Päev # 56

Äratus 6:50am. 7:20am startisime autokooli poole, kohale jõudsime 7:35am. Autokool pidi tööle hakkama 8:00am. Tulime varem kohale, et saaks kiiremini sisse. Ei peaks kaua ootama. Kohale jõudes avastasime, et seal oli juba hiiglaslik järjekord. Võtsime ka siis sappa. Meie ees oli vähemalt 100 inimest. Järjekord lookles ukse juurest mööda muruplatsi kõnnitee peale. Kogu aeg tuli meie taha veel inimesi juurde. Üks auto sõitis mööda, juht karjus "Vau kui pikk järjekord". Õnneks ei sadanud vihma. Jalad olid eelmisest päevast nii valusad. Lõpuks kui kell 8 uksed lahti tehti oli meie taga veel vähemalt 75 inimest. Sees täitsin kõige pealt mingi ankeedi ära. Samal ajal seisime hiiglaslikus järjekorras. Järgmisena tehti pilt. Siis läksime uude järjekorda, kus läks vähemalt tund aega ära. Andsin ametnikule enda nakeedi, dokumendid, social security kaardi ja kirjad, mis on mulle saadetud. Tore mees oli leti taga. Seal läks umbes 12 minutit. Siis pidin hakkama ootama kuna saan teooria eksamit tegema hakata. E läks istuma ja mina seisin teiste ootajate juures. Seal kutsuti ühekaupa inimesi sisse. Ootasin üle tunni aja, mu jalad juba vihkasid mind. Mõni minu ümber olev inimene oleks hädasti dušši vajanud, sest see hais oli kohutav. Lõpuks kutsuti mind leti juurde. Kõige pealt oli nägemiskontroll. Vaatasin mingisse masinasse sisse ja pidin ülevalt reast 8 numbrit ette lugema. Siis lasti mind uksest sisse ja läksin enda arvuti taha. Puutetundliku ekraaniga oli. Sisestasin kontrolliks enda sünnikuupäeva. Kui ma esimest küsimust nägin, siis tuli küll juba väike paanika, et ma ei oska. Vahepeal oligi selline tunne, et kukun läbi, kuna polnud selliseid küsimusi näinudki ja valesid vastuseid oli ka juba kogunenud. Hakkasin juba vaikselt mõtlema, kuidas ma teistele ütleksin, et läbi kukkusin. Häbi oleks. Lõpuks oli mul vaja vastata viimasele küsimusele. Kui vastan valesti, siis kukun läbi. Õnneks vastasin õieti. Seal oli üks mees, kes ei saanud inglise keelest eriti aru ja keegi ei tohtinud teda aidata ka. Kahju oli temast. Anti mulle üks paber, mille pean ära täitma ja seal olevale numbrile helistades sõidueksamiks registreeruma. Teised inimesed said seda teha kohe peale teooria eksamist läbi saamist. Kuna ma olen välismaalane, siis oli neil vaja teha taustakontroll. Lõpuks peale 3 ja pool tundi seismist sain jälle istuda. Kui Nana poole jõudsime, siis ei olnud küll mingit tahtmist püsti tõusta. Sõime hommikusööki ja hakkasime kodu poole sõitma. Terve tee olin poolunes. Ülejäänud päeva veetsin diivanil lamades. Meile tuli Gerda külla. Läksime Hiina restorani õhtusöögile. Sõin kana salatit, teised šusit. Peale seda käisime siin samas lähedal jäätist söömas. Mmm, karamell. Kodus tegelesin veel koolitööga ja ronisin magama.

- Fööniksipea

Päev # 55

Reedel põhimõtteliselt kogu aeg sadas padukat. Igal pool uputas. Teid pandi kinni ja autod roomasid tänavatel, kuna vett oli nii palju. Posti järgi minnes olin hetkega läbimärg. Peale köögi koristamist käisin kiiresti pesus, kuna pidime 4 paiku liikuma hakkama. Varsti tuli L ja ütles, et lähme hoopis pool tundi varem vihma pärast. Oli vaja kiiresti juuksed kuivaks saada. Tegelikult läksime kodust ära 3:45pm. Sõitsime rongijaama, ostsime piletid, sain Dunkin Donutsist maasika donutsi. Ootasime mingi aeg rongi ja sõit võiski alata. Kuna vagunis oli nii palju rahvast seisin terve tee 55 minutit püsti. Lõpuks olid jalad päris väsinud, kuna pidin tasakaalu hoidmiseks erinevaid  trikke tegema vahe peal. Üritasime Grand Centralist taksot saada, aga millegipärast olid kõik hõivatud. Kõndisime siis umbes 20 minutit Eesti Maja juurde. Võibolla isegi kauem. Ristmikute peal olid politseinikud liiklust reguleerimas, kuna New Yorgis oli mingi ÜRO värk ja kõik presidendid olid seal. Lõpuks jõudsime kohale. All garderoobis kingi jalga pannes kuulasin kuidas koor laulis kõrval ruumis eesti keeles. Üldse oli harjumatu, et kõik rääkisid eesti keeles. I näitas mulle maja ja läksime saali. Kõige pealt pidas president kõne. Tutvustati tähtsamaid tegelasi, kes kohal olid, näiteks Paet.  Peale seda hakkas koor eesti keelseid laule laulma. Kusjuures lauljateks olid ameeriklased. Esimene laul kõlas alguses nagu vene keeles. Üldse paljudest sõnadest ei saanud aru. Aga muidu väga hästi laulsid ja tore oli. Imestasid, kuidas kõik koos laulsid Eesti hümni. Seal oli ka pere kunagine au pair Gerda. Lõpus oli pildistamine. Kõik see aeg seisime püsti. Kuna olime nii väsinud otsustasime metrooga tagasi minna. Kõndisime Grand Centralis ringi ja ostsime süüa. Seal olid automaatidega sõdurid. Sain õhtusöögiks salati. Rongis sain lõpuks istuma. Nii hea tunne oli peale 4 tundi seismist ja kõndimist. Terve tee Stamfordi oli mul nii suur uni peal. Koju jõudsime natukene peale 9. Vahetasin ruttu riided ja pakkisin asju. Panin juba enda supermõnusad pidžaamapüksid jalga. Võtsin enda salati ja asusime E-ga Cromwelli poole teele. 1 tund ja 15 minutit autosõitu. Millegi pärast oli tee nii autosid täis, see ei pidavat üldse tavaline olema. Kohale jõudsime 11:15pm. Sõin õhtusöögi ära ja õppisin natukene testi jaoks. Magama sain 12:30am.

- Fööniksipea

Päev # 50- # 55

Järjekordne töönädal. Esmaspäeval imekombel jalad ei valutanudki. Hommikul 2 tundi kooli. Peale seda käisin üle tee Targetis šoppamas. Kuna unustasin enda päikeseprillid Hanna poole ostsin uued. Kulutasin veel raha veebikaamera ja käte desinfitseerija peale. Ei, ma ei ole puhtusehulluks hakanud. Lihtsalt koolides juba haigused levivad ja see on viimane asi, mida mul vaja on. Kodus pihustasin kõik ukselingid desinfitseerijaga üle ning ülejäänud päeva veetsin pesumasina ja kuivati seltsis. Sain enda teise tellimuse kätte, kuigi oli kirjas, et see jõuab teisipäeval. Nagu iga esmaspäev juba kombeks on veetsime tüdrukutega õhtul tund aega popcorni kaussidega diivanil lebotades The Lying Game vaadates.

Teisipäeval koristasin vannitube ja enamuse päevast tegelesin koolitööga. Oli vaja essee uuesti ringi trükkida ilma vigadeta ja hunnig ülesandeid õpikust ning lehtedelt. Käisin muffineid autoga sõidutamas. Õhtu poole hakkasin autokooli jaoks teooriat õppima.

Kolmapäeval kõige pealt 2 tundi kooli, mida ma eriti ei mäleta, kuna uni oli liiga suur. Teised ka vaikselt suikusid klassis, isegi õpetaja. Kuna siin oli kõikides koolides lühendatud päev jõudis L juba 12 paiku koju. K-l oli võrkpall. Kasutasin esimest korda Skypet telefonile helistamiseks. Alguses oli küll selline tunne, et mida ma nüüd tegema pean. Tegelikult oli kõik väga lihtne. Helistasin Randole, kellel oli sünnipäev. Ei tundnud teda alguses ära. Päris mitu minutit rääkisime. Hea oli rääkida üle pika aja. Keetsin endale lõunasöögiks maisi. Ülejäänud päeva veetsin jälle pesumasina ja kuivati seltsis. Sain Eestist ühe väga hea uudise ka, mis tõstis tuju kohe lakke. Õhtul käisin Catalina ja Claraga siin samas lähedal Starbucksis. Sain jalutada. Imestasime, et kuidas see Starbucks nii suur on. Seekord võtsin šokolaadi smuuti, kuhu panti banaani ka. Kella 9 paiku visati kõik toidud prügikasti ja just peale seda tulid inimesed, kes tahtsid süüa osta sealt. Uuups. Istusime seal umbes poole kümneni, siis tõid nad mu autoga koju. Sõin õhtusööki ja vaatasin telekat.

Neljapäev. Jube kuum ilm oli. Kraade eriti palju ei olnud, aga see õhuniiskus oli nii suur ja kui päike paistma hakkas kärsatas ikka päris korralikult. Tegelesin jälle koolitööga. Koristasin tube ning hoidsin pesumasinat ja kuivatit jälle töös. Pool päeva õppisin autokooli teooriaeksami jaoks. Ma suutsin jälle online shopingut teha. Õhtul viisin L gymnasticsisse. Liiklus oli jälle hullumaja. Mõned targad suutsid ristmiku ära blokeerida ja siis oli seal terve maja pikkune ummik. Seisin täpselt valgusfoori ees, tahtsin vasakule pöörata, aga ükski auto ei saanud liikuda, sest üks seisis meil täpselt risti ees. Lõpuks olime seal mitu minutit kuni ta otsustas signaalitamise saatel lõpuks eest ära sõita. Peale õhtusööki vaatasime Grey Anatoomia uut hooaega. 2 tundi. Praeguse seisuga on mul vähemalt üks hooaeg nägemata jäänud vahelt, kuna Eesti on Ameerikast näitamisega maas.

Reede. Leidsin endale vist jõusaali kaaslase. Pean hakkama trenni tegema, kuna te teate mida suur söömine teeb. Kuigi jah, see ei paista kuskilt välja, aga ikkagi.  Kirjutan blogi. Tunni aja pärast peaks kool algama. Peale tundi panen ennast mingisse programmi kirja. Siis pean hakkama iga nädal ühe UCONNi õpilasega pool tundi lihtsalt rääkima, et enda inglise keelset vestlust parandada.  Peale kooli koristan kööki. 4pm stardime I-ga New Yorgi poole. Läheme Eesti majja presidendi vastuvõtule. Peale seda koju tagasi, kiire riiete vahetus ja lähme E-ga tema ema poole. Natukene üle tunni sõitu. Jääme ööseks sinna.

Laupäev. Tuleb väga varajane äratus. Tahame olla hommikul 7(?) paiku autokooli ukse taga. Teen nägemistesti ja teooriaeksami ära. Loodetavasti. Panen sõidueksamiks ka aja kirja. Siis vist tagasi koju.

Pühapäeval läheme New Yorki pesapalli mängu vaatama. Mets vs Phillies. Esimene õige Ameerika pesapallimäng. Hanna tuleb ka meiega.

Nüüd on mul 100 postitust täis.

Millegi pärast mu vasak jalg valutab täna, nagu oleks kodust Tõrva ja tagasi kõndinud :D

- Fööniksipea

Päev # 49

Äratuskell karjus 7:00am. 8:30am hommikusöök ja peale 9-t hakkasime rongijaama sõitma. Me ei osanud automaatidest piletit osta. Kohe jooksid kõik ümberkaudsed inimesed aitama. Kõik on siin nii abivalmid ja sõbralikud. Üks pakkus, et kui me mahuks tema 2 kohalisse kabrioleti ära, siis viib ta meid tasuta linna. Jäime ikka rongi ootama. Kohe hakati minu juukseid ja jalatseid kiitma. Öeldi, et me läheks nagu New Yorgi moenädalale. Küsiti veel kust me pärit oleme. Rongi peal nägime Vin Dieseli isa. Õigemini see oli mees, kes oli nagu vanem variand Dieselist, aga täitsa tema nägu oli. Sellepärast saigi sellise hüüdnime.
Pidime minema New Yorki Scavenger Huntile. Kas me sinna jõudisme? Ei. Jõudsime Grand Centralisse. Võtsin juhised välja kuidas kokku lepitud kohta jõuda ja hakkasime Hanna telefoni gps-i järgi liikuma. Mis juhatas meid muidugi täiesti valesse kohta. Siis võtsime kaardi ja üritasime aru saada, kus me oleme. Selleks ajaks oli Hunt juba alanud. Liikusime tagasi Grand Centrali juurde ja hakkasime otsast peale kõndima. Lõpuks ekslesime nendel lõpututel tänavatel mitu tundi. Läksime Broadwayle ja leidsime kogemata selle suure peenikese maja, nimi ei tule jälle meelde. Puhkasime seal kõrval toolide peal ja ma textisin teistele, aga keegi ei vastanud.
Kuna kell oli juba 1 läbi otsustasime minna Times Square-le, kuna Hanna polnud seal veel käinud. Klõpsasime paar turistipilti. Jälle hakati mu juukseid kiitma. Üks jalgrattur sõitis mööda ja ütles I love your hair, ise samal ajal edasi kihutades. Kuna kõhud olid tühjad läksime T.G.I. Fridays-sse sööma. Võtsin kana ja kreveti pasta ning külmutatud maasikalimonaadi. Peale seda suundusime Starbucksi. Järjekorras seistes astus järsku üks mees juurde ja küsis, mida me tellida tahame. Me ei saanud alguses midagi aru. Tegelikult oli see üks teenindaja, kes ütles mikrofoni tellimusi. Sain maasika smuuti nagu alati.
Läksime välja tagasi. Müüjad tulid meile igasuguseid asju pakkuma. Istusime niisama Times Sqareil toolide peal ja puhkasime. Seal sõitis ringi üks buss, millel olid klaasist seinad. Seal sees istusid inimesed näoga tänava poole ja liigutasid ennast ühe video järgi kaasa, mõned lausa tantsisid. Kõik hakkasid neid pildistama. Joogid joodud hakkasime mööda poode ringi käima. Seal olid sellised poed, kus ma oleksin küll kohe enda rahakoti tühjaks ostnud. Seekord ei hakanud seda tegema. 8. oktoobril aga arvatavasti küll. Muidugi oli seal veel palju kalleid firmakaid, kus olid hiiglaslikud järjekorrad. Hakasime tagasi Grand Centrali poole liikuma. Käisime seal ühes lahedas poes. Saime isegi piletid ostetud. Me ei osanud alguses õige rongi peale minna. Tiirutasime jaamas ringi. Käisime teepeale juustukooki ostmas ja leidsime kogemata õige värava. Rongis tuli nii jube uni peale.
Hanna pool tegime kiire küünte lakkimise ja asjade pakkimise. Viimasega tekkis mul natukene raskusi, kuna kõik ostetud asjad ei tahtnud kotti ära mahtuda. Õnneks sai see probleem lahendatud. Alguses oli plaan minna 5:21pm rongi peale. Tahtsime hakata Rye poole sõitma, aga auto aku sai tühjaks. Pika jubimise peale läks see käima. Siis pani gps segast. Lõpuks kui kohale jõudsime oli rong juba läinud. Käisime tankimas ja jalutasime Starbucksi aega parajaks tegema, kuna järgmine rongi pidi alles tunni pärast tulema. Jälle maasika smuuti. Otsustasime jala rongijaama kõndida. Avastasin, et unustasin enda päikeseprillid maha. Ootasin 20 minutit rongi ja peale 25 minutilist sõitu olingi Stamfordis. Jalad valutasid, kott oli liiga raske ja uni tahtis maha murda. E oli mulle rongijaama vastu tulnud. Kodus rääkisin neile meie seikluse ära ja saatsin LCC-le kirja. Täiesti feil päev oli. Voodi pealt leidsin enda paki, mis oli laupäeval tulnud. Vähemalt midagigi head. Sain 2 TWLOHA särki. Mõlemad $17 ja täpselt parajad. Käisin all õhtusööki söömas ja ronisin voodisse.

- Fööniksipea

Päev # 48

Lõpuks ometi laupäev, kus ma sain natukene kauem magada. Eelmine nädal pidin autokooli pärast vara ärkama. Ärkasin siis 9:00am. Käisin kiiresti pesus ja hakkasin asju otsima, mida pakkida. Hommikusöögiks saime šokolaadimuffineid suurte šokolaaditükkidega. Pakkisin asju ja 11:15am hakkasime liikuma. Sõitsime White Plains'i bussijaama juurest läbi. Seal kohtusin esimest korda I, L ja Cocoga. Tuli meelde see tunne, mis meid kõiki valdas kui hakkasime sellelel linnale lähenema. Mind viidi Hanna poole ja teised sõitsid edasi sugulaste poole põhja. Panin enda roosa koti tuppa ja läksime poodidesse šoppama. Esimene ülesanne oli leida normaalne juuksevärv. Ühes poes olime samas riiulite vahes väikese tüdruku ja ta emaga. Tüdruk jälgis mind tükk aega ja ütles siis emale. "She's a tall lady". Hakkasime kõik selle peale naerma. Läksime ühe dollari poodi, ostsin sealt endale 5 küünelakki. Kokku läks $5. Järgmisest poest sain endale juuksevärvi, hind oli umbes $9 kanti, kookose lõhnalise šampooni ja palsami ka. Läksime Burlington Coat Factory-sse. Järgisime seal ameeriklaste kommet kõik jalga proovitud jalatsid põrandale laiali jätta, et me liiga turistid välja ei näeks. Ostsin endale $9 väikese punase koti ja $19.99 Adio botasied, õige hind oli neil $39.99. Läksime California Pizzasse sööma. Tellisime 2 suurt kana-ananassi pitsat, mis olid tegelikult väikesed. Külmutatud maasika limonaadi ka. Sain teada, et mul on ka juba komme iga asja peale okei öelda, aga nii nagu ameeriklased, mitte eestlased. Ja meil mõlemal tahtis vahepeal mõni ingliskeelne sõna eesti keelsesse lausesse ära eksida. Teenindaja üritas meile koguaeg pugeda, et rohkem tippi saada. Meie juures naeratas ja küsis igasuguseid küsimusi, mujal oli nii kurja näoga. Peale söömist viisime asjad Hanna poole. Sain enda paki Eestist kätte ja lõpusõrmuse ka. Olime natuke aega seal ja siis jälle välja. Šoppama muidugi. Kõigepealt läksime Kohls'i. Ostsin endale $7.99 (säästsin $8.01) eest lühikesed pehmed pidžaamapüksid, $8 (säästsin $12) eest lühikesed püksid, mis olid 60% alla hinnatud ning $14.99 (säästsin $11,01) pikad pidžaamapüksid. Seal olid nii pikad kassajärjekorrad. Pool tundi ootasime kindlasti. Peale seda läksime toidupoodi õhtuks süüa ostma. Ostsime viinamarju, karamelli Jell-o't (minu lemmik), saiakesi, suured jogurtid (907,2 grammi) ning kirsi Fantat, mis oli jube lilla. Hüppasime veel Starbucksist läbi, võtsin $4,75 maasika smuuti. Sõitsime tagasi Hanna poole. Otsustasime hakata mu juukseid värvima. Kõigepealt tõmbasime endale kilekotid selga, et mitte riideid ära rikkuda. Siis avastasime, et kui üks vedelik 2 minutit niisama seisab, siis võib see plahvatama. Ei hakanud mulle pommimaterjali pähe määrima vaid saime sellest muud moodi lahti. Kinnas läks katki ja nüüd on Hannal üks sõrm tumepunane. Nagu oleks ära põlenud. Hakkasime filmi vaatama ja sõime enda jogurteid. Magama saime poole 2 paiku.

- Fööniksipea

Päev # 46 ja # 47

Neljapäev oli täiesti tavaline tööpäev. Otsustasin ainult pesu pesemise reede pealt neljapäeva peale tõsta, kuna pidi tulema päris tihe päev. Õhtul sõidutasin L-t gymnastics-sse ja 8 paiku läksin talle järele. Tagasi tulles sõitis üks vana onu/tädi 3 autot eespool 30mph alas 20-ga. Ja seda pool koduteed. Nii kui väike kurv tuli pidurdas ta, et veel aeglasemalt sõita. Jube pikk saba oli meil taga. Tekitas juba väikest ummikut. I ja E olid õhtusöögil, kuna neil oli pulmaaastapäev.
Reedel oli kool tund aega kauem, kuna me peame esimest koolipäeva järgi tegema, mis Irene tõttu ära jäi. Koolis oli esimene test. Aega anti 45 minutit, ma sain juba 10 minutiga valmis. See oli lihtsalt nii lihtne. 3 valet vastust ja klassi parim töö. Koju jõudsin siis tund aega hiljem. Tegin ruttu virsikukooki, mille tegemise olin juba mitu päeva edasi lükanud. Koristasin kööki. 4 paiku läksime K võrkpalli mängu vaatama. Käisin esimest korda Ameerika keskkoolis, mida enne olin ainult filmides näinud. Stamford võitis. Peale seda läks K jalgpalli vaatama. Läksime I ja L-ga karate trenni L sõbrannale järgi. 10 minutit vaatasime trenni. Nad õppisid kukkumist. Ise küll sellega hakkama ei saaks mida nad tegid. Kodus sõime jälle Luigi quesadillat. Kuna õues ja toas oli nii külm istusin pikkade riietega teki sees. 20 kraadi on minu jaoks juba külm. Eestis küll ei tundunud see nii külm. Konditsioneer küttis tuba küll, aga see ei läinud nii kiiresti soojaks. Lõpuks istusin köögi põrandal, kuna I tegi küpsiseid ja ahjust tuli sooja. Magasime suletekkidega.

- Fööniksipea

Päev # 45

Te juba arvatavasti teate, mis kell äratus oli. Kiire hommikusöök. Teised läksid tööle/kooli. Käisime Cocoga viimast korda see nädal hommikust sooja ilma nautimast. Homsest läheb jälle külmemaks, aga järgmise nädala lõpu poole lubab jälle 27 kraadi, niiet suvi pole veel läbi. Tahtsin eilse päeva postitust ära kirjutada, aga millegi pärast oli internet kadunud. Panin esimese hunniku voodipesusid pesumasinasse, et koolist tagasi tulles saaks kuivatisse panna ja uue satsi pessu. 9:00am alustasin sõitu kooli poole. 10 minutit hiljem, kui tavaliselt, sest ma jõuan ikka liiga vara kohale. Liiklus oli kesklinna pool ikka paras hullumaja. Seisime mitu minutit ühe koha peal, kuna ühed targad otsustasid punase tule ajal meie sõidusuunale ette keerata ja nad ei saanud enam minema sealt kuidagi. Mõned on ikka nii targad. Lõpuks jõudsin kooli kohale. Muidugi enamus rahvast hilines, mina õnneks mitte. Ma ei tea, kas Peter märgib üldse hilinejaid või mitte, kuna mõnel peaksid tegelikult juba puudutud tundide limiit täis saama. Viisime enda esseesid lauale. Paljudel olid poole lehekülje pikkused ja mina põdesin, et ei tule terve lehekülg välja. Mõni viis lihtsalt paar rida vihikust välja rebitud lehe peal. Muidugi oli paar inimest, kes unustasid seda teha. Kontrollisime jälle kodutööd ja võtsime uut osa. Tunni lõpus tegime rühmatööd, mida jätkame reedel. Muidugi on reedel meil veel üks tore test. Ja paras ports ülesandeid. 11:47am jõudsin koju tagasi. Panin pesu kuivatisse ja uue masinatäie tööle. Otsisin Toidutarest virsikukoogi retsepti, et seda homme teha. Tegin L-le grilled cheese'i kui ta koju tuli. Istusin õues terrassi peal ja mängisin Angry Birds'i. Kuna vihma hakkas sadama kolisin tuppa. Täna oli järjeordselt kuum ja väga niiske päev. 28 kraadi. Tegin õhtuks mee ja banaani keeksi. Panin nõudepesumasina tööle ja pesin nõusid. Läksin enda tuppa telekat vaatama. Aknast välja vaadates nägin esimest Ameerika kassi. Ma polnud selle 6 siin veedetud nädala jooksul näinud mitte ühtegi kassi, ainult koerad ümberringi. Kass jalutas meie maja ees. Ta oli paks ja musta värvi. Aa, ma suutsin täna mingi asja otsa astuda ja nüüd on mul jalg päka alt paistes. Vaatasin Viva La Bam'i. Just seda osa näidati, kus nad Eestis käisid. Nii hea oli tuttavat kohta telekast näha. 6:30 tulid I ja E koju. E tegi kiiresti õhtusöögi ja läks trenni. Varsti tuli K koju. Sõime õhtusööki. Peale seda hakkasin katalooge vaatama. Siin müüakse juba jõuluasju. Sellega seoses tuli meelde, et ma peaksin hakkama vaikselt juba jõulukingitusi ostma või siis vähemalt selle peale mõtlema hakkama, sest pakk läheb päris kaua aega Eestisse. I ja L vannitasid Cocot. Ta oli peale seda nagu väike kutsikas, tahtis mängida kogu aeg. Ma pole teda enne sellisena näinudki. E tuli koju ja tüdrukutel oli aeg magama minna. Asusin eilse päeva postitust kirjutama ja lõpuks jõudsin ka tänase päevani.

Reedel ma New Yorgi Eesti majja Terminaatori kontserdile ikkagi ei lähe. Lähen hoopis K-le kaasa elama võrkpallivõistlustele. Laupäeval Hanna poole ja pühapäeval New Yorgis Scavenger Hunt. Oujeee. :D
Järgmine reede presidendi vastuvõtule.

- Fööniksipea

Päev # 44

Äratus 6:30am nagu tööpäevadel juba kombeks on. Tüdrukud kooli, vanemad tööle. Käisime Cocoga jalutamas. Tegin väikest online- shopingut jälle, mulle hakkab see vaikselt meeldima juba. Koristasin vannitubasid. Väike lõunasöök ja asusin uuesti koolitöö kallale. Kuna mulle eelmine essee ei meeldinud, alustasin uue kirjutamist. Ikka viimasel hetkel nagu alati. Sain pool kirjutatud, siis tuli L koju. Tegin talle grilled cheese'i ehk siis panin kahe saia viilu vahele juustu ja soojendasin seda panni peal kuni juust ära sulas. Võileivagrilli nagu kodus oli siin ei ole. Nagu ka veekeetjat. Pesin nõusid ja panin kuivad nõud kappidesse. Jamasin pesumasina ja kuivatiga ka natukene. Kuna õues oli järjekordselt nii kuum ei viitsinud eriti kaua terrassil passida. Tavaliselt mulle meeldib seal lihtsalt istuda ja mõelda. Vaadata, kuidas oravad puude otsas ringi laamendavad ja üksteise peale karjuvad. Õhtusöögiks tegin quesadillasid. Minu retseptide tagavara kasvab suure hooga, niiet Eestisse tagasi tulles olen juba meisterkokk valmis. Aga mulle meeldib süüa teha, mis parata. 6 paiku tulid K, I ja E koju. Sõime õhtusööki. Peale seda kirjutasin enda esseed edasi. Peter ütles, et see peab olema vähemalt lehekülg pikk. Alguses kirjutasin ma käsitsi peaaegu 2 lehekülge, aga kui ma seda ringi trükkima hakkasin ei tulnud küll lehte kokku. Oi kus ma pusisin, et teksti juurde saada, aga lõpuks pika aja peale sain valmis. Downloadisime mulle arvutisse mingeid programme, et see printerit tuvastaks. Lõpuks ometi sain sellega ühelepoole. Panin kotti kokku ja tegin väikese interneti tiiru. Magama ronisin 11 paiku.

- Fööniksipea

Päev # 43

Äratus 6.30am. All hommikusöök. Teised läksid tööle ja kooli. Käisime Cocoga jalutamas. Tühjendasin nõudepesumasinat. 8:50am startisin kooli poole.
Olin jälle esimene, kes kohale jõudis. Enamus rahvast jäi muidugi hiljaks. Meile tuli uus õpilane Jaapanist. Kontrollisime rühmades kodutööd. Siis hakkas Peter tahvli juures uut teemat seletama. Klassi uks oli lahti, et õhku tuleks. Järsku avastasin, et uksest kõnnib aeglaselt sisse mingi hiiglaslik elukas. Esimene arvamus oli, et see on ämblik. See oli rusika suurune. Kõik rallisid otsekohe enda toolidega klassi tagumisse nurka ja karjusid. Peter lõi ukse kinni ja üritas sellele peale astuda, kuna see liikus meie suunas. Ise hüüdis muudkui, et ta pole elu sees nii suurt ämblikut näinud. Ma pole elu sees ühtegi nii suurt putukat näinud. Ja siis järsku hakkas see asi hüppama. Tuli välja, et see oli hoopis ritsikas. Karjumise peale jooksid kohale turvamehed, kes tõmblesid ukse väikese akna taga ja käskisid ust lahti teha. Nägid selle putuka ära jooksid raadiosaatjatesse karjudes minema. Samal ajal üritas Peter seda ikka tappa. Varsti olid turvamehed tagasi koos kahe koristajaga. Lõpuks püüdsid viiekesi selle kilekotti ja oli action läbi. Ma ei saa aru, kust see sinna sai, kuna seal ei ole ühtegi akent ega välisust lähedal, ainult klaasist katus. Kuna ritsikad ei pidavat üksi liikuma, siis vaatas Peter ülejäänud tunni ajal mitu korda koridori, et kuna järgmine tuleb.
Lugesime ühte teksti, mis rääkis Jaapani kommetest. Kui kellelgi on plaanis sinna reisida, siis tuleb need asjad meelde jätta. Tuppa minnes võta jalatsid ära ja aseta need põrandale varvaste osa ukse poole. Kui sa sööd, siis on ebaviisakas midagi alles jätta. See solvab võõrustajaid. Kööki ei tohi külalised siseneda, seal tohivad käia ainult pereliikmed. Kui sa näed seintel ilusaid pilte või kujukesi, siis ei tohi nende kohta midagi öelda, kuna selle peale arvab pererahvas, et nad peavad selle sulle andma. Kui sinult küsitakse, kas sa soovid veel ühte jooki, siis tuleks viisakalt keelduda ja koju minna. See on märk, et sa võid nüüd lahkuda.
Saime jälle hunniku toredat kodutööd. Esiteks on vaja teha lehekülje pikkune essee, lehelt 4 ülesannet ning õpikust 12 lehekülge ülesandeid ja tekste.
Jõudsin koju 11:50am. Panin esimese masinatäie pesu pesema. Sõin lõunasööki ja tuiasin natukene internetis ringi. L helistas, et tuleb hiljem koju. Hakkasin koolitööd tegema, mitu tundi. Vahepeal käisin jälle pesumasinat ja kuivatit tühjendamas. Suur pesupäev oli. Tegelesin esseega. 4:30pm tuli L koju. Tegin talle grilled cheese'i ja hakkasin õhtusööki tegema.Tšilli. Jummy. Lõpetasin pesuga tegelemise. Enne 6 tulid I ja K koju. Varsti tuli ka E ja nad läksid võrkpalli koosolekule. Sõime tüdrukutega õhtusööki ja 8pm sättisime ennast popcorni kaussidega teleka ette The Lying Game vaatama. E ja I tulid koju. Vaatasime filmi ära ja lugesin järgmise päeva õhtusöögi menüüd. Peale seda läksin enda tuppa Cyberbully't vaatama. Hea film oli. Tüdrukud läksid magama. Peale filmi asusin eelmise päeva blogipostitust kirjutama ja ronisin 11:30pm magama.

- Fööniksipea

Päev # 42

Äratus 7:30am. Hommikusöök, internett ja 8:30am jalutuskäik autokooli. Seekord oli meid rohkem ja tuli uus õpetaja. Rääkis sellest, kuidas emotsioonid võivad auto juhtimist mõjutada. Sain endale nimeks Erica, aga perekonnanime oskas küll ilusti hääldada. Vaatasime filme.
Esimeses filmis vihastas üks pastor teise mehe peale, kuna too vilgutas kiirteel enda tulesid. Mõlemad jäid teeäärde seisma. Teisest autost tulid välja 2 meest. Siis tuli pastor autost välja, võttis tagant istme pealt ambu (ei ole kindel, et kirjutasin õieti) ning lasi ühte meest. Pastor sõitis rahuliku meelega edasi ja teised mehed kiirustasid haiglasse. Üks nendest suri ning pastor sai eluaegse vanglakaristuse. Tema arvates ei teinud ta midagi valesti.
Connecticutis on imelik seadus. Sul ei tohi olla autos lahtist alkoholipudelit. Selles mõttes, et kui seda on korra lahti tehtud, siis on see lahtine. Siis saad kohe karistada alkoholijoobes sõitmise eest. Samuti ei tohi olla tühje alkoholi pudeleid.
Teises filmis tahtis üks auto teisest mööduda, aga samal ajal hakkas teise auto juht kiirendama, kuna ta ei tahtnud nii "hale" olla. Lõpuks tuli neile vastu kolmas auto. Möödasõitu üritav auto kiirendas järsult ja keeras paremale, aga kaotas juhitavuse ning põrkas kokku vastutuleva autoga. Mõlema auto reisijad said surma, 5 inimest. Möödasõitu takistava auto juht sõitis rahuliku südamega koju. Praegu tegeleb kohus talle karistuse määramisega.
Millegipärast jäi enamus rahvast loengu ajal pidevalt magama. Muidugi, nädalavahetus oli. Oleksin tahtnud ise ka magada.
Lõpuks tehti meile test. 25 küsimust ja maksimum 7 valet tohtis olla, muidu oleks läbi kukkunud. Kõik pabistasid, kuna paljud ei osanud inglise keelt nii hästi. Seal oli väga palju hispaanlasi, kes ei osanud sõnakestki inglise keelt. Said hispaania keelsed testid, mida nad ei jõudnud poole tunni jooksul valmiski. Kui mul oli pool testi tehtud teatati, et materjale tohib kasutada, siis oli juba loogiline, et läbi ei kuku. Sain 15 minutiga valmis. Lõpuks anti hispaanlastele õiged vastused ette, kuna keegi ei viitsinud nendega kõike otsast peale tegema hakata. Saime kursuse tunnistused kätte ja koju minek. Nüüd on vaja veel teise autokooli minna ja eksamid ära teha. Kusjuures siin on sõidueksami pikkus 10 minutit, mitte nagu tund aega Eestis. Minu sõidueksami pikkus Eestis oli 40 minutit.
Jõudsin koju, sõin lõunasööki. Käisime I-ga Burlington Coat Factorys. Sain endale käekella $15 eest, normaalne hind oleks olnud $30. Seal ongi kõik asjad odavamad kogu aeg. Vaatasin kotte ja jalatseid ka, aga ei leidnud sobivaid. Kui kunagi aega on, siis tripin seal natukene kauem ringi ja jään kindlasti vaesemaks ka.
Järgnevad poolteist tundi tegelesin esseega. Siis ronisin enda tuppa ja hakkasin Dew Touri vaatama ning Eestiga kirjutama. 6 paiku oli õhtusöök, mis oli jälle hea. Magustoiduks oli õunakook. Peale õhtusööki vaatasin läbi järgmise päeva söögi. Rääkisime I-ga erinevatest Eesti toitudest. Seljankat pole nad kunagi söönud, verivorsti teevad ise, neile meeldib piimasupp. Piparkoogitaigent poodides ei müüda, seda teeme ise. Kohukesi võib leida vene poodidest ja seda ka harva (kahjuks). Jõuludeks teeme kartulisalatit ja rosoljet. Hapukapsaid teeme pooleldi ise. Merilin peab Eestist hakklihamaitseainet tooma, kuna see on lihtsalt nii hea :D
10 paiku vajusid silmad kinni ning läksin ära unedemaale.
Aa kusjuures mul on mingi imelik teema magamisega. Mul on toas kaks digitaalset kella, üks näitab Eesti aega ja teine USA aega. Esimesed nädalad ma ei saanud öösiti üldse korralikult magada, mitu korda ärkasin öö jooksul üles ja magama oli ka raske jääda. Siis aga leidsin sellele lahenduse. Nüüd katan iga õhtu Eesti aja kinni ja magan väga hästi. Üks õhtu unustasin katmata, siis ei jäänud jälle magama kuni taipasin. See on tõesti imelik.

- Fööniksipea

Päev # 41

Ärkasin 7:28am ehk siis 2 minutit enne äratust. Käisin all hommikusööki söömas ja tuhlasin internetis ringi mõnda aega. 8:25am läksin uuesti alla, et autokooli poole liikuma hakata. Sain enda nädala palga kätte ja hakkasin kõndima. 10 minutiga jõudsin kohale. Esimese laua juures pidin enda andmeid kontrollima ja allkirja andma. Edasi saadeti mind klassiruumi, kus olid juba mõned inimesed. Nagu siin kombeks tulid enamus viimasel minutil kohale. Alguses räägiti erinevatest seadustest ja liiklusmärkidest. Tunni aja pärast oli 10 minutit paus. Sai osta $1 eest süüa ja juua, hoidsin selle dollari endale. Edasi räägiti eksamitest ja põhjustest, miks nendes läbi kukutakse. Meile räägiti veel Cassie lugu. Siis jagati meile pabereid, kust peame homseks testiks õppima. Mulle lubati anda eesti keelne, tegelikult oli see hispaania ja ma ei tea mis keele segu. Järgmisel vaheajal läksin inglise keelset lehte küsima ja ütlesin, et see ei ole eesti keeles. Siis tehti suured silmad ja küsiti, et kas pole eesti keele moodigi. Lubati tõlgile märkus teha. Ja siis muidugi tänati mitu korda, et ma neile seda ikka ütlesin. Peale pausi hakkasime filmi vaatama. Esimene film oli ühest õnnetusest, kus sai üks inimene surma ja 5 vigastada. Õnnetuse põhjustaja oli alkoholijoobes ja sõitis linnas 70mph. Talle määrati 43- aastane vanglakaristus. Enamus filmist oli keskendunud ühele tüdrukule, kes sai kõige raskemini kannatada, alguses oli kriitilises seisundis. Näidati tema paranemist ja perekonna toetamist. Kuna Ameerikas on väga kallis haiglaravi, siis praeguseks on sellel tüdrukul vaja ravikuludeks maksta üle $100 000. Osadel tema sõpradel ei olnud tervisekindlustust ja neil olid palju raskemad makseprobleemid. Mõned haiglad pakkusid neile lausa tasuta ravi. See ooli täiesti tõestisündinud lugu. Peale filmi oli jälle paus. Mulle tehti nägemiskontroll. Sain läbi. Näidati jälle filmi. Esimeses osas oli 15- aastane tüdruk, kes oli alkohoolik ja läks võõrutusravisse. Teises osas oli 16- aastane tüdruk ja 2 temast natukene vanemat venda. Kõigile meeldis alkoholi tarvitada. Tehti katse. Kõigepealt pildistati kõige vanema venna aju siis, kui ta oli kaine. Hiljem jõi ta ennast purju ning tehti uus pilt. Kohe olid ajukahjustused näha. Selle peale lasi tüdruk pildi teha ja tema aju oli ka juba muutunud. Kolmandas osas olid 4 noort vanuses 15-17, kellele meeldis alkoholi tarvitada. Neile näidati ühte autot, kus oli paar tundi tagasi 3 noort vanuses 12-15 surma saanud, 15- aastane juht jäi ainukesena ellu. Peale seda viidi nad surnukuuri, kuhu toodi 3 kaetud surnukeha, millel olid nende nimelised sildid küljes. Seletati ära, mis vigastused neil on. Siis näidati neile video pealt nende vanemate reaktsioone kui neile politseinik tuli õnnetuse kohta teatama. Juhil pandi käed raudu ja viidi vangi tunniks ajaks. Siis pandi nad autosse ja kästi hüvastijätukiri oma vanematele kirjutada. Kui kirjad valmis sõidutati nad oma "matustele". Vanemad lugesid enda hüvastijätte ette ja pärast noored. Mõned hakkasid klassis selle peale nutma. Kell sai 1pm ja oligi tund läbi. Kõndisin koju. Teised olid sünnipäevale läinud. Võtsin pannkoogi kuhja ette, valasin siirupiga üle ja asusin telekat vaatama. Kuna homme on 11. september, siis näidati palju selle teemalisi saateid. Uudistekanalid näitasid otseülekandes Lend number 93 memoriaali avamist Shankesville, Pa-s. See oli lennuk, kus inimesed hakkasid terroristidele vastu. Peale teleka vaatamist käisin pesus ja nägin, et postiauto vuras mööda. Läksin siis ruttu rätik peas postkasti vaatama, aga midagi ei olnud seal. Jooksin siis garaaži kaudu tuppa tagasi. Tuli meelde, et Coco haukus vahepeal. Läksin ukse taha vaatama ja postiljon oli posti sinna toonud koos pakiga. Läksin õue terrassi peale koolitööd tegema ja oravaid vaatama. 6pm ajal tulid teised koju ja läksid kohe jälle välja. Tegin veel mõnda aega koolitööd. Peale seda läksime 7pm ajal Cocoga jalutama, umbes tund aega. Tegime suure ringi. Kaks autot sõitsid aeglaselt mööda, kõik autodes olnud meessoost isikud lehvitasid ja hüüdsid Hello. Suurema tee ääres kõndides ka lehvitati. Kui me lõpuks koju jõudsime oli õues täiesti pime. Tänavad on ka osaliselt täiesti pimedad, kuna valgustus on nii hõredalt. Näiteks meie maja esine on samuti pime. Tühjendasin nõudepesumasinat. Kuna kõht oli tühi otsustasin omletti teha. See on üks asi, mida Rando oskab minust paremini teha. Magustoiduks tegin kaneeli ja õuna maitselist kaerahelbeputru mikrouunis. Täitsa hea oli, tegin teise portsu veel. Praegu mõtlen juba kolmanda peale vaikselt. Pesin nõud ära. Nüüd istun ja ei suuda otsustada kas minna magama või mitte. Homme on jälle varakult ärkamine kuna peab taaskord autokooli minema. Võibolla ootan ära kuna teised koju tulevad ja lähen alles siis magama. Eks näeb.

- Fööniksipea

Päev # 40

Ärkasin paar sekundit enne 6.30am äratust. Ronisin alla hommikusöögile ja kuna E pani eile õhtul uue wifi ruuteri paika sain meie kiiret internetti jälle kasutada. 7 paiku läksid tüdrukud kooli ning I ja E tööle. Õues oli nii ilus suvehommiku ilm, päike paistis, taevas oli selge. Käisime Cocoga jalutamas, enne kui päris kuumaks õues läheb. 8:50am startisin UCONNi poole. Jälle olid teed nii umbes millegi pärast. Koolibusse oli ka nii palju, pidin neid kogu aeg jälgima, kuna siin on teised seadused kui Eestis. Kui koolibuss jääb seisma ning tal tuleb vasakult poolt külje pealt STOP märk välja ning punased tuled hakkavad vilkuma, siis peavad kõik autod bussi ümbruses seisma jääma, isegi kui sa oled mitme realisel teel vastassuunavööndis. Ja politseile meeldib niimoodi juures passida ning trahve välja kirjutada. Sõitma võib alles siis hakata, kui bussil punased tuled kustuvad ja STOP märk ära kaob.Olin esimene oma klassist, kes kohale jõudis. Kõndisin klassi poole kui info lauas hakkas mingi tüüp mulle laulma. Okei, selliste asjadega ma küll harjunud ei ole. Tunnis kontrollisime gruppides kodutööd. Saime kolmapäevaks essee teema kätte (edu mulle) ja esmaspäevaks jälle mitu töölehte ja lehekülge õpikust. Niikuinii pole meil ju paremat teha, nagu Peterile meeldib öelda. Talle on isegi mu nimi meelde jäänud, sain klassis ette lugeda. 11:40am start kodu poole. Tahtsin tegelikult pangas ära käia, aga olin enda passi koju unustanud. Täna lendas Toni Floridasse uue pere juurde. Arvatavasti tuleb jõulude paiku kaheks nädalaks tagasi. Nii kahju, et ta ära läks. Hakkasin pesu pesema. Kuna L tahtis jälle lõunasöögiks pannkooke ja eile sai see jahu otsa, otsisin uut retsepti. 2 paiku hakkasin jälle kooke tegema. L helistas ja küsis kas on ok kui sõbranna tuleb külla. Lõpuks olin mina ainukene, kes neid kooke sõi. Tegelesin jälle pesuga ja 3 paiku kiirustasin panka, et endale lõpuks pangakonto teha. Mingid "gängstad" tulid poest välja ja hakkasid jou jou teemat ajama. Leidsin lõpuks Bank of America üles. Minu teenindaja oli india juurtega Julie. Ta ei osanud mu passist mitte midagi välja lugeda alguses, pidin kõik ette ütlema. Vahepeal oli boks rahvast täis, kuna teised panga töötajad tulid mu passi imetlema. Täpselt nagu lennujaamas politseinikud tegid. Panga boss käis iga natukese aja tagant uurimas, et kas kõik on hästi ja kas ma olen teenindusega rahul. Tema vanemad pidid Hispaaniast pärit olema, niiet ta isegi teadis, kus Eesti on. Pidin valima endale loomapiltide hulgast ajutise profiilipildi, valisin kaelkirjaku. Siis tekkis meil probleem, sest me ei teadnud kuidas seda inglise keeles kirjutada. Mitu töötajat tuli erineva versiooniga lagedale, lõpuks otsisime vastust Google avarustest. Siis oli vaja teha pangakaardile pilt. Viidi mind välisukse juurde ja saadi ainult üks pilt teha, kuna digika akud said tühjaks. Jälle kiideti mu juuksevärvi. Arvasin, et kokku läheb maksimum pool tundi, aga tegelikult läks üle tunni aja. Pank pidi lahti olema kella 4-ni, aga mina sain minema sealt alles 4:20. Muidugi näidati mulle, kuidas automaadiga raha kaardile laadida. Sain endale ajutise pangakaardi, mis kehtib 30 päeva. 5-7 tööpäeva jooksul peaks mulle postiga õige kaart tulema. Mul oligi juba liiga palju sularaha kodus. Kiirustasin ruttu koju tagasi. Tegelesin pesuga ja koristasin kööki. Millegi pärast mulle hullult meeldib nüüd kööki koristada. Võibolla sellepärast, et mulle meeldib süüa teha. Istusime Cocoga 45 minutit maja ees muru peal ja nautisime ilusat suveilma. Päeval oli meil 27°C sooja ja päike paistis. 6pm tuli I koju, varsti tulid ka K ja E. Hakkasin enda uue pangakontoga jamama internetis. Tegin juba esimese online šhopingu, kuigi enamik online poode ei võta millegi pärast debeetkaarte ja krediitkaardiga ei viitsi ma ka hetkel jamama hakata. Tellisin 2 TWLOHA särki. Õhtusöögiks tõi E meile mehhiko toitu. Peale söömist lugesin teiste blogisid ja hakaksin ise ka lõpuks kirjutama. Kõrvale sõin Kalevi tumedat šokolaadi vaarikatükkidega. Käisime Cocoga õues ja ikka on seal nii kuum. Tajutav temperatuur 26°C.
Homme tuleb jälle vara ärgata, kuna kõige hiljemalt 8:55am tuleb olla autokooli uksetaga, et siis 4 tundi kuulata loengut ja vaadata videosid alkoholi, narkootikumide ja muude asjade mõjust autosõidu ajal. Loodan, et see tuleb huvitavam kui Tartus olnud lõppastmekoolituse loeng.

- Fööniksipea

Päev # 39

Ärkasin 6:00am, kuigi äratus oli 6:30am. Vahtisin uimase peaga lage mingi aeg. Järsku avastasin, et aken on kinni. Kuna kogu aeg on nii kuum (jah, meil on siiani mõni päev 27°C või isegi rohkem), siis ma magan lahtise aknaga. Esimesed nädalad ma ei saanud öösel akent lahti hoida, kuna need ritsikad ja muud vigurid lärmavad nii kõvasti 24/7, aga nüüdseks olen juba ära harjunud. Üritasin mõistatada, miks see kinni on. Lõpuks tuli häguselt meelde, et 1 ajal oli õues päris korralikult sadanud ja müristanud. Ma mitte ei jäänud aknast välja vahtima, nagu mul tavaliselt kombeks on, vaid  tõmbasin uimase peaga akna kinni ja ronisin uuesti unedemaale. 6:30am ronisin alla hommikusööki sööma. Tüdrukud läksid kooli ning I ja E tööle. Tuli tahtmine päeva tööd kohe ära teha. Imesin tube ja võtsin tolmu. 9:00am oli kõik tehtud. Läksime Cocoga jalutus tiirule. Ta oli nii õnnelik, et sai jälle oravaid taga ajada. Kodus käisin internetis, mis oli eriti aeglane. Vaatasin natukene koolitööd ning hakkasin Toidutarest retsepte otsima. Keetsin endale lõunasöögiks maisi. Päriselt ka, ma jään sellest sõltuvusse varsti, kuna see on nii hea. 2pm hakkasin L-le lõunasöögiks pannkooke tegema. Valad pakist pannkoogijahu kaussi, natukene piima ja võid ning praadimine võib alata. 2:30 tuli L koolibussiga koju. Võttis kuhja kooke, uputas need vahtrasiirupiga ära ja asus sööma. Siin on kõigil kombeks PALJU siirupit panna, nii et ikka taldrik ujuks. Ma hakkan ka juba varsti sinna poole kalduma. Seekord sõin õunamoosiga, kuna L pani viimase laadungi siirupit enda kookidele (pärast avastasime, et teine pudel on veel). Peale söömist vaatasin telekat ja olin internetis. 5:20 tuli I koju, et L võimlemisse viia. Läksin ka kaasa, kuna pean järgmine neljapäev teda ise viima ja tagasi tooma. Vaatasime natukene L trenni. Seal samas arena kõrval on ka Coco pügala, kuhu ma ta järgmine kuu viin. Käisime seda ka vaatamas. Tagasi sõitsin mina. Ma pean ennast uuesti harjutama sõitma nii, et mõlema käega hoian rooli, kuna sõidueksamil võetakse ühe käega sõidul punkte maha. Jõudsime koju, hakkasin kartulipudru jaoks kartuleid koorima ja keetma. I ja K läksid poodi. Varsti tuli E koju. Õpetas mulle kuidas paneeritud liha teha. I tuli koju tagasi ja tegi kartuliputru. Täiesti teise maitsega oli kui see, mida isa kodus tegi. Peale õhtusööki hakkasin koole vaatama. Tekkis väike idee võtta kunstiklasse korra nädalas. Lõpuks jäi silma üks klass Silvermine kunstikoolis (Silvermine School of Art), mis toimub neljapäeviti 3 tundi, kokku 11 nädalat ja see kõik läheks maksma $475. Kool asub 7 minutilise autosõidu kaugusel New Canaanis. Eks näeb, kas ma võtan selle klassi või mitte. Üritasime lahendada L matemaatika kodutööd. Lõpuks sain vastuse kätte. Järgmisena hakkasin internetist spordisaale uurima, kuna tuleb vaikselt hakata trenni tegema. Ameerika toit noh :D Magama läksin 11:30pm.

Avastasin, et iTouch teeb päris normaalse kvaliteediga pilte.

- Fööniksipea

Päev # 38

Äratus 6:30am. All hommikusöök. Tüdrukud läksid kooli, I ja E tööle. Vaatasin koolitöö üle. Väike interneti tiir, kirjutasin blogipostituse ära. 8:50am startisin kooli poole. Kuskil oli arvatavasti autoavarii, kuna järsku läksid kõik foorituled punaseks ja teele kihutasid kaks huilgavat ja üürgavat tuletõrjeautot. Lausa kurdistavad. Sain natukene edasi sõita kihutasid kaks huilgavat politseiautot mööda. Enne parklasse jõudmist sõitsid kaks üürgavat kiirabiautot taga pool slaalomit. Need sireenid ja pasunad on palju valjemad kui Eestis. Millegipärast olid teed ka suhteliselt umbes, autod vaevalt liikusid. 15 minuti asemel sõitsin 23 minutit kooli. Arvatavasti selle pärast ka, et ikka veel sadas tugevat vihma ja siis ei oska siin inimesed enam normaalselt sõita. Seekord oli meil üks puudu. Kell oli 9:30 kui Peter tormas jooksuga klassi ja teatas, et meil algab 10 minuti pärast all konverentsi ruumis Welcome Meeting.  Ütles mulle, et loodetavasti on seal teisi eestlasi ka, mina küll selles nii kindel ei olnud. Liikusime siis alla. Seal olid juba teised Core klassid. Neid peaks kokku olema 4, mina olen kõige kõrgemas klassis. Kõigepealt pidime minema enda kodukoha siltide juurde. Euroopast oli 1 eestlane, 3 prantslast ja 1 poolakas. Kõige rohkem oli hispaanlasi ja mehhiklasi. Siis liikusime enda praeguse elukoha siltide alla. Stamford oli ära jaotatud postiindeksite järgi, mida mina muidugi ei mäletanud. Läksin suvalise sildi alla, pärast tuli välja, et õige oli. Jagasime telefoninumbreid ja rääkisime. Venelased on ainukesed, kes oskavad mu nime õieti hääldada. Peale seda saime süüa ehk siis krõpse ja limonaadi. Kokku läks selle koosoleku peale umbes tund. Läksime ruttu klassidesse tagasi ja hakkasime tunniga pihta. Terve tund kontrollisime kodutööd. Osad pidid teksti ette lugema. Mõned lausa veerisid. Oli huvitav kuulata, kuidas kõik hääldasid ühte nime nii erinevalt. Kodutööks saime töölehe ja õpikust ülesande. Meie õpetaja Peter on vanemat sorti mees. Ta tellib kõik asjad, kaasa arvatud ka riided internetist, kuna tema arvates on poes käimine aja raiskamine. Talle meeldib meile rääkida enda erinevatest juhtumistest. Ja veel naiste teemast. Nooremana käis ta pimekohtingul ühe naisega, kes oli umbes 2 meetrit pikk, tal olid mustad sirged juuksed ja mingi imelik soeng. Peteri arvates nägi see naine välja nagu lind. Kuna see naine oli kuskilt lugenud, et mehed on nii lollid ja kui sa tahad neile meeldida, siis sa pead nende nime kogu aeg korrutama. Ja siis iga lause algusesse käiski Peter, kõige pealt muidugi lükkas ta enda juukseid näo pealt ära kõrva taha. Ja seda õhtu otsa. Veel oli tal naine, kes vastas iga jaatava vastuse puhul Correct. Nagu sõdur. Õhtul pidi ta ühe naisega kohtingule minema. Algselt pidi see toimuma teisipäeval, aga kuna naisele ei meeldinud vihm ja hiljem tõi ta veel vabanduseks väikese palaviku lükati kohting edasi kolmapäeva peale. Reedel kuuleme kuidas läks. Peale kooli sõitsin koju tagasi. Käisin Cocoga jalutamas, kuna sadu oli ime kombel järgi jäänud. Hakkasind voodipesusid pesema, kuivatama ja tagasi vooditesse panema. Tühjendasin nõudepesumasinat ja panin kuivad nõud kappidesse. Jälle interneti tiir. 2:30pm tuli L koju. 3:30 tulid sprinkleri mehed, tegin neile garaaži ukse lahti. Tunni aja pärast oli kõik korras ja nad läksid ära. Hakkasin õhtusöögiks asju lõikuma. Magustoiduks tegin mustika keeksi. 6:10 pm tulid I ja K koju. 6:30 tuli E ja läks trenni. Tegime pitsat. Sõime õhtusööki ja peale seda uimasin oma toas ringi, kuna uni tikkus jälle kallale. Ei ole veel harjunud nii vara ärkamisega. Tegime Cocoga kiire õue tiiru. 8:15pm tuli UPS mees ja tõi lõpuks wifi ruuteri ära. 9:45 läksid tüdrukud magama, ise ronisin voodisse 10 ajal. Jah, nii vara. Nagu näha, siis blogini järjekordselt ei jõudnudki.

Sellised tüübid jooksevad meil maja ümber 24/7. Muidugi veel armsamad vöötoravad ka, aga pole neid pildile saanud.

Eile õhtul igatsesin teatud inimesi ka juba natukene. But I ♥ my new life!

- Fööniksipea

Päev # 37

Esimene täispikk tööpäev.

Ärkasin 6:30am telefoni äratuse peale. Esimene mõte oli, et kes nii vara hommikul helistab. Siis sain aru, et täna on esimene koolipäev. Ronisin alla hommikusööki sööma. Tüdrukud vaatasid telekat. Nad ärkavad juba 6:00am. 6:50am tuli I alla ja viis K kooli. Andsin L-le lõunasöögi koti kaasa, muidu oleksin pidanud selle pärast kuidagi kooli viima. 7:00am tuldi L-le järgi. Istusin denis tugitoolis ja vaatasin muru peal ringi jooksvaid oravaid. 7:20am läks E tööle. Õues sadas vihma. Tõin enda iTouchi alla, panin muusika käima ja hakkasin nõudepesumasinat tühjendama. Peale seda hakkasin pesu pesema, kuivatama ja voltima. 9 ajal vaatasin, et meie muru peale on püris suur punt lapsi ja vanemaid tekkinud. Mõne minuti pärast tuli järjekordne koolibuss, mis nad peale võttis. Tuli ka tahtmine kooli minna. Üritasin mõned korrad ka internetis käia, aga ühendus oli peaaegu olematu. Käisime Cocoga õues business tegemas, õigemini tema jooksis natukene aega puude all ringi ja siis kiiruga tuppa tagasi, kuna talle ei meeldi vihm. Igal koeral on siin oma sõna, mille peale ta häda teeb. Näiteks business, get busy, empty jne.  Päev otsa sadas tugevat vihma nii et tänavad olid nagu jõed. Ja õues oli nii külm ja pime. Sõin lõunasööki ja ootasin sprinkleri meest, kes ei tulnud. Tegelesin pesuga edasi. Käisime jälle Cocoga õues. Hakkasin vannitubasid koristama. Peale seda triikisin pükse. Seda mulle küll teha ei meeldi, eriti viigipüksid. 2:35pm tuli L koolist koju. Hakkasin õhtusööki tegema. 6:15pm tulid K ja I koju. E tuli 6:30pm. Sõime õhtusööki. Tüdrukud rääkisid esimesest koolipäevast. Peale õhtusööki läksime E, K ja L-ga poodi. Vihma sadas nii kõvasti, et isegi sõita ei näinud. Tänavad ujusid, autod sõitsid aeglaselt. Käisime esimeses poes kaustikuid ja muid kooliasju ostmas. Selle poe parkla keskmine osa oli madalam kui äärmised osad ja selle tõttu voolas kõik vesi keskele. Seal seisid 2 autot, kuhu kuiva jalaga kindlasti ei oleks saanud, kuna seal oli vesi nii sügav, et ostukärude põhjad olid vee all ja vesi ulatus peaeegu üle auto stange. Viisime K koju. Sõitsime järgmise poe juurde. Poodi kõndides oli mõnes kohas vesi pahkluudeni. Kuna seal poes olid väga pikad järjekorrad läksime teise poodi. Juba on kõikides poodides müügil Halloweeni asju, mõned poed ongi Halloweeni poodideks ümber tehtud. Läksime Michaelsi. Kunstitarvete pood. Sain endale joonistusploki $5,31 eest, eelmises poes maksis see $17. Saan lõpuks jälle joonistamisega tegelema hakata. Läksime huvi pärast Marshalli vaatama. Imestasin jälle, kuidas kõik asjad on siin nii odavad. Üsna pea lähen sinna kindlasti tagasi. Tulime tagasi koju. Ma olin nii väsinud, et silmad ei tahtnud endam lahti püsida. E seletas järgmise õhtusöögi ära. I tuli koju ja ma ronisin magama. Voodi kutsus.

- Fööniksipea

Päev # 36

Olge nüüd õnnelikud, saate 2 postitust täna. Seda ei juhtu just eriti tihti.

Ärkasin hommikul 9 ajal. Pakkisin enda voodi kokku. Käisin all, võtsin klaasi õunasiidrit ja ronisin üles enda kotte pakkima. Hommikusöögiks tegi Nana mustikapannkooke. Uputasime need vahtrasiirupiga ära. Nii hea oli. Kõrvale jõime õunasiidrit. K ja L näitasid kõige alumisel korrusel nende pappkastidest tehtud maja, kus nad väiksena kogu aeg mängisid. Väikeste laste mõttes oli see hiiglaslik. Sellel oli isegi postkast, vann, pliit ja muud asjad, muidugi pappkastidest. Teised hakkasid enda asju pakkima ja alla välisukse juurde vedama. Mina seisin ukse juures ja L viskas enda pillow pets-e alla, pidin neid muidgi püüdma. Pakkisime asjad autosse ja 12 paiku alustasime sõitu kodu poole. E jäi veel Nana poole. Terve tee istus Coco minu süles enda voodis. Nii kui me aeglustasime tõusis ta istukile, nii kui kiiremini sõitma hakkasime viskas ta pikali. Kiirusepiirang on kas 55 või 60 mph, aga sõidetakse 75-ga. See on tavaline siin. Kuna täna oli Labor Day ja kõikidel oli vaba päev, siis liikusid inimesed täna kodude poole tagasi. Kiirtee oli päris paksult autosid täis. Oleks me tund aega hiljem liikuma hakanud oleksime me pidanud ummikus passima. Jõudsime koju 1 paiku. Tassisin enda kotte sisse, kui mingid tüübid sõitsid maasturiga mööda aeglaselt ja lehvitasid mulle. Wth? I läks lõunasööki tooma. Pakkisin asju lahti ja olin internetis. Oli plaan Hannaga kokku saada, aga kuna siin on nii jama rongiliiklus jäi see ära. Selleks, et Scarsdale rongiga saada pean ma kõige pealt sõitma New Yorki, seal uut rongi ootama ja veel mingi aeg sõitma. Kokku läheks umbes 2 tundi. Autoga 40 minutit. Sain lõunasöögiks kana bageli, mida ma üle eelmine reede või laupäev õhtusöögiks sõin. E tuli koju. Passisin jälle internetis. Kirjutasin eilse päeva blogi ära. Mul oli ka täna vaba päev. Hiljem hakkasin koolitööd tegema, üle pooleteise tunni läks kindlasti. I pani tüdrukutele lõunasööki homseks valmis. Neil on lõpuks esimene koolipäev. E tegi süüa. Õhtusöögiks sõime maisi ja hamburgereid. Ma oskasin muidugi enda burgeri vahele nii palju asju panna, et see meenutas rohkem torni. Peale söömist tegelesin jälle koolitööga üle tunni. Lõpuks sain kõik tehtud. Homme kontrollin veel üle igaks juhuks. 9:00pm hakkasin The Lying Game vaatama, samal ajal närisin rosinaid suhkrus (jah, mul leidub veel Eestimaist kraami, osa on veel Hanna käes). Väiksena kutsusin ma neid vist merekivideks. Aga alati võite mulle kõike juurde saata :)

Homme on mul äratus 6:30am. Tüdrukud ärkavad juba 6:00am. Kooli ma kedagi veel sõidutama ei pea, kuna mul pole CT lube. Niiet homme on mul esimene õige tööpäev, sest siiani olid tüdrukud kodus. Me peaksime uue wifi ruuteri ka õhtu poole saama, niiet ei pea naabri olematut internetti kasutama enam. Saan teiega Skypeda jälle.

Eilse päeva laul:


Eesti ärkab juba. Kõik jooksevad kooli/tööle, mina tõttan magama.
Head ööd!

- Fööniksipea

Päev # 35

Ärkasin 10:00am. Hommikusöögiks helbed piimaga. E ja Coco läksid Nana (E ema) poole. I ja L läksid foodshopingut tegema. Mina jäin koju. Pakkisin vaikselt asju, kuulasin muusikat, vähendasin iTouchi vaba mälu, laadisin kaamera ja telefoni akusid. 12 paiku tulid I ja L koju suurte kottidega. Nüüd jälle nädalaks söök olemas. Varsti tuli ka K koju. Kõik pakkisid asju. Vedasime asjad autosse ja 1:10pm oli start. Kõige pealt läksime siia samma Stamfordi Subway-sse, kuna oli vaja lõunasöök saada. Tellisin suure võileiva, mille vahel oli salat, tomat, juust, hapukurgid ja majonees. Joogiks võtsin Nestea maasika jääteed. Sõidu ajal sõime. Mida rohkem põhja poole sõitsime, seda mägisemaks maastik läks. Vahepeal läksid mul isegi kõrvad lukku. Sihtkohaks oli Cromwell. Enne seda läksime Lyman Orchardsi farmi õunu, pirne, virsikuid ja nektariine korjama, mis asus umbes tunni kaugusel Stamfordist. See oli hiiglaslik mägine maa-ala, mis oli paksult puid täis. Esimesest kohast saime õunu ja pirne. Virsikute ja nektariinide jaoks pidime mujale sõitma. Seal oli 2 bussi täit hiinlasi New Yorgist. Lihtsalt korjad ja sööd nii palju kui tahad, kõnnid ühe putka juurde ja maksad nende eest. Lyman Orchards on väga suur farm. Sellel on veel enda golfiväljak ja pood. Käisime poes ja ostsime kanistri täie õunasiidrit, muffineid ja mingeid magusaid palle. Jätkasime enda sõitu Cromwelli poole. 30 minuti pärast olime kohal. Teisi kodus ei olnud. Ainult koerad olid. Nägime Spaldingu ka ära, väike valge retriiveri kutsikas. Selles linnaosas olid suured ja uhked majad, tänavad olid väikesed ja seal võis näha golfikäruga ringi rallivaid onusid ja tädisid. 6:00pm läksime kohalikku golfiklubisse õhtusöögile. Sain enda kleiti kanda ja komplimente teistelt inimestelt. Õhtusöök oli Rootsi laua stiilis. Võtsin endale saia, salatit, kana, liha, mingid pelmeeni moodi asjad ja muidugi maisi. Joogiks Coca- Cola. Seal oli üks 3-aastane tüdruk, kes käis laudade vahet inimestega rääkimas. Ta isa viis mitu korda teda nende lauda tagasi. Üks kord ronis ta meie laua alla ja hakkas mu jalgu kõditama. Siis üritas ta isa teda tükk aega laua alt kätte saada. Õhtusöök söödud otsustasime minna jäätise jahile. Sain vaarika jäätise. Nii hea oli. Sõitsime tagasi Nana juurde. K läks koos enda naise ja Spaldinguga koju. Meie vaatasime telekat õues terrassi peal. Hiljem kolisin üles enda "tuppa" muusikat kuulama. Minu "tuba" asus rõdu moodi kohas, aga see oli toas, mitte õues. Magama ronisime 11 ajal.

- Fööniksipea

Päev # 34

Ärkasin 9:45am. Käisin dušši all. Istusin internetis. Võtsin alt hommikusööki: sõõrikud. Läksime E ja L-ga šoppama. Kõigepealt läksime Targetisse. Lõpuks ometi hakkasin enda palka kulutama. Esimesena ostsin endale Planneri ehk siis päeviku moodi asja. Hind oli $2.99. Saan hakata lõpuks kõiki asju üles märkima, näiteks kuu lõpuni on mul nädalavahetused planeeritud ja kooli asju kirjutan ka sinna. Kui tüdrukutel kool algab kirjutan nende sõitutamise aegu. E ostis Cocole Halloweeni jaoks kostüümi. Läksime elektroonika osakonda. Sealt ostsin endale iTouchi $295 eest. Targetis olid kooli alguse puhul päris suured soodukad. Peale Targetit läksime Burlingtoni. Ostsin endale lõpuks päikeseprillid $9.99, kleidi $29.99 ja Twizzlersit. Seal olid samuti soodukad. Annetasin $1 vähihaigetele inimestele. Vaatasin pildiraame ka, aga lähme kunagi poodi, kus veel suurem valik, mitte et nendes poodides väike valik oleks olnud. Sõitsime tagasi koju. Tee peal nägime treileril BMW-d mis oli õnnetusse sattunud. Kodus hakkasin enda iTouchiga jamama. Kirjutasin internetis Eestiga. Toni kutsus mind õhtul enda poole BBQ-le. Tegin kodus natukene koolitööd, kuna viimasele minutile jättes ei saa ma raudselt kõike tehtud. 6:50pm viis E mind Toni poole. Sain kabrioletiga sõita. Seda peaks peale juuste pesemist tegema, saab kiiresti kuivatatud. Toni maja esine oli paksult autosid täis. Seal oli umbes 10 au pairi, naabrid, palju lapsi ja teisi pere tuttavaid. Astusin uksest sisse ja kohe hakkas naaber minuga rääkima. Eestist ei teadnud ta midagi. Siis tuli prantsuse au pair ja seletas talle kohe ära kus Eesti on. Õhtusöögiks sain hamburgerit, hästi head salatit ja maisi. Ma armastan maisi, iga päev sööks kui saaks. Magustoiduks saime hiljem jäätisetorti. Kuna sääsed muutusid tüütuks kolisime tuppa. Alates teisipäevast elab seal majas ka pere uus au pair, kes käis eile siin filmi vaatamas. Paari päeva jooksul peab Toni välja kolima, arvatavasti läheb naabrite poole. Rääkisime teiste au pairidega ja mängisime lauamänge. Mind kutsuti homme Stamfordi randa, kuna on viimane ilusa ilmaga päev. Alates esmaspäevast hakkab sadama. Kahjuks ei saa ma nendega ühineda. Helistasin I-le. E pidi mulle järgi tulema. Nii kui ma uksest välja astusin nägin, et ta tuleb. Täpne ajastus. Sain jälle kabrioga sõita. Kodus haarasin kohe külmkapist külma Pepsi. Et und ei tuleks sõin suhkruga kaetud moosipiruka. Jamasin jälle iTouchiga ja nüüd kirjutan blogi.

Homme lõuna paiku läheme Nana poole. Jääme sinna ööseks, niiet ei tea kuna blogini jõuan. Tal on bassein, niiet saan äkki ujuma ka. Pühapäeval lähme õunu, virsikuid ja veel mingeid asju korjama. Maisipõllule lähme ka, kuna ma varsti maisisõltlane nagu näha.

- Fööniksipea

Päev # 33

Ärkasin 7:45am. Vaatasin aknast kuidas Recycle mehed meie prügikasti ja kaste tühjendasid. Siin on väga populaarne taaskasutamine. Iga nädal anname ära vähemalt ühe suure prügikastitäie pakendeid ja paberit. See nädal olid veel 2 kasti ka. Läksin alla, sõin hommikusööki ja istusin internetis. Hakkasin kooli jaoks sättima. 8:50am ajasin tüdrukud üles ja 8:55am hakkasin kooli poole sõitma. Olin meie grupist 3. kes kohale jõudis. Isegi õpetajat ei olnud veel. Istusime puhkeruumis, kus olid klaasist seinad ja lagi. See kool on üldse väga moderne ja ilus. Mulle meeldib. 9:20am tuli õpetaja. 9:30am algas tund. Kirjutasime paberile enda nime, et kohalolekut kinnitada ja kontrollisime tund aega kodutööd. 5 inimest jäid hiljaks, üks lausa tund aega. Peale kontrollimist tegime rühamtööd ja oligi 2 tundi täis. Kodutööks saime 12 lehekülge ülesandeid. Edu mulle! Kuna hommikul oli minu arvates külm panin pikad riided selga. Aga nüüd ma kahetsesin seda, kuna parklasse kõndimine oli nagu saun. Aga autos oli hea, muusika mängima, nüvi käima ja konditsioneer tööle. Millegi pärast tiirutasid parklas politsei ja ülikooli turva ringi. Kontrollisid vist kleepse. Koju jõudsin 11:45am. Käisin Cocoga õues. K läks sõbranna poole. Hakkasin pesuga tegelema. Vahepeal tegin lõunasööki: macaroni & cheese. Tegelesin pesuga edasi. Imesin koridori ja treppe. Vahepeal tuli K koju ja läks võrkpalli. Koristasin kööki. 3:30pm tuli I koju. Läksid L-ga lemmikloomapoodi kalale rohtu ostma. Lõpetasin pesu voltimise ja läksin internetti. I läks sõpradega kokku saama. Otsustasime L-ga võrkkiike passima minna. Panime pehme teki alla. Siis tuli naaber ja ütles, et see paistab liigagi mugav, nii ei sobi. Meil on väga toredad naabrid peaks mainima. Pikutasime L ja Cocoga võrkkiiges kuni hakkas telefon helisema. Mina muidugi mõtlen, et kelle oma see on. Minu. Ma ei teadnudki, et mul selline helin on :D Toni helistas, tahtis õhtul midagi teha. Okei, textisime edasi, nagu Ameerikas kombeks on. Varsti helises jälle telefon. Võõras number. Võtsin vastu. Kinga ja Faustyna kutsusid mind homme Yale ülikooli. Päris ahvatlev pakkumine. Toniga plaanisime minna Robeksi õhtul. Üks uus au pair Christine pidi ka tulema. Otsustasin Isi ka kutsuda, aga ta hostvanemad ei olnud selleks ajaks veel koju tulnud. Vahepeal olid K, I ja E koju tulnud. K läks sõbranna poole, hiljem võtsid nad L peale ja läksid laadale. Sheena tõi meile kala, keda peame paar päeva toitma. Läksin I ja E-ga õhtusöögile. Valisime menüüst toidud välja ja siis öeldi, et minu valitud sööki ei saa teha, kuna neil on vorst otsas. Tehti siis kana ja brokkoli pasta. Hea oli. Üks suurem seltskond tähistas seal ühe paari pulmaaastapäeva. Kõik restoranis olijad laulsid kaasa ja õnnitlesid. Siin pidigi nii kombeks olema. Ütlesin, et enda sünnipäeval söön ma kodus. Rääkisime snowdayst, sellest kuidas ma otsustasin au pairiks hakata ja kuidas nad minu enda au pairiks valisid jne. Nad on õnneks minuga rahul. Niiet ma teen enda tööd vist päris hästi. :) Magustoiduks võtsime I-ga NY Cheescake. Ma päev otsa ainult seda söökski ja kirsipirukat ka. Koju jõudsime 9:20pm, 10 minuti pärast pidid Toni ja Christine tulema. Toni läheb järgmine neljapäev Floridasse. Uue pere juurde. Lõpuks saan mina ka seda au pairi elu kurvemat poolt tunda, kuna peab hüvasti jätma. Ja seda juhtub peaaegu iga kuu, et keegi ära läheb. I ja E läksid Cocoga jalutama. 9:40pm tulid Toni ja Christine. Nad olid Cocost nii vaimustuses. Tegime hunniku popcorni ja hakkasime filmi vaatama. Letters to Juliet. Olin seda enne näinud (Sirli sünnipäeval), aga ikka meeldis. Toni küsis päris mitu korda filmi jooksul, et kus Coco on. 11:45pm sai film läbi. K kaks sõbrannat tulid. Toni ja Christina läksid koju. Teisipäeval on plaanis kambaga veel viimast korda kinno minna. Mõne minuti pärast tulid ka L ja K koju. Päris tihe inimeste voorimine oli. Võtsin köögist tüki kirsipirukat ja ronisin enda tuppa blogi kirjutama. Väga hea õhtu oli. Ja täna sai mul 4 nädalat siin peres täis. And I'm still enjoying my American dream.

- Fööniksipea

Päev # 32

Ärkasin 9:00am. K ärkas ka üsna pea. Käisin vaikselt all korruselt hommikusööki toomas. L ja ta sõbranna magasid all denis. Kuigi neile oli terrassi peale telk püsti pandud. Käisime Cocoga jalutamas. Istusin internetis. Teised ärkasid natuke peale 10 kuna telefon helises. Tegelesin natukene koolitööga. Hakkasin  vannitubasid koristama. L sõbranna läks koju. Kuna kõhud olid tühjad tellisime jälle pitsat. Hawaiian. Hakkasime Madagaskarit vaatama. 45 minuti pärast roomas maja ette punane lagunenud pitsa auto. Mulle nii meeldib ananassiga pitsa. Sõime ja vaatasime multikat. K läks võrkpalli. Mina tegelesin vannitubadega edasi. 3 ajal võtsin paberid, telefonid ja nüvi ning hakkasin autokooli poole jalutama. Ma olen ikka veel nagu turist. Sain liftiga sõita, imestasin, et seal peegleid polnud. Tavaliselt ikka on. Läksin ühest uksest sisse. Kaugemalt hakkas üks tüsedam mees minu suunas liikuma. Aeglaselt. Ega mul aega oli. Jõudis minu juurde siis oli tavaline naeratus Hey, how are you jne. Andsin talle täidetud ankeedi ja tšeki. Tõi mulle ankeedi koopia tagasi ja oligi kõik. 10. ja 11. september on loeng alkoholist ja narkootikumidest. Mõlemal päeval 4 tundi. Peale seda tuleb nägemise kontroll, kunagi hiljem kirjalik eksam ja sõidu eksam ning ongi loodetavasti Connecticuti juhiload käes. Kõndisin tagasi koju. Sõin ja olin internetis. Lõpetasin viimase vannitoa koristamise. Hakkasin enda toas Bam's Unholy Unioni vaatama. 6:30pm tuli E koju, paar minutit hiljem I ja K. I hakkas süüa tegema. Vaatasin telekat edasi. Õhtusöögi ajaks tuli K-le sõbranna külla. Söögiks oli pasta mingi hea kastmega ning salat. Magustoiduks kirsipirukas. Ehtne Ameerika kirsipirukas. Peale sööki vaatasin Unioni edasi. Lõpuks vaatasin Bami ja Missy pulma. Kui kõik sai vaadatud käisin all vett võtmas. Me ei joo kraanivett, kuna see haiseb kloori järele ja maitseb ka arvatavasti jubedalt. Kui dušši all käia on tunne, et oled kuskil basseinis selle kloori pärast. Me joome külmkapi vett. Paned klaasi mingi nupu vastu ja hakkab vett voolama. Peaaegu nagu Eesti kodu vesi. Hakkasin online poode vaatama. Kuna nüüdseks on juba piisavalt raha kogunenud hakkan väikest šoppamist tegema. Kõige pealt on plaanis iPod Touch osta, siis telefon, kunagi hiljem kaamera. Riideid ja muid värgendusi ka muidugi vahepeal. Kuna see otsimine venis nii pikaks ja uni tuli peale otstustasin magama ronida ja blogini ei jõudnudki.

Päeva laul:


- Fööniksipea

Päev # 31

Kirjutan ruttu postituse ära ja poen põhku. Tänane päev on juba pikaks veninud.

Hommikul ärkasin millegi pärast juba kella 6 ajal.Olin siis veel tund aega pool unes. Hakkasin kooli jaoks asju kokku panema. Käisin pesus, sõin kuhja hommikusöögi helbeid (polnud neid juba ammu saanud). Istusin internetis mõnda aega. 8:35am hakkasin kooli jaoks sättima uuesti. 8:50am äratasin L ja 5 minuti pärast suundusin autosse. Panin navi tööle, kuigi alguses eirasin täiesti selle käsklusi, kuna ta näitas ringiga teed. Mul tee koolini peas, lihtsalt igaks juhuks kasutan navit. Liiklus oli õnneks enam vähem rahulik. Kesklinnas oli ainult väike ummik, kuna kaks tuletõrjeautot tulid väljakutselt tagasi ja tagurdasid üle tee depoosse. 9:10 jõudsin parklasse. Joonte vahele parkimist oskan ikka veel, ka suure maasturiga. Parkla oli suhteliselt tühi. Välja kõndides hakkas autosid juurde tulema. Jõudsin kooli, uurisin paberitelt kuhu peab minema. See oli suur auditoorium. Alguses oli umbes 10 inimest seal, lõpuks oli meid üle 30. Siis tuli see naine sisse, kes mind intervjueeris. Rääkis reeglitest ja klasside toimumise korrast. Selleks, et sertifikaati saada tohib maksimum 7 korda puududa. Kui sa hilined 2 korda teeb see kokku ühe puudumise. Siis tulid auditooriumisse õpetajad. Üks nägi välja nagu jõuluvana. Kutsuti üks õpetaja ette ja hakati lugema nimekirjast inimesi, kes on selles klassis. Ülla-ülla mu intervjueerijal oli minu eesnime hääldus meelde jäänud, aga perekonnanimi oli ikka Keis. Meid on klassis 17, üks jättis juba kohale ilmumata. Kõik on tüdrukud. Instruktor on Peter, kes on pärit Valgevenest. Kõige pealt suundusime raamatupoodi. Seal müüdi absoluutselt kõike: raamatuid, toidukraami, UCONNi huskide fännikraami jne. Ostsime endale $39 maksvad õpikud, milles on 460 lk. Passisime natuke aega koridoris, kuna meie instruktor unustas klassi numbrit vaadata. Klassis õpetaja rääkis reeglitest ja kõigest mis toimuma hakkab. Peale seda pidi igaüks ennast tutvustama. Seal olid nii mugavad toolid, rallisime nendega mõnda aega mööda klassi ringi, nagu väikesed lapsed. Muidugi muutis sõitmise raskemaks vaipkate, mis on igal pool. Saime endale UCONNi ID-kaardi. Reedel paneme ennast ühte nimekirja, kust hakkavad ameeriklastest UCONNi õpilased endale vestluskaaslast valima. Kõik näeb välja nii, et sa saad endale vestluskaaslase ülikoolist, kellega sa pead korra nädalas pool tundi lihtsalt rääkima. Tundub täitsa lahe. Kuna meil jäi esmaspäeval klass ära, peame selle järgi tegema. Pika vaidluse ja hääletamise peale on meil 16. ja 30. septembril tund aega pikem loeng. Kui kõik asjad olid räägitud hakkasime enda paksu õpikuga tegelema. Tunni lõpus anti kodutööd ka, mis peab reedeks tehtud olema. Peale klassi läksin tagasi raamatupoodi ja ostsin endale märkmiku. Kunagi pean ostma veel sõnaraamatu ja päeviku. Järgnes sõit koju. Ma olen nii ära harjunud kõigega, sõidaks nagu koduküla vahel ringi, mitte Stamfordis. Õues oli nii kuum, 28 °C. Kadestage nüüd. Kodus avastasin, et Toni oli textinud. Olen korralik ja hoian sõidu ajal telefonist eemale. Ta tuleb mulle homme külla, kuna nüüd ei ole temal juba teist päeva voolu. Panin esimese masinatäie voodipesu käima. Tegin lõunasööki: macaroni & cheese, suur ports. K läks võrkpalli, L-l oli sõbranna külas. Olin internetis, kirjutasin üle pika aja Eestiga. Tegin koolitööd, enamuse sain valmis. Tegelesin jälle pesuga. Tegin voodid korda. 5 ajal tuli I ja viis L võimlemisse, K tuli koju. Tegelesin rätikute pesu ja kuivatamisega. 7 ajal tõi I L koju ja nad läksid laadale. E tuli koju ja läks trenni. Vaatasime K-ga telekat. Kuna mul hakkas igav, pesin nõusid. Igavusest tegin ka banaanikeeksi, pesin veel kord nõusid ja tühjendasin nõudepesumasinat. Soojendasin eilset õhtusööki endale. 9:20pm tuli E koju. Sõi keeksi, kiitis. See keeks lõhnab minu jaoks nagu Eesti ja E jaoks nagu Ameerika :D Nädalavahetusel läheme arvatavasti E ema poole. Tal on bassein. Vaatasime telekat. 10:50pm tuli I koju. L tuli teise sõbrannaga hiljem.

16. septembril esineb New Yorgi Eesti majas Terminaator. Arvatavasti jõuan ka kohale. Eestlased ikkagi ju :D 17. september on New Yorgis Scavenger Hunt. 2 days in the City.

Head kooliaasta algust kõikidele õppuritele!
Praegu vaikselt mõtlen, kuidas meil oli Merkaga komme esimesel koolipäeval ikka jala koju kõndida 11 kilomeetrit. Muul ajal muidugi ka. Ühes käes pikuke, teises kott. See aasta jääb kahjuks vahele. Aga küll me kunagi kõik tasa teeme jälle. :D

- Fööniksipea