain isegi tasuta lennuki peale, ju ma nägin siis vist nii jube välja. Suur aitäh kõigile, kes leidsid aega minuga kokku saamiseks. Nii hea oli teid jälle näha peale 11 kuud.

Mängib ruutu

Koer kes armastab New Yorki

2:30

Minu lemmik poisil oli sünnipäev

Eestis on maailma parimad maasikad

Isa traktoris sai konditsioneeri käes maha jahtuda

Minu kõrvitsanina

SÖÖÖÖÖÖK

Keele näitamine täies hoos

Praeguseks olen ma tagasi Ameerika pinnal olnud juba 2 nädalat.
Ostsime mulle jõuludeks lennupiletid ära. Peale seda hakkas hull jama, sest Estonian Air tühistas järjest lende. Peale paari tundi telefoni otsas rippumist sain lõpuks enda lennud uuesti korda. Alguses pidin lendama Stockholmi kaudu, siis Kopenhaageni ja nüüd Oslo kaudu.
Käisime Maria ja Juliaga Katy Perry filmi vaatamas. Täitsa hea oli.

Pidime minema Magic Mike ka vaatama, aga kuna ma olin nii väsinud, et oleksin püstijalu magama jäänud läksin koju. Magama.

Siis sain teada, et tüdrukud tahavad nädal aega kauemaks laagrisse jääda. Esimene mõte oli mul kohe, et ma oleks saanud siis nädal aega kauem Eestis olla. Sain tüdrukute lindude hoidmise töö endale. Käin iga viie päeva tagant kahe papagoi toitu ja vett vahetamas. Oi kuidas see suur kakaduu vihkab mind, vist minu juuste pärast :D Au Pairi meetingul käisime rannas. Sain paljude uute au pairidega tuttavaks. Käisime Irja ja Ediga golfiklubis Shakespeare näidendi välietendust vaatamas. Neljapäeval pidid siit suured tormid üle tulema. Põhja pool oli isegi tornaadosid. Telekat vaadata ei saanud, sest iga natukese aja tagant hakkasid sealt 10 korda kõvemini sireenid ja mingi mees lärmama, et torm tuleb.Tegelikult oli meil lihtsalt paar minutit kõva tuul ja kõva vihm. That's it. Sai olümpiamängude avamist ka vaadatud. Selleks panin juba kell 2 etv mängima arvutist, sest olümpiamänge väljaspoolt Eestit sealt kaudu vaadata ei oleks saanud. Ehk siis juba õhtuste uudiste ajal. Ise läksin poodi järgmiseks nädalaks süüa ostma.