Loodetavasti saan blogiga järje peale neljapäeval, kuna kõige varem kolmapäevaks peaksime voolu tagasi saama. Hetkel olen jälle Starbucksi püsiklient. See koht on täiega ülerahvastatud, inimesed istuvad lausa põrandatel enda läpakatega. Paljud tulevad siia pikendusjuhtmetega, et võimalikult paljud inimesed saaksid enda asju täis laadida. Kõik on nii positiivsed ja sõbralikud. Kuulsin, et mõned hotellid pidid täiesti täis olema, kuna inimesed ei taha külma pärast kodus ööbida. Pidin enda jooki pool tundi ootama, siis sain suurte vabanduste saatel tasuta joogi kupongi. Inimesed seisavad ukse juures lootusega istuma saada, aga vaevalt keegi siit niipea liikuma hakkab.
Hommikul oli meil toas 10 kraadi sooja. Vaevalt saime kõik voodist välja. Tüdrukutel algas kool ka õnneks 90 minutit hiljem, tund aega kauem magada. Olen viimased 2 ja pool tundi Starbucksis passinud. Sest siin on soe. Kodus on hetkel sama soe nagu õues niiet pole erilist tahtmist seal olla.
Kuna täna on Halloween, siis on tänavatel juba osad inimesed kostüümides, kuigi kell on alles 3pm, kõik Starbucksi töötajad samuti.
Vähemalt väike ülevaade teil nüüd sellest, mis siin toimub.
Monday, October 31, 2011
Sunday, October 30, 2011
29. oktoober
Päris hullumaja päev oli, praegu lisan ainult pilte.
What a day.
Alguses olime hullult õnnelikud lumesaju üle. Kaunistasime Hannaga muhvineid ja kuulasime jõulumuusikat. Aga siis läks kõik ilm käest ära. Puud murdusid, oksad murdusid, nägin korraliku plahvatuse ära, sain väikese šoki, naabritel puu aknast sees, tuletõrje, päästeamet, naabrid ajasid tuppa, elektrit pole, kütet pole, autod ei saanud mäest üles, ei julgenud isegi ülemisel korrusel enam istuda, akud tühjad, pimedus.
Nüüdseks on toas 11 kraadi sooja. Hommikusöögiks kuum šokolaad koos sõõrikutega Donuts Delightist. Praegu istume Hanna ja Kirsiga lähedal asuvas Starbucksis, laeme akusid, soojendame ennast. Tuleks see elekter nüüd tagasi. Kõige masendavam on see, et ainult meie tänaval pole voolu siin, kõrvaltänavatel täitsa olemas.
Kui homme voolu ei ole, siis istun arvatavasti päev otsa siin samas Starbucksis.
Blogiga tegelen, kui aega saan.
- Fööniksipea
What a day.
Alguses olime hullult õnnelikud lumesaju üle. Kaunistasime Hannaga muhvineid ja kuulasime jõulumuusikat. Aga siis läks kõik ilm käest ära. Puud murdusid, oksad murdusid, nägin korraliku plahvatuse ära, sain väikese šoki, naabritel puu aknast sees, tuletõrje, päästeamet, naabrid ajasid tuppa, elektrit pole, kütet pole, autod ei saanud mäest üles, ei julgenud isegi ülemisel korrusel enam istuda, akud tühjad, pimedus.
Nüüdseks on toas 11 kraadi sooja. Hommikusöögiks kuum šokolaad koos sõõrikutega Donuts Delightist. Praegu istume Hanna ja Kirsiga lähedal asuvas Starbucksis, laeme akusid, soojendame ennast. Tuleks see elekter nüüd tagasi. Kõige masendavam on see, et ainult meie tänaval pole voolu siin, kõrvaltänavatel täitsa olemas.
Kui homme voolu ei ole, siis istun arvatavasti päev otsa siin samas Starbucksis.
Blogiga tegelen, kui aega saan.
- Fööniksipea
Friday, October 28, 2011
24.- 26. oktoober
Esmaspäeval jälle tavaline töö- ja koolipäev. Hommikul uksest välja minnes sain suure ehmatuse kui avastasin, et võrgust ukse asemel oli nüüd klaas. Kool lõppes tund aega varem, kuna Peter pidi Norwalki koosolekule minema. Tulin koju ja avastasin, et E oli helistanud ja sõnumi jätnud. Sprinklerimehed pidid kunagi tulema. Ja 10 minuti pärast olidki uksetaga. Tegin ukse lahti ja jäin lolli näoga vahtima, kuna mees rääkis, aga ma ei kuulnud midagi. Siis tuli meelde, et teine uks on kinni. Saime parajalt naerda. Nad lasid sprinklerid veest tühjaks ja valmistasid neid talveks ette. Keldris olles rääkisid kogu aeg ilmast minuga. Poole tunni pärast olid valmis ja läksid ära. Õhtul panime L-ga jälle Halloweeni jaoks kraami üles. Mingi valge asi, mis jääb täpselt nagu ämbiluvõrk. Suht creepy paistab hämaras.
Teisipäeva hommikul pidin viima Coco pügalasse. Käisin hommikul jalutamas ära ja mõtlesin 8:50 am startida. Coco ei tahtnud üldse tee peale minna. Viisin ta tuppa tagasi ja sõitsin autoga garaaži ette, lõpuks pidin ta ikka süles autosse tassima. Ta värises nii jubedalt, kuna pügamine ja vann ei meeldi talle. Jõudsime pügala juurde, siis ta tahtis auto alla joosta. Võtsin ta sülle ja hakkasin ukse poole kõndima. Parkla oli mingeid töömehi täis, kõik hüüdsid Look how cute puppy! Sees olid kõik töötajad jälle nii sõbralikud, andsin Coco üle ja sõitsin koju tagasi. 12 paiku läksin talle järele. Nüüd ta näeb välja nagu tõeline kutsikas. Sain umbes kella 6-ni üks kodus olla, kuna L oli sõbranna pool.
Kolmapäeva hommikul jälle kooli. Peale klassi sain Alexiga kokku. Siis tuli üks tädikene meie juurde, et äkki me oleksime nõus uksi lahti hoidma. Ma ei tea kas need olid lasteaia või lastekodu lapsed. Loodan, et ikka esimesed. Kõik olid umbes 3-5 aastased. Ja neid oli nii palju. Hoidsime uksi lahti ja siis kõik ütlesid muudkui Thank You. Nii armas oli. Ja enamused hüüdsid "Look, that lady has purple hair". Saime Alexiga naerda. Ma olin hommikul endale sinised triibud juustesse teinud õhtuse peo jaoks. Ja muidugi kõik naised hakkasid siis minuga rääkima, et kui neil oleksid ka pikad juuksed, siis nad teeksid ka täpselt minu soengu. Vahepeal jooksis kuskilt mingi poiss välja ja nõudis, et ma ukse lahti laseksin ja tema seda hoiaks. Peale seda rääkisime Alexiga üle poole tunni. Enamus ajast Paranormal Activity 3-st. Ta oli samuti selles pettunud. Siis jagas ta mulle veel juhiseid sõidueksamiks ja kutsus neljapäeva õhtul kooli peole. Trippisin koju tagasi. Tegin tööd. Plaanisime L-ga Subwaysse minna kui tal õpitud saab. Varsti ütles, et tal on kõik tehtud. Kui ma ütlesin, et lähme jala, siis ta enam ei viitsinud. 1,2 kilomeetrit. Hakkasin hoopis õhtusööki tegema siis. Teised tulid koju, ma ajasin endale nõia kostüümi selga. Sõime õhtusööki. 7:25pm võttis Kinga mind peale ja sõitsime Old Greenwichi Halloweeni peole, mis oli ühtlasi ka selle kuu au pairi meeting. Leidsime parkla tänu sellele üles, et seal olid enamus autod mingid uhked ja uued maasturid. Au pairidele antaksegi tavaliselt parajad tankid, kuna nendes on turvalisem lapsi vedada. Osad lapsehoidjad sõidavad siin selliste autodega, millest Eestis võib ainult unistada. Lexuse maasturid jne. Niiet kui tahad ka uhke autoga ringi rallida, siis tule au pairiks :D Läksime sisse, eriti ei olnud veel teisi au paire. Tunni aja pärast oli saal rahvast täis ja enamusel olid isegi kostüümid seljas. Pildid panen sellest mõni teine kord. Sõime torti, komme ja muud nänni. Avastasin jälle, et Facebook on tore asi, kuna päris paljud tundsid mind selle järgi ära jälle. Pidu lõppes ootamatult 10 ajal. Hakkasime Pia ja Mariaga tagasi Stamfordi poole sõitma, aga eksisime totaalselt ära. Tal ei olnud gps-i. Sinna sõitmise juhised olid tal paberi peale kirjutatud, aga tagasi sõidu omad mitte. Alguses naersime nagu lollid seal autos ja sõitsime suvakatel tänavatel ringi. Siis hakkas Pia kaarti lugema ja poole tunni pärast olime Stamfordis. Tõid mind koju ära ja tegime plaani šopingutuuri jaoks. Kodus panin kõik dokumendid neljapäevase sõidueksami jaoks valmis ja ronisin ära magama. Kuigi jah, väike närv oli sees.
- Fööniksipea
Teisipäeva hommikul pidin viima Coco pügalasse. Käisin hommikul jalutamas ära ja mõtlesin 8:50 am startida. Coco ei tahtnud üldse tee peale minna. Viisin ta tuppa tagasi ja sõitsin autoga garaaži ette, lõpuks pidin ta ikka süles autosse tassima. Ta värises nii jubedalt, kuna pügamine ja vann ei meeldi talle. Jõudsime pügala juurde, siis ta tahtis auto alla joosta. Võtsin ta sülle ja hakkasin ukse poole kõndima. Parkla oli mingeid töömehi täis, kõik hüüdsid Look how cute puppy! Sees olid kõik töötajad jälle nii sõbralikud, andsin Coco üle ja sõitsin koju tagasi. 12 paiku läksin talle järele. Nüüd ta näeb välja nagu tõeline kutsikas. Sain umbes kella 6-ni üks kodus olla, kuna L oli sõbranna pool.
Kolmapäeva hommikul jälle kooli. Peale klassi sain Alexiga kokku. Siis tuli üks tädikene meie juurde, et äkki me oleksime nõus uksi lahti hoidma. Ma ei tea kas need olid lasteaia või lastekodu lapsed. Loodan, et ikka esimesed. Kõik olid umbes 3-5 aastased. Ja neid oli nii palju. Hoidsime uksi lahti ja siis kõik ütlesid muudkui Thank You. Nii armas oli. Ja enamused hüüdsid "Look, that lady has purple hair". Saime Alexiga naerda. Ma olin hommikul endale sinised triibud juustesse teinud õhtuse peo jaoks. Ja muidugi kõik naised hakkasid siis minuga rääkima, et kui neil oleksid ka pikad juuksed, siis nad teeksid ka täpselt minu soengu. Vahepeal jooksis kuskilt mingi poiss välja ja nõudis, et ma ukse lahti laseksin ja tema seda hoiaks. Peale seda rääkisime Alexiga üle poole tunni. Enamus ajast Paranormal Activity 3-st. Ta oli samuti selles pettunud. Siis jagas ta mulle veel juhiseid sõidueksamiks ja kutsus neljapäeva õhtul kooli peole. Trippisin koju tagasi. Tegin tööd. Plaanisime L-ga Subwaysse minna kui tal õpitud saab. Varsti ütles, et tal on kõik tehtud. Kui ma ütlesin, et lähme jala, siis ta enam ei viitsinud. 1,2 kilomeetrit. Hakkasin hoopis õhtusööki tegema siis. Teised tulid koju, ma ajasin endale nõia kostüümi selga. Sõime õhtusööki. 7:25pm võttis Kinga mind peale ja sõitsime Old Greenwichi Halloweeni peole, mis oli ühtlasi ka selle kuu au pairi meeting. Leidsime parkla tänu sellele üles, et seal olid enamus autod mingid uhked ja uued maasturid. Au pairidele antaksegi tavaliselt parajad tankid, kuna nendes on turvalisem lapsi vedada. Osad lapsehoidjad sõidavad siin selliste autodega, millest Eestis võib ainult unistada. Lexuse maasturid jne. Niiet kui tahad ka uhke autoga ringi rallida, siis tule au pairiks :D Läksime sisse, eriti ei olnud veel teisi au paire. Tunni aja pärast oli saal rahvast täis ja enamusel olid isegi kostüümid seljas. Pildid panen sellest mõni teine kord. Sõime torti, komme ja muud nänni. Avastasin jälle, et Facebook on tore asi, kuna päris paljud tundsid mind selle järgi ära jälle. Pidu lõppes ootamatult 10 ajal. Hakkasime Pia ja Mariaga tagasi Stamfordi poole sõitma, aga eksisime totaalselt ära. Tal ei olnud gps-i. Sinna sõitmise juhised olid tal paberi peale kirjutatud, aga tagasi sõidu omad mitte. Alguses naersime nagu lollid seal autos ja sõitsime suvakatel tänavatel ringi. Siis hakkas Pia kaarti lugema ja poole tunni pärast olime Stamfordis. Tõid mind koju ära ja tegime plaani šopingutuuri jaoks. Kodus panin kõik dokumendid neljapäevase sõidueksami jaoks valmis ja ronisin ära magama. Kuigi jah, väike närv oli sees.
Wipeout
Iga reede näidatakse siin vähemalt 3 tundi järjest Rajalt maha. (Ma ei mäleta, kas oli ikka nii eesti keeles). Ja eelmine nädal oli üks koht kus ma lihtsalt naersin nii, et pisarad voolasid :D No oli nii naljakas lihtsalt :D
- Fööniksipea
- Fööniksipea
22. ja 23. oktoober
Laupäeval oli äratus 8:00am. Startisime Donuts Delighti poole 8:30. Sealt edasi sõit New Yorgi poole. Muidugi oli liiklus järjekordselt kohati hullumaja. New Yorgis oli kahtlaselt palju politse hobustega treilereid ringi sõitmas. Arvatavasti läksid nad Wall Streetile korda looma. Andsime auto parklasse ja läksime Eesti Majja. Hanna oli juba seal. Hakkasin esimese klassi abiõpetajaks. Olime suures saalis, kus oli peale meie veel 3 klassi. Minu klassis oli 4 poissi ja 1 tüdruk. Ja nad kõik rääkisid täiesti puhast eesti keelt, nagu oleksid just Eestist lennukiga tulnud. Üks poiss oli esimest korda. Alguses nuttis, siis harjus ära ja hakkas seletama koguaeg. Õppisime täpitähti. Veel said nad luuletuse, mille peavad jõuludeks selgeks õppima. Kõik poisid tahavad jõuluvanalt legosid ja muidugi tahtsid nad kohe jõuluvanale kirja kirjutama hakata. Üks kirjutaski enda käe peale pika kirja. Pärast avastas, et kätt ei saa postiga saata. Peale tundi algas rahvatants. Käisime Hannaga lähedal asuvas Dunkin Donutsis. Kohale jõudes meenus, et seal kohas läheb sada aastat enne kui oma joogid kätte saame. Ja kusjuures oligi nii. Peale seda läksime tagasi Eesti majja. Lastel oli laulutund. Samal ajal tulid sinna Võru noored, kes hakkasid hiljem seal ka esinema. Rääkisin Valeviga juttu, nad tuuritavad kuu aega mööda Ameerikat ja Kanadat ringi. Siis uuris, et mida ma siin teen ja mida enne tegin. Vahepeal käisime alt kohvikust Kalevi šokolaadi ostmas.
Peale kontserti läksime Hannaga linna peale. Ostsin endale Manic Panic juuksevärvid ja siis sinise juuksesprei. Jalutasime Grand Centralisse, väike Starbucksi tiir enne rongile minekut. Muidugi ostsime enda cheesecaked ka, et rongis süüa. Passisime mingi aeg Hanna pool. Tegin endale sinised triibud. Edasi läksime Subwaysse õhtusööki saama. Võtsime söögid ja joogid ning läksime hoopis kinno. Filmiks oli Paranormal Activity 3. Alguses oli saal päris tühi. Film algas 20 minutit hiljem, kuna lihtsalt nii kaua näidati treilereid. Ja selleks ajaks oli rahvast juba korralikult. Esimene treiler oli juba mingist õudukast ja muidugi hakkasid kõik karjuma saalis. Treileri alguses on klipp uudistest, kus on kirjas S Hartford ehk siis linn, mis asub minust 1 tund ja 20 minuti autosõidu kaugusel. Hakkasin mõtlema, et tuttav linn, aga arvatavasti on sama nimega linnu palju. Siis hakkas seal naine korrutama Connecticut. Ma olin nagu ou shit, ma elan seal. Filmi nimi on The Devil Inside ja välja tuleb see alles jaanuaris, aga minek on kindel :D
Lõpuks algas siis Paranormal Activity 3. Ausaltöeldes ootasin sellelt filmilt palju rohkem. Okei, inimesed karjusid küll ja tõmblesid enda toolide peal. Palju karjuti s ja f tähega sõnu. Kogu aeg ekraani vaadates sa lihtsalt otsisid asju, mis nüüd juhtuma hakkavad. Minu arust oli kõige ehmatavam koht alguses, kui naine maskiga välja hüppas. Ja see köögi teema ka. See häiris, kuidas kõik jubedad kohad tehti kohe nii naljakaks. Ja see, kuidas deemon tüdrukut juustest tõstis nägi välja küll paras komöödia. Filmi ajal keegi aevastas ja siis rahvas hüüdis "Bless You" (Terviseks). Ja treileris olevaid klippe polnud üldse filmis olemaski. Teist korda seda enam vaatama ei läheks. Esimene osa on kindlasti palju jubedam, mis siis, et ma olen seda 4 korda näinud.
Peale filmi suundusime tagasi autosse, et enda Subway mant ära süüa. Õues oli 8 kraadi sooja ja me külmusime sõna otseses mõttes. Sõitsime mõnda aega mööda linna ringi ja siis tagasi Hanna poole. Vaatasime Kodutunnet. Ise olime nii väsinud. Kell oli 1 ringis. Ma mäletan seda, et nad hakkasid tuba tegema ja järgmine hetk oli kõik juba valmis ja saade läbi. Kohe aru saada, et ma pooleldi magasin see aeg.
Ärkasime 9:30. Uimasime pool päeva. Käisime dollari poes. Ostsin juuste värvimiseks veel kraami. Käisime veel Halloweeni poes mulle kostüümi otsimas. Selleks, et sa endale sealt kostüümi saaksid peaksid sa olema kas Lolo Ferrari või mingi jupats, kuna enamus kostüümid katavad vaevalt tagumiku kinni. Tulime sealt tühjade kätega ära. Värvisime juukseid. Käisime California Pizzas söömas. Peale seda sõitsime Ryesse ja ma suundusin rongi peale. Seekord kontrolliti isegi pileteid. E tuli rongijaama vastu. Kodus sõin natukene magustoitu ja ronisin magama.
Kuna minu ja Hanna jaoks on kõik siin nii tavaline, siis ei tule meile eriti enam meeldegi pilte teha. Või me lihtsalt ei viitsi. Laisad oleme :D
Internetis ringi uurides avastasin, et minu uus juuksevärv peaks sinise valguse all helendama.
- Fööniksipea
Peale kontserti läksime Hannaga linna peale. Ostsin endale Manic Panic juuksevärvid ja siis sinise juuksesprei. Jalutasime Grand Centralisse, väike Starbucksi tiir enne rongile minekut. Muidugi ostsime enda cheesecaked ka, et rongis süüa. Passisime mingi aeg Hanna pool. Tegin endale sinised triibud. Edasi läksime Subwaysse õhtusööki saama. Võtsime söögid ja joogid ning läksime hoopis kinno. Filmiks oli Paranormal Activity 3. Alguses oli saal päris tühi. Film algas 20 minutit hiljem, kuna lihtsalt nii kaua näidati treilereid. Ja selleks ajaks oli rahvast juba korralikult. Esimene treiler oli juba mingist õudukast ja muidugi hakkasid kõik karjuma saalis. Treileri alguses on klipp uudistest, kus on kirjas S Hartford ehk siis linn, mis asub minust 1 tund ja 20 minuti autosõidu kaugusel. Hakkasin mõtlema, et tuttav linn, aga arvatavasti on sama nimega linnu palju. Siis hakkas seal naine korrutama Connecticut. Ma olin nagu ou shit, ma elan seal. Filmi nimi on The Devil Inside ja välja tuleb see alles jaanuaris, aga minek on kindel :D
Lõpuks algas siis Paranormal Activity 3. Ausaltöeldes ootasin sellelt filmilt palju rohkem. Okei, inimesed karjusid küll ja tõmblesid enda toolide peal. Palju karjuti s ja f tähega sõnu. Kogu aeg ekraani vaadates sa lihtsalt otsisid asju, mis nüüd juhtuma hakkavad. Minu arust oli kõige ehmatavam koht alguses, kui naine maskiga välja hüppas. Ja see köögi teema ka. See häiris, kuidas kõik jubedad kohad tehti kohe nii naljakaks. Ja see, kuidas deemon tüdrukut juustest tõstis nägi välja küll paras komöödia. Filmi ajal keegi aevastas ja siis rahvas hüüdis "Bless You" (Terviseks). Ja treileris olevaid klippe polnud üldse filmis olemaski. Teist korda seda enam vaatama ei läheks. Esimene osa on kindlasti palju jubedam, mis siis, et ma olen seda 4 korda näinud.
Peale filmi suundusime tagasi autosse, et enda Subway mant ära süüa. Õues oli 8 kraadi sooja ja me külmusime sõna otseses mõttes. Sõitsime mõnda aega mööda linna ringi ja siis tagasi Hanna poole. Vaatasime Kodutunnet. Ise olime nii väsinud. Kell oli 1 ringis. Ma mäletan seda, et nad hakkasid tuba tegema ja järgmine hetk oli kõik juba valmis ja saade läbi. Kohe aru saada, et ma pooleldi magasin see aeg.
Ärkasime 9:30. Uimasime pool päeva. Käisime dollari poes. Ostsin juuste värvimiseks veel kraami. Käisime veel Halloweeni poes mulle kostüümi otsimas. Selleks, et sa endale sealt kostüümi saaksid peaksid sa olema kas Lolo Ferrari või mingi jupats, kuna enamus kostüümid katavad vaevalt tagumiku kinni. Tulime sealt tühjade kätega ära. Värvisime juukseid. Käisime California Pizzas söömas. Peale seda sõitsime Ryesse ja ma suundusin rongi peale. Seekord kontrolliti isegi pileteid. E tuli rongijaama vastu. Kodus sõin natukene magustoitu ja ronisin magama.
Kuna minu ja Hanna jaoks on kõik siin nii tavaline, siis ei tule meile eriti enam meeldegi pilte teha. Või me lihtsalt ei viitsi. Laisad oleme :D
Internetis ringi uurides avastasin, et minu uus juuksevärv peaks sinise valguse all helendama.
- Fööniksipea
Tuesday, October 25, 2011
Monday, October 24, 2011
17.- 21. oktoober
Tüüpiline töönädal. Iga hommik äratus 6:30. Kolmapäeval oli kogemata väike erand. Kuulsin, kuidas tüdrukud 6:00 tubadest välja tulid ja jäin jälle magama. Järgmine kord ärkasin selle peale, kui tüdrukud 6:40 enda tubadesse tagasi läksid. Esimene mõte oli, et kuidas ma sain äratuse maha magada. Tuli välja, et mu Eesti telefon oli öösel hoopis kooma läinud, sellepärast oligi 6:30 vaikus. Aga vähemalt ei maganud liiga kaua sisse.
Esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel oli muidugi kool. Nüüdseks on pool ajast ära käidud. Esmaspäeval sain enda testi kätte. Suurelt oli peale kirjutatud Very Good! Tuleb välja, et ma oskasin isegi ilma õppimata seda teemat. Ainult 3 viga oli. Reedel pillas Aranza kogemata suure topsitäie kohvi põrandale. Kuna terves koolis on vaipkate põrandal, siis jäigi see koht mõnusalt lirtsuma.
Viimased poolteist nädalat olen päeviti vaba aega sisustanud Kodutunde või Saladuste vaatamisega. Niiet ei ole ma Eesti saadetes midagi nii palju maha jäänud.
Nädala alguses plaanisime teiste Eesti au pairidega Kanadasse minekut Tänupühade ajal. 5 tükki tulevad Washington DC-st bussiga ja meie Hannaga oleks New Yorgist läinud. Aga kui ma neid bussipileti hindu nägin, siis läks küll mineku isu ära. Mis siis, et ma seal täisealine saaksin olla 3 päeva. Need kes DC-st tulevad, oleks saanud edasi- tagasi umbes $30 ära käia. Meil New Yorgist oleks sinna minek juba $45 kõige odavam ja tagasi tulek üldse $102. Selle raha eest saaks palju rohkem asju teha kui bussis loksuda 16 tundi. Vahepeal tekkis idee minna autoga, kuna siis oleks kütte 7 peale ära jaganud pluss ööbimiskoht. Aga see variant langes ära kahjuks. Ja nüüdseks olen ma otsustanud, et veedan see aasta Tänupühad perega Cromwellis. Saab ennast 4 päeva lõhki süüa. Ja just too pühapäev on L sünnipäev ka.
Ma olen õhtuti nii laisk olnud, et ei viitsinud välja ka minna. Ilmad olid ka nii külmad ja mõni päev nii vihmased. Vägisi tuli tahtmine talvejopet kanda. Mis teha, kui vähemalt 20 kraadiga ära harjunud oled. Kolmapäeval sadas lausa nii kõvasti, et oksa peal jooksev orav kukkus puu otsast alla. Ja reede hommikul oli nii kõva ning külm tuul, et UCONN-i parklas ma ei tahtnud autostki välja tulla. Puudelt hakkasid ka lehed langema. Ja murumehed puhuvad need lehed nüüd sõiduteede äärde hunnikutesse. Autoga sõites peab nüüd jälgima, et hunnikut alla ei ajaks. Ja ma lõpuks veendusin, et märjad lehed on tõesti libedad, kui ma üks hommik kiiruga autost välja tulles oleks peaaegu istuli lennanud.
Kõige olulisem- 2 kuu pärast on jõulud ja ma teen juba nimekirja, mida ning kellele kinkida. Muidugi tuleb selleks raha ka veel säästa, niie LA Fitnessiga liitumine jääb praeguseks tahaplaanile.
Neljapäeval käisime L-ga Subways lõunasööki toomas. Seal oli üks uus töötaja, kes jälgis mind, kui ma enda footlongi vahele stuffi valisin. Läksin tema juurde maksma. Küsis, et kas ma olen lapsehoidja. Siis käskis mul tasa olla ja ta üritas ära arvata, kust ma pärit olen. Kõigepealt Ungari, siis Saksamaa, Taani, Holland, Austria, Norra, Soome, Prantsusmaa. Lõpuks ütlesin talle ära, et Eestist. Siis ta ütles, et teab küll, kus Eesti on. Ühed ta sõbrad olevat seal mitu korda käinud. Niiet ei ole ma midagi eikuskilmaalt pärit :D
- Fööniksipe
a
Esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel oli muidugi kool. Nüüdseks on pool ajast ära käidud. Esmaspäeval sain enda testi kätte. Suurelt oli peale kirjutatud Very Good! Tuleb välja, et ma oskasin isegi ilma õppimata seda teemat. Ainult 3 viga oli. Reedel pillas Aranza kogemata suure topsitäie kohvi põrandale. Kuna terves koolis on vaipkate põrandal, siis jäigi see koht mõnusalt lirtsuma.
Viimased poolteist nädalat olen päeviti vaba aega sisustanud Kodutunde või Saladuste vaatamisega. Niiet ei ole ma Eesti saadetes midagi nii palju maha jäänud.
Nädala alguses plaanisime teiste Eesti au pairidega Kanadasse minekut Tänupühade ajal. 5 tükki tulevad Washington DC-st bussiga ja meie Hannaga oleks New Yorgist läinud. Aga kui ma neid bussipileti hindu nägin, siis läks küll mineku isu ära. Mis siis, et ma seal täisealine saaksin olla 3 päeva. Need kes DC-st tulevad, oleks saanud edasi- tagasi umbes $30 ära käia. Meil New Yorgist oleks sinna minek juba $45 kõige odavam ja tagasi tulek üldse $102. Selle raha eest saaks palju rohkem asju teha kui bussis loksuda 16 tundi. Vahepeal tekkis idee minna autoga, kuna siis oleks kütte 7 peale ära jaganud pluss ööbimiskoht. Aga see variant langes ära kahjuks. Ja nüüdseks olen ma otsustanud, et veedan see aasta Tänupühad perega Cromwellis. Saab ennast 4 päeva lõhki süüa. Ja just too pühapäev on L sünnipäev ka.
Ma olen õhtuti nii laisk olnud, et ei viitsinud välja ka minna. Ilmad olid ka nii külmad ja mõni päev nii vihmased. Vägisi tuli tahtmine talvejopet kanda. Mis teha, kui vähemalt 20 kraadiga ära harjunud oled. Kolmapäeval sadas lausa nii kõvasti, et oksa peal jooksev orav kukkus puu otsast alla. Ja reede hommikul oli nii kõva ning külm tuul, et UCONN-i parklas ma ei tahtnud autostki välja tulla. Puudelt hakkasid ka lehed langema. Ja murumehed puhuvad need lehed nüüd sõiduteede äärde hunnikutesse. Autoga sõites peab nüüd jälgima, et hunnikut alla ei ajaks. Ja ma lõpuks veendusin, et märjad lehed on tõesti libedad, kui ma üks hommik kiiruga autost välja tulles oleks peaaegu istuli lennanud.
Kõige olulisem- 2 kuu pärast on jõulud ja ma teen juba nimekirja, mida ning kellele kinkida. Muidugi tuleb selleks raha ka veel säästa, niie LA Fitnessiga liitumine jääb praeguseks tahaplaanile.
Neljapäeval käisime L-ga Subways lõunasööki toomas. Seal oli üks uus töötaja, kes jälgis mind, kui ma enda footlongi vahele stuffi valisin. Läksin tema juurde maksma. Küsis, et kas ma olen lapsehoidja. Siis käskis mul tasa olla ja ta üritas ära arvata, kust ma pärit olen. Kõigepealt Ungari, siis Saksamaa, Taani, Holland, Austria, Norra, Soome, Prantsusmaa. Lõpuks ütlesin talle ära, et Eestist. Siis ta ütles, et teab küll, kus Eesti on. Ühed ta sõbrad olevat seal mitu korda käinud. Niiet ei ole ma midagi eikuskilmaalt pärit :D
- Fööniksipe
a
Saturday, October 22, 2011
Paranormal Activity 3
Eks homme õhtul näeb, kas me hakkame Hannaga ka sama moodi karjuma ja tõmblema seda filmi vaadates :D
K jõudis just kinost tagasi ja kõik olidki sama moodi karjunud ja vehkinud. We'll see.
- Fööniksipea
Friday, October 21, 2011
Neighbourhood
Otsustasin täna Cocoga jalutamas käies natukene ümberkaudsetest tänavatest pilte teha. Alguses oli tegelikult plaanis ainult Halloweeni kaunistusi pildistada, aga neid ei olnud siin eriti.
- Fööniksipea
- Fööniksipea
Thursday, October 20, 2011
10.- 16. oktoober
Esmaspäev, 10. oktoober
Kuna tüdrukutel kooli ei olnud sain magada kuni 8:15am. Columbuse päev oli. Aga minul kool toimus. Peale kooli oli jälle täiesti tavaline tööpäev. Õhtul käisime Mariaga Starbucksis.
Teisipäev, 11. oktoober
Jälle tüdrukutel kooli ei olnud. Ärkasin 9:30am. K läks võrkpallitrenni ja hiljem mängule. Otsustasime L-ga Halloweeni kaunistusi ise tegema hakata. Lõikusime paberist "kõrvitsaid" välja, värvisime ära ja tegime näod pähe. L tegi veel nahkhiiri. Tegime Eesti kooli tööd. Jalutuskäik Cocoga. Enne õhtusööki käisime I-ga sõitmas. Sain teada tee L hambaarsti juurde. Sõitsin nüvi järgi, aga pidin mõndasid käsklusi eirama, lootsin, et need meelde ka jäävad. Kuna kell oli 6pm, siis oli muidugi liiklus paras hullumaja. Tagasi sõites ajasin kogemata pesukaru alla. Nägin, et üks jookseb üle tee. Pidurdasin, pääses. Siis hüppas järsku teine auto ette ja käis müts ära. Siis oli küll nagu Oh no. I ütles, et on OK. Siin pidigi neid liiga palju olema. Sellepärast ongi igal pool teedel allaaetud isendeid näha. Peale õhtusööki käisime Mariaga Cofferis (parim jäätise kohvik) ja muidugi Starbucksis. Õpetasin talle Eesti keelt. Peale seda jalutasime niisama High Ridge Centeri juures ringi, kuigi jube külm oli. Mingi aeg sõidutas ta mind koju. Kusjuures tema sõidustiil on minuarust jube. Ei hakka pikemalt kommenteerima.
Kolmapäev, 12. oktoober
Kuna tüdrukutel kool, siis äratus 6:30 nagu tavaliselt. Kaua magamise päevad said selleks korraks läbi. 9 ajal võtsin ise suuna kooli poole. Saime sünnipäeva laulu laulda. Peale klassi oli see vestluse värk. Tuli välja, et Alex on hoopis tüdruk. Ja ta teadis väga hästi, kus Eesti asub, isegi kõik Balti riigid olid järjest meeles. Meiega koos oli üks Jaapani naine, kes ise midagi eriti ei rääkinud ja vahtis meid kõik see pool tundi suu lahti. Peale seda sõit koju. Jalutuskäik Cocoga. Koristasin vannitubasid ja pesin pesu. Poole 3 paiku tuli L koju. 3:30 hakkasime hambaarsti juurde sõitma. Isegi oli tee täpselt meeles ja liiklus oli ka normaalne. Nagu osad inimesed teavad, siis mulle ei meeldi hambaarstid. Väiksena ma lausa kartsin neid. Sõitsime seal siis arstilõhnalises liftis üles. Ooteruum oli paksult Halloweeni kaunistusi täis. Seal oli isegi suur mängunurk lastele. Kõik töötajad naeratasid ja olid nii sõbralikud. Oleks Eestis ka rohkem selliseid hambaarst, siis ei oleks nii palju kartvaid lapsi. Läksime edasi arsti boksi. Seal olid kõik seinad klaasist. Ilus vaade oli. Muidugi olid seal ka Halloweeni kaunistused. Tavaliselt näidatakse telekatest isegi multikaid, kui hambaarst sul suus askeldab. Kokku läks meil seal umbes 15 minutit. Sõitsime tagasi koju. Kuna L nii väga tahtis jalutasime Subwaysse. Seekord tellisime footlongid, ehk siis 2 korda pikemad kui tavaliselt. Poole sõime ära ja ülejäänud võtsime kaasa, kuna kell hakkas juba palju saama. Kodus hakkasime koos süüa tegema. Hapukapsaborš. Teised olid K võrkpallimängul. 7:30pm tuli Maria mulle järgi ja läksime Cosisse sööma. Tellisin Adobo Lime Chicken Saladi. Peale söömist Starbucksi tiir. šokolaadi smuuti ja šokolaaditükkidega suur küpsis. Õpetasin jälle eesti keelt. Peale Starbucksi jalutasime jälle mööda High Ridge Roadi ümbrust ringi. Koju jõudsin 9:30 paiku vist.
Neljapäev, 13. oktoober
Äratus 6:30. Teised läksid kooli/tööle, ronisin uuesti magama. Järgmine äratus 9:30. Coco käis jälle oravaid taga ajamas. Koristasin. 2:30 tuli L koju. Hakkasin õhtusööki tegema. 5:30 viisin L gymnasticsisse. Kiire pesu ja 7 ajal Mariaga Starbucksi.
Reede, 14. oktoober
Äratus 6:30. Nii raske oli ärgata, kuna öösel passisin tund aeg üleval, sest õues oli päris kõva äike. Ja vihma sadas ka kõvasti. 9 paiku jälle kooli. Meil oli töö, milleks ma ei jõudnud õppida. Sain jälle 10 minutiga valmis, kui mõnel läks tund. Siis passisin niisama see 50 minutit kuni teised lõpetasid. Peale seda kodutöö kontroll ja saigi aeg läbi. Kodus pesin pesu ja otsustasin esimest korda elus Napoleoni kooki teha. Siinne lehttainas oli isegi õhem kui paber. Järgmine kord teen otsast peale kõik ise. Peale koogi tegemist koristasin köögi ära. Õhtusöögiks tellisime Jaapani toitu. L sõbranna tuli sleepowerile. Vaatasin Awkwardi viimaseid osasid internetist kuni 12:30-ni, siis ronisin magama.
Laupäev, 15. oktoober
NÄDALAVAHETUS, tähendab, et sai kaua magada. Lõuna paiku käisime kiriku juures kõrvitsaid ostmas. Peale seda käisime lemmikloomapoes. Lõunakeskuse lemmikloomapood on ikka palju lahedam. Siin poes oli palju jäneseid. Liivahiiri oli ka isegi, üks must oli täpselt samasugune nagu minu oma Eestis. Hiljem käisime E-ga sõitmas. Parkisin rongijaamas autot igale poole ja harjutasin K-pööret. Juba 27. oktoobril on sõidueksam. Õhtul läksid teised sõprade poole õhtusöögile. Läksime Mariaga jälle Cosisse. Kuna ma olin juba kodus söönud otsustasin võtta ainult magustoidu. Kõigepealt tahtsin Kaneeli Õuna Pirukat, mis oli neil juba otsas. Võtsin hoopis Cosi Leiva Pudingu, mis oli karamelliga üle valatud. Nii hea, et ma kõrvetasin lausa keele ära. Hiljem jalutasime sealt Starbucksi. Tellisin maasika smuuti. Töötaja ütles, et kuna ma näen nii ilus välja saan tasuta hunniku vahukoort sellele peale. Istusime mõnda aega seal ja tulime minu poole filmi vaatama. Filmiks oli "Stick It". Peale filmi läks Maria koju. Alustasin eelmise postituse kirjutamisega, aga siis tulid teised koju ja jätsin pooleli.
Pühapäev, 16. oktoober
Magasin kaua. Kell oli 10 ja ma ei viitsinud ikka veel voodist välja ronida. Valisin endale internetist juuksevärvi. Lõunal hakkasime L-ga minu Halloweeni maski tegemist proovima. Lõpuks valmis sai, aga natukene lahja tuli välja. Nüüd ma vähemalt tean kui kaua selle tegemine umbes aega võtab. Hakkasin plaanima Washington DC-sse minekut. Praegu on plaanis minna 11. novembril ja tagasi tulla 13. novembril. Õhtul olin juba paras laip ja ronisin 9:50 magama.
- Fööniksipea
Kuna tüdrukutel kooli ei olnud sain magada kuni 8:15am. Columbuse päev oli. Aga minul kool toimus. Peale kooli oli jälle täiesti tavaline tööpäev. Õhtul käisime Mariaga Starbucksis.
Teisipäev, 11. oktoober
Jälle tüdrukutel kooli ei olnud. Ärkasin 9:30am. K läks võrkpallitrenni ja hiljem mängule. Otsustasime L-ga Halloweeni kaunistusi ise tegema hakata. Lõikusime paberist "kõrvitsaid" välja, värvisime ära ja tegime näod pähe. L tegi veel nahkhiiri. Tegime Eesti kooli tööd. Jalutuskäik Cocoga. Enne õhtusööki käisime I-ga sõitmas. Sain teada tee L hambaarsti juurde. Sõitsin nüvi järgi, aga pidin mõndasid käsklusi eirama, lootsin, et need meelde ka jäävad. Kuna kell oli 6pm, siis oli muidugi liiklus paras hullumaja. Tagasi sõites ajasin kogemata pesukaru alla. Nägin, et üks jookseb üle tee. Pidurdasin, pääses. Siis hüppas järsku teine auto ette ja käis müts ära. Siis oli küll nagu Oh no. I ütles, et on OK. Siin pidigi neid liiga palju olema. Sellepärast ongi igal pool teedel allaaetud isendeid näha. Peale õhtusööki käisime Mariaga Cofferis (parim jäätise kohvik) ja muidugi Starbucksis. Õpetasin talle Eesti keelt. Peale seda jalutasime niisama High Ridge Centeri juures ringi, kuigi jube külm oli. Mingi aeg sõidutas ta mind koju. Kusjuures tema sõidustiil on minuarust jube. Ei hakka pikemalt kommenteerima.
Kolmapäev, 12. oktoober
Kuna tüdrukutel kool, siis äratus 6:30 nagu tavaliselt. Kaua magamise päevad said selleks korraks läbi. 9 ajal võtsin ise suuna kooli poole. Saime sünnipäeva laulu laulda. Peale klassi oli see vestluse värk. Tuli välja, et Alex on hoopis tüdruk. Ja ta teadis väga hästi, kus Eesti asub, isegi kõik Balti riigid olid järjest meeles. Meiega koos oli üks Jaapani naine, kes ise midagi eriti ei rääkinud ja vahtis meid kõik see pool tundi suu lahti. Peale seda sõit koju. Jalutuskäik Cocoga. Koristasin vannitubasid ja pesin pesu. Poole 3 paiku tuli L koju. 3:30 hakkasime hambaarsti juurde sõitma. Isegi oli tee täpselt meeles ja liiklus oli ka normaalne. Nagu osad inimesed teavad, siis mulle ei meeldi hambaarstid. Väiksena ma lausa kartsin neid. Sõitsime seal siis arstilõhnalises liftis üles. Ooteruum oli paksult Halloweeni kaunistusi täis. Seal oli isegi suur mängunurk lastele. Kõik töötajad naeratasid ja olid nii sõbralikud. Oleks Eestis ka rohkem selliseid hambaarst, siis ei oleks nii palju kartvaid lapsi. Läksime edasi arsti boksi. Seal olid kõik seinad klaasist. Ilus vaade oli. Muidugi olid seal ka Halloweeni kaunistused. Tavaliselt näidatakse telekatest isegi multikaid, kui hambaarst sul suus askeldab. Kokku läks meil seal umbes 15 minutit. Sõitsime tagasi koju. Kuna L nii väga tahtis jalutasime Subwaysse. Seekord tellisime footlongid, ehk siis 2 korda pikemad kui tavaliselt. Poole sõime ära ja ülejäänud võtsime kaasa, kuna kell hakkas juba palju saama. Kodus hakkasime koos süüa tegema. Hapukapsaborš. Teised olid K võrkpallimängul. 7:30pm tuli Maria mulle järgi ja läksime Cosisse sööma. Tellisin Adobo Lime Chicken Saladi. Peale söömist Starbucksi tiir. šokolaadi smuuti ja šokolaaditükkidega suur küpsis. Õpetasin jälle eesti keelt. Peale Starbucksi jalutasime jälle mööda High Ridge Roadi ümbrust ringi. Koju jõudsin 9:30 paiku vist.
Neljapäev, 13. oktoober
Äratus 6:30. Teised läksid kooli/tööle, ronisin uuesti magama. Järgmine äratus 9:30. Coco käis jälle oravaid taga ajamas. Koristasin. 2:30 tuli L koju. Hakkasin õhtusööki tegema. 5:30 viisin L gymnasticsisse. Kiire pesu ja 7 ajal Mariaga Starbucksi.
Reede, 14. oktoober
Äratus 6:30. Nii raske oli ärgata, kuna öösel passisin tund aeg üleval, sest õues oli päris kõva äike. Ja vihma sadas ka kõvasti. 9 paiku jälle kooli. Meil oli töö, milleks ma ei jõudnud õppida. Sain jälle 10 minutiga valmis, kui mõnel läks tund. Siis passisin niisama see 50 minutit kuni teised lõpetasid. Peale seda kodutöö kontroll ja saigi aeg läbi. Kodus pesin pesu ja otsustasin esimest korda elus Napoleoni kooki teha. Siinne lehttainas oli isegi õhem kui paber. Järgmine kord teen otsast peale kõik ise. Peale koogi tegemist koristasin köögi ära. Õhtusöögiks tellisime Jaapani toitu. L sõbranna tuli sleepowerile. Vaatasin Awkwardi viimaseid osasid internetist kuni 12:30-ni, siis ronisin magama.
Laupäev, 15. oktoober
NÄDALAVAHETUS, tähendab, et sai kaua magada. Lõuna paiku käisime kiriku juures kõrvitsaid ostmas. Peale seda käisime lemmikloomapoes. Lõunakeskuse lemmikloomapood on ikka palju lahedam. Siin poes oli palju jäneseid. Liivahiiri oli ka isegi, üks must oli täpselt samasugune nagu minu oma Eestis. Hiljem käisime E-ga sõitmas. Parkisin rongijaamas autot igale poole ja harjutasin K-pööret. Juba 27. oktoobril on sõidueksam. Õhtul läksid teised sõprade poole õhtusöögile. Läksime Mariaga jälle Cosisse. Kuna ma olin juba kodus söönud otsustasin võtta ainult magustoidu. Kõigepealt tahtsin Kaneeli Õuna Pirukat, mis oli neil juba otsas. Võtsin hoopis Cosi Leiva Pudingu, mis oli karamelliga üle valatud. Nii hea, et ma kõrvetasin lausa keele ära. Hiljem jalutasime sealt Starbucksi. Tellisin maasika smuuti. Töötaja ütles, et kuna ma näen nii ilus välja saan tasuta hunniku vahukoort sellele peale. Istusime mõnda aega seal ja tulime minu poole filmi vaatama. Filmiks oli "Stick It". Peale filmi läks Maria koju. Alustasin eelmise postituse kirjutamisega, aga siis tulid teised koju ja jätsin pooleli.
Pühapäev, 16. oktoober
Magasin kaua. Kell oli 10 ja ma ei viitsinud ikka veel voodist välja ronida. Valisin endale internetist juuksevärvi. Lõunal hakkasime L-ga minu Halloweeni maski tegemist proovima. Lõpuks valmis sai, aga natukene lahja tuli välja. Nüüd ma vähemalt tean kui kaua selle tegemine umbes aega võtab. Hakkasin plaanima Washington DC-sse minekut. Praegu on plaanis minna 11. novembril ja tagasi tulla 13. novembril. Õhtul olin juba paras laip ja ronisin 9:50 magama.
- Fööniksipea
Monday, October 17, 2011
Nüüd tuleb mul suur trükkimismaraton teha, kuna nii palju aega on juba möödunud. Ja pilte on ka hunnikute viisi, niiet tuleb vist mitu postitust teha, kuna ma tean, et mõnele ei meeldi pikad postitused.
Pühapäev, 9. oktoober
Ärkasime hommikul 9:30 paiku. Hanna ei olnud kunagi veel nii kaua maganud Ameerikas olles. Läksime alla ja sõime Frosted Flakesid. L-le tuli sõbranna külla ja nad hakkasid Halloweeni kaunistusi üles panema. Hiljem oli Hanna internetis ja ma otsisin ühest raamatust erinevaid üritusi, mis New Yorgis toimuvad. Bostoni raamatuni veel ei jõudnud. Kuna E läks foodshopingule, siis viis ta meid korraga Burlington Coat Factorysse. Ostsin emale jõulukingituse ära ja muidugi veel ka magusat kraami endale. Sain kiiresti ära makstud, aga Hannal läks kassas päris kaua, kuna alguses ei saanud müüja tema asja triipkoodi kuidagi arvutisse, hiljem hakkas ta hoopis suurt kastitäit riideid kokku voltima ja kilekottidesse pakkima. Lõpuks sai ära makstud ning E võttis meid peale ja sõitsime koju. Otsustasime lõunasöögiks minna Subwaysse. Kuna päike paistis ja ilm oli soe läksime jala. Pidime väikese ringiga minema, kuna esimene valgusfoor otsustas mitte töötada. Sõime enda 6-inch longid ära ja läksime Robeksi. Subwaysse tuli mingi laste pesapallimeeskond ja nende vanemad muudkui kiitsid, kui tervislik see on. Robeksis tulid samuti paljud vanemad koos lastega ja kiitsid, et see ka tervislik. Jalutasime koju. Kuna meie kõhud olid nii täis, siis me hakkasime vaikselt minu tänaval ühte mäge vihkama, kuna sealt oli nii raske üles kõndida. Lebotasime minu toas kuni teised koju tulid. Panime asjad kokku. I sõidutas meid rongijaama. Saime isegi pileti ära ostetud, juba oskame. Ootasime rongi, Hanna läks rongi peale ja sõitsime I-ga koju tagasi. Hakkasin blogi kirjutama. Kokku läks üle 2 tunni. Vahepeal käisin õhtusööki söömas. Magama ronisin 11 paiku.
- Fööniksipea
Ja mis kuradi Relsa? :D
Pühapäev, 9. oktoober
Ärkasime hommikul 9:30 paiku. Hanna ei olnud kunagi veel nii kaua maganud Ameerikas olles. Läksime alla ja sõime Frosted Flakesid. L-le tuli sõbranna külla ja nad hakkasid Halloweeni kaunistusi üles panema. Hiljem oli Hanna internetis ja ma otsisin ühest raamatust erinevaid üritusi, mis New Yorgis toimuvad. Bostoni raamatuni veel ei jõudnud. Kuna E läks foodshopingule, siis viis ta meid korraga Burlington Coat Factorysse. Ostsin emale jõulukingituse ära ja muidugi veel ka magusat kraami endale. Sain kiiresti ära makstud, aga Hannal läks kassas päris kaua, kuna alguses ei saanud müüja tema asja triipkoodi kuidagi arvutisse, hiljem hakkas ta hoopis suurt kastitäit riideid kokku voltima ja kilekottidesse pakkima. Lõpuks sai ära makstud ning E võttis meid peale ja sõitsime koju. Otsustasime lõunasöögiks minna Subwaysse. Kuna päike paistis ja ilm oli soe läksime jala. Pidime väikese ringiga minema, kuna esimene valgusfoor otsustas mitte töötada. Sõime enda 6-inch longid ära ja läksime Robeksi. Subwaysse tuli mingi laste pesapallimeeskond ja nende vanemad muudkui kiitsid, kui tervislik see on. Robeksis tulid samuti paljud vanemad koos lastega ja kiitsid, et see ka tervislik. Jalutasime koju. Kuna meie kõhud olid nii täis, siis me hakkasime vaikselt minu tänaval ühte mäge vihkama, kuna sealt oli nii raske üles kõndida. Lebotasime minu toas kuni teised koju tulid. Panime asjad kokku. I sõidutas meid rongijaama. Saime isegi pileti ära ostetud, juba oskame. Ootasime rongi, Hanna läks rongi peale ja sõitsime I-ga koju tagasi. Hakkasin blogi kirjutama. Kokku läks üle 2 tunni. Vahepeal käisin õhtusööki söömas. Magama ronisin 11 paiku.
- Fööniksipea
Ja mis kuradi Relsa? :D
Monday, October 10, 2011
Päev # 69
Laupäev, 8. oktoober
Äratus 7:55am. 8:30 startisime L ja I-ga Donut Delighti hommikusööki ostma. Sealt edasi võtsime suuna New Yorgi poole. Ühe koha peal oli jälle ummik. 9:35 jõudsime Eesti maja juurde. Andsime enda auto parklasse. I ja L läksid Eesti kooli, ma pidin Hannaga kokku saama. Helistasin talle ja pidin tänava nurga peal teda ootama. Võtsime suuna DC poe poole. Õigemini me arvasime, et seal on see pood. Peale pikka jalutuskäiku avastasime, et sellel aadressil küll seda poodi pole. Õnneks. Läksime siis Times Square-le, kuna mul oli vaja ühest poest üks asi osta. Seal treppide juures oli millegi pärast mingi meeletult pikk järjekord. Arvatavasti filmiti seal jälle mingit saadet. Suureks pettumuseks avastasime, et see pood oli suletud, kuna oli jälle mingi juudi püha. Läksime siis teistesse poodidesse. Ühel poel avastasin kogemata ühe terrassi, mille 2 seina olid klaasist, kust avanes vaade Times Square-le ja 3. sein oli hiiglaslik LED ekraan. Ruumi keskel oli suur Ümmargune tool. Me sattusime sellest kohast millegi pärast nii vaimustusse. Tegime paar pilti. Muidugi käisime Subways, tegin Hanna ka sellega tuttavaks. Otsustasime liikuda mööda Broadwayd Eesti maja poole. Vahepeal sõidsid seda tänavat mööda rulatajad, neid oli kokku üle 100 kindlasti. Neid turvasid politseiautod. Ärvatavasti jälle mingi lahe üritus. Kui me lõpuks pika jalutuskäigu peale Eesti majja jõudsime olid meie jalad nii väsinud. Kuna meil oli veel 10 minutit aega otsustasime ümberkaudsetelt tänavatelt Starbucksi otsima minna. Lõpuks leidsime hoopis Dunkin Donutsi. Meil oli 5 minutit aega. See teenindus võttis seal nii kaua. Tellisin maasika smuuti. Töötajateks olid mingid õpilased. See kes mu smuutit tegi vajutas korraks nuppu, siis textis mingi aeg, vajutas uuesti korraks nuppu, jälle textis ja nii mitu korda. Pidin mitu minutit seal lolli näoga passima kuni tema sai enda suhtlemisvajadused rahuldatud. Siis kiirustasime tagasi Eesti majja. Varsti tulid ka I ja L. Võtsime suuna White Plainsi poole, kus pidi olema suur Pedigree soodusmüük. Ei, see ei ole koeratoidu pood, vaid kuulus spordipood. Kohale jõudes oli väljas hiiglaslik telk, mille sees haarasid inimesed veel viimaseid soodsaid spordiasju. Pika otsimise ja proovimise peale saime kõik vajaliku. Ostsin endale $139,99 eest Ride Snowboards talvejope (õige hind $229,99), $109,99 eest Scotti paksud püksid (õige hind $169,99), $29,99 eest Drop paksud kindad (õige hind $45,99) ja $29,99 eest Drop käpikud (õige hind $45,99). Kokku läks $309,99 ja säästsin $182. Kusjuures esimest korda sain ma endale täpselt parajad riided. Tavaliselt on jama, et kas püksid või varukad on liiga lühikesed, aga nüüd olid kõik täpselt parajad. Aga Snowboardingu riided pidavatki ainukesed olema, mis mulle parajad. Vedasime enda hiiglaslikud kotid autosse ja sõitsime koju. Panime Hannaga kohe enda riided selga, kuna me oleme nüüd nii hullud nende järele. Ei jõua enam talve ära oodata ja lumelaua sõidu õppimist. Teised läksid kontserdile. Tegime õhtusöögiks kana quesadillasid. Sõime õues ja samal ajal söötsime ka sääski, keda oli üle pika aja näha. Käisime Hanna ja Cocoga jalutamas. Meil oli välisuks lahti, aga peale selle on veel üks võrgust uks, et sääsed tuppa ei tuleks. Hakkasime siis õue minema, kui Hanna lihtsalt kõndis pauguga vastu seda võrgust ust. Me hakkasime nii jubedalt naerma, et mul pisarad voolasid ja põsed valutasid. Meid kummitab nüüd üks laul. Tagasi kodu poole tulles sõitis meist aeglaselt mööda üks BMW. Kodus võtsime rahakotid ja suund Starbucksi poole. Nägime jälle seda BMW-d tee ääres seismas. Meile vilistati sealt, aga ega me mingid koerad ei ole. Võtsin Starbucksist maasika smuuti ja rosina-kaerahelbe küpsise. Istusime õues. Meie taga tõmbas üks mees sigarit, mis haises nagu keegi oleks peeretanud. Jõin enda smuuti ära ja liikusime kodu poole. Panime jälle enda uued riided selga ja tegime väikese fotosessiooni. Viskasime pidžaamad selga, võtsime paksud tekid ja otsustasime õue võrkkiike istuma minna. Muidugi suutis Hanna sellega kohe üle pea käia ja ma sain jälle naerukrambid. Teised tulid koju. Pikutasime võrkkiiges ja lihtsalt rääkisime. Nii minevikust kui ka tulevikust. Nägime veel seda BMW-d tänaval sõitmas. Lõpuks läksime 12:30am tuppa. Tegime madratsiga külgboksi minu tuppa. Olime internetis ja rääkisime jälle. Magama saime enne 2-te.
- Fööniksipea
Äratus 7:55am. 8:30 startisime L ja I-ga Donut Delighti hommikusööki ostma. Sealt edasi võtsime suuna New Yorgi poole. Ühe koha peal oli jälle ummik. 9:35 jõudsime Eesti maja juurde. Andsime enda auto parklasse. I ja L läksid Eesti kooli, ma pidin Hannaga kokku saama. Helistasin talle ja pidin tänava nurga peal teda ootama. Võtsime suuna DC poe poole. Õigemini me arvasime, et seal on see pood. Peale pikka jalutuskäiku avastasime, et sellel aadressil küll seda poodi pole. Õnneks. Läksime siis Times Square-le, kuna mul oli vaja ühest poest üks asi osta. Seal treppide juures oli millegi pärast mingi meeletult pikk järjekord. Arvatavasti filmiti seal jälle mingit saadet. Suureks pettumuseks avastasime, et see pood oli suletud, kuna oli jälle mingi juudi püha. Läksime siis teistesse poodidesse. Ühel poel avastasin kogemata ühe terrassi, mille 2 seina olid klaasist, kust avanes vaade Times Square-le ja 3. sein oli hiiglaslik LED ekraan. Ruumi keskel oli suur Ümmargune tool. Me sattusime sellest kohast millegi pärast nii vaimustusse. Tegime paar pilti. Muidugi käisime Subways, tegin Hanna ka sellega tuttavaks. Otsustasime liikuda mööda Broadwayd Eesti maja poole. Vahepeal sõidsid seda tänavat mööda rulatajad, neid oli kokku üle 100 kindlasti. Neid turvasid politseiautod. Ärvatavasti jälle mingi lahe üritus. Kui me lõpuks pika jalutuskäigu peale Eesti majja jõudsime olid meie jalad nii väsinud. Kuna meil oli veel 10 minutit aega otsustasime ümberkaudsetelt tänavatelt Starbucksi otsima minna. Lõpuks leidsime hoopis Dunkin Donutsi. Meil oli 5 minutit aega. See teenindus võttis seal nii kaua. Tellisin maasika smuuti. Töötajateks olid mingid õpilased. See kes mu smuutit tegi vajutas korraks nuppu, siis textis mingi aeg, vajutas uuesti korraks nuppu, jälle textis ja nii mitu korda. Pidin mitu minutit seal lolli näoga passima kuni tema sai enda suhtlemisvajadused rahuldatud. Siis kiirustasime tagasi Eesti majja. Varsti tulid ka I ja L. Võtsime suuna White Plainsi poole, kus pidi olema suur Pedigree soodusmüük. Ei, see ei ole koeratoidu pood, vaid kuulus spordipood. Kohale jõudes oli väljas hiiglaslik telk, mille sees haarasid inimesed veel viimaseid soodsaid spordiasju. Pika otsimise ja proovimise peale saime kõik vajaliku. Ostsin endale $139,99 eest Ride Snowboards talvejope (õige hind $229,99), $109,99 eest Scotti paksud püksid (õige hind $169,99), $29,99 eest Drop paksud kindad (õige hind $45,99) ja $29,99 eest Drop käpikud (õige hind $45,99). Kokku läks $309,99 ja säästsin $182. Kusjuures esimest korda sain ma endale täpselt parajad riided. Tavaliselt on jama, et kas püksid või varukad on liiga lühikesed, aga nüüd olid kõik täpselt parajad. Aga Snowboardingu riided pidavatki ainukesed olema, mis mulle parajad. Vedasime enda hiiglaslikud kotid autosse ja sõitsime koju. Panime Hannaga kohe enda riided selga, kuna me oleme nüüd nii hullud nende järele. Ei jõua enam talve ära oodata ja lumelaua sõidu õppimist. Teised läksid kontserdile. Tegime õhtusöögiks kana quesadillasid. Sõime õues ja samal ajal söötsime ka sääski, keda oli üle pika aja näha. Käisime Hanna ja Cocoga jalutamas. Meil oli välisuks lahti, aga peale selle on veel üks võrgust uks, et sääsed tuppa ei tuleks. Hakkasime siis õue minema, kui Hanna lihtsalt kõndis pauguga vastu seda võrgust ust. Me hakkasime nii jubedalt naerma, et mul pisarad voolasid ja põsed valutasid. Meid kummitab nüüd üks laul. Tagasi kodu poole tulles sõitis meist aeglaselt mööda üks BMW. Kodus võtsime rahakotid ja suund Starbucksi poole. Nägime jälle seda BMW-d tee ääres seismas. Meile vilistati sealt, aga ega me mingid koerad ei ole. Võtsin Starbucksist maasika smuuti ja rosina-kaerahelbe küpsise. Istusime õues. Meie taga tõmbas üks mees sigarit, mis haises nagu keegi oleks peeretanud. Jõin enda smuuti ära ja liikusime kodu poole. Panime jälle enda uued riided selga ja tegime väikese fotosessiooni. Viskasime pidžaamad selga, võtsime paksud tekid ja otsustasime õue võrkkiike istuma minna. Muidugi suutis Hanna sellega kohe üle pea käia ja ma sain jälle naerukrambid. Teised tulid koju. Pikutasime võrkkiiges ja lihtsalt rääkisime. Nii minevikust kui ka tulevikust. Nägime veel seda BMW-d tänaval sõitmas. Lõpuks läksime 12:30am tuppa. Tegime madratsiga külgboksi minu tuppa. Olime internetis ja rääkisime jälle. Magama saime enne 2-te.
- Fööniksipea
Päev # 68
Reede, 7. oktoober
Äratus 6:30. Peale seda hommikusöök, jalutuskäik ja vaatasin koolitöö üle. Kuna siin lastakse raadios kogu aeg samu laule, mis on täiesti ära tüüdanud juba, siis tahtsin terve tee kooli vaikuses sõita. Aga läks hoopis teisiti. Cedar Heights Roadil oli autoavarii ja selle tõttu ka ummikud. Ja ma panin lõpuks suurest igavusest autoraadio jälle tööle. Koolis klassi poole kõndides jäin ühe vene tüdrukuga rääkima, kes käib ka minuga samas klassis. Siis tuli jooksuga Peter ja hüüdis muudkui Hurry up. Kuigi tunni alguseni oli veel 10 minutit aega. Järgnes jälle 2 tundi naermist. Meil on oma grupiga nii palju nalja kogu aeg. Kuna oli reede, siis ei suutnud keegi tunni lõppu ära oodata. Sain direktorilt kirja, et mulle leiti isegi vestluskaaslane, keegi Alex. Angela ütles kohe, et äkki on see minu prints valgel hobusel. Jälle kõik naersid kõht kõveras. Peale kooli rallisin kodu poole. Tegin kiire pesu pesemise ja kuivatamise. Peale seda koristasin köögi ära. L tuli koju. Läksime lõpuks Subwaysse. Ma armastan seda kohta! Seal saad valida põhimõtteliselt kõike, mida sa enda saia vahele tahad. Ma võtsin bbq kana, ameerika juustu, tomatit, salatit, sibulat, hapukurki ja majoneesi. Joogiks maasika jäätee. Järsku hakkas sinna sisse voorima triiksärkides ja viigipükstes mehi. Mingid ärikad. Peale Subwayd läksime Robeksi. Võtsin endale Vaarika Romantika, ehk siis smuuti, kus sees olid vaarika mahl, vaarikad, maasikad, banaanid, jogurt ja jää. Sinna kogunes palju emasid enda väikeste lastega, kuna need smuutid pidavad tervisele kasulikud olema. Istusime mingi aeg seal ja siis läksime üle tee Donut Delighti. Võtsin endale jälle sprinklesitega šokolaadi sõõriku. Istusime õues pinkide peal ja sõime. Pärast olid kõhud nii täis, et ei jõudnud eriti kojugi kõndida. Kodus hakkasime L-ga Eesti kooli kodutööga tegelema.Varsti tulid ka teised koju. Tellisime õhtusöögi, sain kana quesadillasid. Peale söömist tegelesime veel Eesti kooliga. L-l on üks Eesti kott, mille ta koolist sai. Seal peal on täiesti vale Eesti kaart. Näiteks on puudu Võrtsjärv, Ida- ja Lääne- Virumaa, Jõgevamaa, osad maakonnad on liiga väikesed ja osad liiga suured. Lubasime selle kunagi ringi joonistada. Peale seda tegelesin jälle retseptidega ja ronisin lõpuks voodisse.
- Fööniksipea
Äratus 6:30. Peale seda hommikusöök, jalutuskäik ja vaatasin koolitöö üle. Kuna siin lastakse raadios kogu aeg samu laule, mis on täiesti ära tüüdanud juba, siis tahtsin terve tee kooli vaikuses sõita. Aga läks hoopis teisiti. Cedar Heights Roadil oli autoavarii ja selle tõttu ka ummikud. Ja ma panin lõpuks suurest igavusest autoraadio jälle tööle. Koolis klassi poole kõndides jäin ühe vene tüdrukuga rääkima, kes käib ka minuga samas klassis. Siis tuli jooksuga Peter ja hüüdis muudkui Hurry up. Kuigi tunni alguseni oli veel 10 minutit aega. Järgnes jälle 2 tundi naermist. Meil on oma grupiga nii palju nalja kogu aeg. Kuna oli reede, siis ei suutnud keegi tunni lõppu ära oodata. Sain direktorilt kirja, et mulle leiti isegi vestluskaaslane, keegi Alex. Angela ütles kohe, et äkki on see minu prints valgel hobusel. Jälle kõik naersid kõht kõveras. Peale kooli rallisin kodu poole. Tegin kiire pesu pesemise ja kuivatamise. Peale seda koristasin köögi ära. L tuli koju. Läksime lõpuks Subwaysse. Ma armastan seda kohta! Seal saad valida põhimõtteliselt kõike, mida sa enda saia vahele tahad. Ma võtsin bbq kana, ameerika juustu, tomatit, salatit, sibulat, hapukurki ja majoneesi. Joogiks maasika jäätee. Järsku hakkas sinna sisse voorima triiksärkides ja viigipükstes mehi. Mingid ärikad. Peale Subwayd läksime Robeksi. Võtsin endale Vaarika Romantika, ehk siis smuuti, kus sees olid vaarika mahl, vaarikad, maasikad, banaanid, jogurt ja jää. Sinna kogunes palju emasid enda väikeste lastega, kuna need smuutid pidavad tervisele kasulikud olema. Istusime mingi aeg seal ja siis läksime üle tee Donut Delighti. Võtsin endale jälle sprinklesitega šokolaadi sõõriku. Istusime õues pinkide peal ja sõime. Pärast olid kõhud nii täis, et ei jõudnud eriti kojugi kõndida. Kodus hakkasime L-ga Eesti kooli kodutööga tegelema.Varsti tulid ka teised koju. Tellisime õhtusöögi, sain kana quesadillasid. Peale söömist tegelesime veel Eesti kooliga. L-l on üks Eesti kott, mille ta koolist sai. Seal peal on täiesti vale Eesti kaart. Näiteks on puudu Võrtsjärv, Ida- ja Lääne- Virumaa, Jõgevamaa, osad maakonnad on liiga väikesed ja osad liiga suured. Lubasime selle kunagi ringi joonistada. Peale seda tegelesin jälle retseptidega ja ronisin lõpuks voodisse.
- Fööniksipea
Päev # 67
Neljapäev, 6. oktoober
Äratus 6:30, aga kuna uni oli nii suur sain toast välja alles 6:40. Käisime Cocoga jalutamas. Skypesin kodustega. Mu eesti keele hääldus pidi juba päris kandiline olema. Sain õige seljanka retsepti. Minu retseptide märkmik täieneb iga päevaga. Nüüd on vaja ainult kõiki asju tegema hakata. Koristasin tube ja ajasin ämblikuvõrke taga. Kuna nüüd on sügis, siis tulevad ämblikud välja ja neid võrke tekib kogu aeg. 2:30 helistas L ja ütles, et ma talle kooli järgi läheksin. Ta ei jõudnud bussi peale. 20 minutit sõitu ja olime kodus tagasi. Alguses oli plaanis hoopis täna Subway tripp ära teha, aga kuna mul oli vaja veel natukene koristada ja tal õppida, siis lükkasime selle jälle edasi. Lõpetasin enda koristamise ära ja tegin õhtusöögi valmis. Poole 6 paiku hakkasime võimlemise poole sõitma. Minu tänava juures oli umbes 500m järjekord valgusfoorini. Tavaliselt läheme 5 minutit varem ja siis küll sellist asja pole. Liiklus oli täielik hullumaja. Autod blokeerisid lihtsalt rismikud ära ja liiklus seisis täiesti. Lõpuks väga pika ootamise peale saime sealt minema. Siis tuli järgmine valgusfoor, kus hiiglaslik järjekord. Hakkasime juba mõtlema, et jääme hiljaks. Lõpuks hakkasid osad autojuhid mind lihtsalt vahele laskma, kuna neil endal polnud kuskile võimalik liikuda. Jõudsime napilt õigeks ajaks kohale. Ja siis oli mul jälle kojusõit seal hullumajas. Jälle lasid õnneks autojuhid mind vahele koguaeg. Kõik olid nii sõbralikud. Teised tulid koju ja sõime õhtusööki. 8 ajal sain Starbucksis Mariaga kokku. Ta vahetas peret, enne elas New Yorgi lähedal. Kõndisin sinna 5 minutit ja ilm oli nii külm. Isegi jopega oli külm. Meil oli tunne, nagu teaksime üksteist juba mitu aastat. Tellisin endale maasika-banaani smuuti. Ja nagu alati olid selleks ajaks juba banaanid otsas. Töötaja tegi enda kutsikasilmi ja küsis, kas ma oleksin nõus, et banaanide asemel pannakse peale vahukoort. Okei. Nad tegid mulle kesmise asemel suure smuuti. Rääkisime ja naersime seal Mariaga umbes 45 minutit. Kuna Starbucksis hakkas igav läksime õue. Jalutasime niisama poodide ees ringi ja lõpuks läksime Donut Delighti kella 9 ajal. Tellisin endale šokolaadisõõriku sprinklesitega. Muidu on need sprinklesid värvilised, aga kuna Halloween on tulemas, siis nüüd olid need pruunid ja osanžid. See müüja oli väga unine ja tusane. Naersime jälle ja tegime enda paberkottidest mingeid värgendusi. Peale seda jalutasime veel ringi ja enne 10-t otsustasime koju minna, kuna mõlemal tuli hull uni peale. Sõidutas mind ilusti maja ette ära. Kodus tegelesin jälle retseptidega ja ronisin lõpuks ära magama.
- Fööniksipea
Äratus 6:30, aga kuna uni oli nii suur sain toast välja alles 6:40. Käisime Cocoga jalutamas. Skypesin kodustega. Mu eesti keele hääldus pidi juba päris kandiline olema. Sain õige seljanka retsepti. Minu retseptide märkmik täieneb iga päevaga. Nüüd on vaja ainult kõiki asju tegema hakata. Koristasin tube ja ajasin ämblikuvõrke taga. Kuna nüüd on sügis, siis tulevad ämblikud välja ja neid võrke tekib kogu aeg. 2:30 helistas L ja ütles, et ma talle kooli järgi läheksin. Ta ei jõudnud bussi peale. 20 minutit sõitu ja olime kodus tagasi. Alguses oli plaanis hoopis täna Subway tripp ära teha, aga kuna mul oli vaja veel natukene koristada ja tal õppida, siis lükkasime selle jälle edasi. Lõpetasin enda koristamise ära ja tegin õhtusöögi valmis. Poole 6 paiku hakkasime võimlemise poole sõitma. Minu tänava juures oli umbes 500m järjekord valgusfoorini. Tavaliselt läheme 5 minutit varem ja siis küll sellist asja pole. Liiklus oli täielik hullumaja. Autod blokeerisid lihtsalt rismikud ära ja liiklus seisis täiesti. Lõpuks väga pika ootamise peale saime sealt minema. Siis tuli järgmine valgusfoor, kus hiiglaslik järjekord. Hakkasime juba mõtlema, et jääme hiljaks. Lõpuks hakkasid osad autojuhid mind lihtsalt vahele laskma, kuna neil endal polnud kuskile võimalik liikuda. Jõudsime napilt õigeks ajaks kohale. Ja siis oli mul jälle kojusõit seal hullumajas. Jälle lasid õnneks autojuhid mind vahele koguaeg. Kõik olid nii sõbralikud. Teised tulid koju ja sõime õhtusööki. 8 ajal sain Starbucksis Mariaga kokku. Ta vahetas peret, enne elas New Yorgi lähedal. Kõndisin sinna 5 minutit ja ilm oli nii külm. Isegi jopega oli külm. Meil oli tunne, nagu teaksime üksteist juba mitu aastat. Tellisin endale maasika-banaani smuuti. Ja nagu alati olid selleks ajaks juba banaanid otsas. Töötaja tegi enda kutsikasilmi ja küsis, kas ma oleksin nõus, et banaanide asemel pannakse peale vahukoort. Okei. Nad tegid mulle kesmise asemel suure smuuti. Rääkisime ja naersime seal Mariaga umbes 45 minutit. Kuna Starbucksis hakkas igav läksime õue. Jalutasime niisama poodide ees ringi ja lõpuks läksime Donut Delighti kella 9 ajal. Tellisin endale šokolaadisõõriku sprinklesitega. Muidu on need sprinklesid värvilised, aga kuna Halloween on tulemas, siis nüüd olid need pruunid ja osanžid. See müüja oli väga unine ja tusane. Naersime jälle ja tegime enda paberkottidest mingeid värgendusi. Peale seda jalutasime veel ringi ja enne 10-t otsustasime koju minna, kuna mõlemal tuli hull uni peale. Sõidutas mind ilusti maja ette ära. Kodus tegelesin jälle retseptidega ja ronisin lõpuks ära magama.
- Fööniksipea
Päev # 66
Kolmapäev, 5. oktoober
Äratus karjus 6:30am. Kui teised olid tööle/kooli läinud tekkis hull tahtmine enda mugavasse ja sooja voodisse tagasi ronida. Hakkasin hoopis koolitööga tegelema, kuna oleksin saanud maksimum poolteist tundi magada ja kohe kindlasti poleks see minu jaoks piisav olnud. 9 paiku võtsin suuna kooli poole. Keegi oli UCONN-i juurde tee peale suure ämbri täie valget värvi visanud ja nüüd said kõik autojuhid sealt endale valged rehvid. Läksin sisse, suundusin klassi poole. Trepi all istusid mingid tüübid kes naeratasid ja lehvitasid. Naeratasin ja lehvitasin siis vastu. Siis oli 2 tundi naermist. Ma ei tea miks, aga nii palju nalja sai. Näitasin teistele kaardi pealt, kus Eesti asub. Kõik tegid suured silmad ja imestasid, et see on nii kaugel. Üks avastas, et ma peaksin varsti magama minema. Kuna ma olin teisipäeval kõik tänase päeva tööd ära teinud otsustasin minna kõrval asuvasse Burlington Coat Factorysse. Oli vaja osta trenniriideid, mida ma ka sain. Veel ostsin super mugavad ja soojad sussid. Kokku läks $48,96 ja säästsin $57,04. Seal poes on igal asjal kindel nende praegune hind ja õige väärtus. Sellepärast see pood mulle meeldibki. Kõige rohkem säästsin ma pükste pealt, mille õige hind pidi olema $40, aga mina sain $19,99. Peale seda läksin üle tee Targetisse. Otsustasin teistest erineda ja läksin lifti asemel mööda treppe 5. korrusele. Päris tore trenn oli. Hiljem 5 korrust alla tagasi. Ostsin trenni jaoks joogipudeli $13,99, hambapasta $2,99 (säästsin $0,80) ja dušigeeli $1,69. Kotid käes suundusin parkla poole. UCONNi ees nägin jälle neid tüüpe. Jälle naeratus ja kutse kohtingule. Ma nagu ei teagi sind ja sa tahad juba välja minna. Wth? Kõndisin kooli juurest parkla poole. Järsku kuulsin selja tagant kaugemalt sireene lähenemas. Neli hiiglaslikku tuletõrjeautot jäid huilates minu kõrvale seisma. Kaks tuletõrjujat hüppasid autost välja ja ülejäänud sõitsid autodega järgmise maja juurde, kust voolas tänavale inimesi. Mina jäin kõike seda vahtima ja magasin enda rohelise tule parklasse maha. Turist noh. Ja siis tulid need 2 tuletõrjujat lihtsalt minuga juttu ajama. Teised läksid väljakutsele ja nendel on veel aega mingi suvakaga tänaval juttu rääkida :D Mõne aja pärast liitusid nad jälle teiste tuletõrjujatega ja ma sõitsin koju. Skypesin Merkaga poolteist tundi. Nägin ta vanemad ka üle pika ära aja, kuigi nad kuulsid meid nagu chipmunke. Kui L koolist koju jõudis liitus ta samuti skypemisega. Peale seda tahtsime minna L-ga Subwaysse lõunasööki sööma. Panime juba ennast valmis ja hakkasime uksest välja minema, kui mulle tuli meelde, et pean õhtuks tšillit tegema, mida peab keetma 2,5 tundi. Jäi siis meie Subway tripp ära. Hakkasime süüa tegema. Söögi tegemise ajal laulsime ja tantsisime mööda kööki ringi. Ma loodan, et naabrid seda aknast ei näinud. Vahepeal käis I söömas ja läks K kooli. Sõime L-ga õhtusööki ja istusime üle tunni aja köögi põrandal enda veetopsidega ja rääkisime. 9 paiku tulid teised koju ja minu tööpäev oli läbi. Ronisin ära magama.
- Fööniksipea
Äratus karjus 6:30am. Kui teised olid tööle/kooli läinud tekkis hull tahtmine enda mugavasse ja sooja voodisse tagasi ronida. Hakkasin hoopis koolitööga tegelema, kuna oleksin saanud maksimum poolteist tundi magada ja kohe kindlasti poleks see minu jaoks piisav olnud. 9 paiku võtsin suuna kooli poole. Keegi oli UCONN-i juurde tee peale suure ämbri täie valget värvi visanud ja nüüd said kõik autojuhid sealt endale valged rehvid. Läksin sisse, suundusin klassi poole. Trepi all istusid mingid tüübid kes naeratasid ja lehvitasid. Naeratasin ja lehvitasin siis vastu. Siis oli 2 tundi naermist. Ma ei tea miks, aga nii palju nalja sai. Näitasin teistele kaardi pealt, kus Eesti asub. Kõik tegid suured silmad ja imestasid, et see on nii kaugel. Üks avastas, et ma peaksin varsti magama minema. Kuna ma olin teisipäeval kõik tänase päeva tööd ära teinud otsustasin minna kõrval asuvasse Burlington Coat Factorysse. Oli vaja osta trenniriideid, mida ma ka sain. Veel ostsin super mugavad ja soojad sussid. Kokku läks $48,96 ja säästsin $57,04. Seal poes on igal asjal kindel nende praegune hind ja õige väärtus. Sellepärast see pood mulle meeldibki. Kõige rohkem säästsin ma pükste pealt, mille õige hind pidi olema $40, aga mina sain $19,99. Peale seda läksin üle tee Targetisse. Otsustasin teistest erineda ja läksin lifti asemel mööda treppe 5. korrusele. Päris tore trenn oli. Hiljem 5 korrust alla tagasi. Ostsin trenni jaoks joogipudeli $13,99, hambapasta $2,99 (säästsin $0,80) ja dušigeeli $1,69. Kotid käes suundusin parkla poole. UCONNi ees nägin jälle neid tüüpe. Jälle naeratus ja kutse kohtingule. Ma nagu ei teagi sind ja sa tahad juba välja minna. Wth? Kõndisin kooli juurest parkla poole. Järsku kuulsin selja tagant kaugemalt sireene lähenemas. Neli hiiglaslikku tuletõrjeautot jäid huilates minu kõrvale seisma. Kaks tuletõrjujat hüppasid autost välja ja ülejäänud sõitsid autodega järgmise maja juurde, kust voolas tänavale inimesi. Mina jäin kõike seda vahtima ja magasin enda rohelise tule parklasse maha. Turist noh. Ja siis tulid need 2 tuletõrjujat lihtsalt minuga juttu ajama. Teised läksid väljakutsele ja nendel on veel aega mingi suvakaga tänaval juttu rääkida :D Mõne aja pärast liitusid nad jälle teiste tuletõrjujatega ja ma sõitsin koju. Skypesin Merkaga poolteist tundi. Nägin ta vanemad ka üle pika ära aja, kuigi nad kuulsid meid nagu chipmunke. Kui L koolist koju jõudis liitus ta samuti skypemisega. Peale seda tahtsime minna L-ga Subwaysse lõunasööki sööma. Panime juba ennast valmis ja hakkasime uksest välja minema, kui mulle tuli meelde, et pean õhtuks tšillit tegema, mida peab keetma 2,5 tundi. Jäi siis meie Subway tripp ära. Hakkasime süüa tegema. Söögi tegemise ajal laulsime ja tantsisime mööda kööki ringi. Ma loodan, et naabrid seda aknast ei näinud. Vahepeal käis I söömas ja läks K kooli. Sõime L-ga õhtusööki ja istusime üle tunni aja köögi põrandal enda veetopsidega ja rääkisime. 9 paiku tulid teised koju ja minu tööpäev oli läbi. Ronisin ära magama.
- Fööniksipea
Thursday, October 6, 2011
Ameerika raadio
Laulud, mida ma pean autoga sõites kogu aeg kuulama. Ühes raadiojaamas saab läbi ja kohe algab järgmises.
Päev # 63- 65
Pühapäev, 2. oktoober.
Ärkasin 10:00am. Kõik naersid juba, et mulle meeldib tõesti magada. Käisime E-ga Stop&Shopis foodshopingul. Sain jälle maisi, kuigi hooaeg on juba läbi. Sõin lõunasöögiks kalkuni võileiba. Peale seda läksime E ja Cocoga parki jalutama. Sinna saamiseks pidime muidugi autoga sõitma, sest siin läheduses pole ühtegi parki. Jalutasime üle pooleteise tunni. Vahepeal juhtusime kokku ka teiste koeraomanikega. Üpris raja lõpus kohtasime meie lähedal elavaid naabreid, kes jalutasid enda kahe puudliga. Küsisid, et kuidas mulle meeldib siin ja kaua ma juba siin olen olnud. Mees tundis kaasa mulle, et ma alaealine olen, kuna ma ei saa nii paljusid asju teha. Ütlesid, et ma näen neid kindlasti veel. Coco käis muidugi muda sees jalutamas, niiet ta oli kuni kõhuni mudane. Ta jalad olid nagu kanajalad. Siis ta istus terve tagasitee minu süles valgesse käterätikusse mähituna. Õues oli mõnusalt jahe/soe sügisilm, päike paistis. Panime ka esimesed Halloweeni kaunistused ülesse. Õhtul tegelesin koolitööga.
Esmaspäev, 3. oktoober.
Äratus 6:30am, 6:35 vedasin ennast alla diivani peale istuma. Nii jubedalt oleks tahtnud edasi magada, silmad tahtsid kogu aeg kinni vajuda. Teised läksid kooli/tööle. 8 ajal sõitsid maja ette 3 autot murumeestega. Ma mõtlesin alguses, et nad eksisid majaga, kuna nad alles reedel niitsid muru. Vaatasid maja ees ringi ja sõitsid minema. Tegelesin veel enda koolitööga, sõin hommikusööki. Panin asjad kokku, et kooli minna. Vaatasin korraks aknast välja, ümber maja jooksid ringi 7 murumeest, kõik ühte nägu. Arvatavasti mehhiklased. Läksin uksest välja, et autosse minna. Kõik jooksid naeratades maja ette ja hüüdsid muudkui Hello, Hello. Naeratasin ja teretasin vastu. Ära sõites osad lehvitasid mulle. Muidugi oli tee peal paras ummik, kuna vastassuunavööndi liiklus oli meie suunavööndisse üle toodud ja valgusfooride asemel jagasid inimesed korraldusi. Aga 9:25 jõudsin kooli, ei jäänudki hiljaks. 2 tundi naermist möödus kiiresti. Olin koos kahe mehhiklase ja ühe argentiinlasega, kes on siin samas lähedal Old Greenwichis au pair. Peale tundi käisime Manuelaga ESL sekretäri juures, kuna pidi algama mingi vestluskaaslaste värk kuhu me end kirja panime. Tuli välja, et ameeriklastest ei olnud mitte keegi ennast kirja pannud. Muidugi, kes ikka tahaks kuulata mingi välismaalase kokutamist, kui saab ka teiste ameeriklastega rääkida. Tulin koju. Minu suureks üllatuseks jooksid ikka veel need murumehed ümber maja. Kõik muru oli üles songitud. Tulin autost välja, jälle Hellod ja naeratused. Üks tahtis, et ma garaažiukse lahti teeksin, et nad saaksid sprinklerid käima panna. Siis nad jooksid nagu väikesed lapsed vett pritsivate sprinklerite vahel ringi enda punaste lipukestega, millega nad asukohad ära märkisid. Peale seda sõitsid nad mingi augustava masinaga mööda muru ringi. Järgmisena külvasid nad käsitsi uue muru. Kokku olid nad siin 5 tundi. Nüüd on muru auklik ja näeb välja nagu põld. Tegin pesu pesemise maratoni ja jalutasin Cocoga. Siis tuli naabrimees ukse taha eelmise lapsehoidja kirjaga, mis oli nende postkasti pandud. Jälle suur naeratus ja teretamine. Ütles, et me näeme veel kindlasti kunagi. Kirjutasin uutele au pairidele, kes siiakanti kolisid. Üks elab siin samas Stamfordis 10 minuti autosõidu kaugusel. Kiire õhtusöögi valmistamine. Muidugi iga esmaspäevane The Lying Game ja popcorn. Tegime L-ga veel browniet. Õhtul tegime Hannaga plaane.
Teisipäev, 4. oktoober
Ärkasin jälle 6:30am. Peale seda kui teised kooli/tööle läksid ronisin tagasi magama. Ärkasin uuesti 10:00am. Hommikusöök, tegin koolitööd. Jalutuskäik Cocoga. Koristasin vannitoad ära ja pesin rätikuid ning voodipesusid. See oli tegelikult kolmapäeva töö, aga tahtsin ette ära teha, kuna plaanisin kolmapäeval peale kooli poodidesse minna. Õhtul tegin endale ja tüdrukutele õhtusöögi, chicken quesadillas. I ja E olid väljas õhtusöögil. Avastasime natukene google translatori maad. Liisa on inglise keeles Jane. Tüdrukud õppisid, ma kirjutasin teiste lastehoidjatega. 8 ajal hakkasid nad Gleed ja NCIS-i vaatama. Leiutasin enda tuppa arvuti jaoks laua. Kirjutasin enda märkmikku retsepte ülejäänud õhtu.
- Fööniksipea
Ärkasin 10:00am. Kõik naersid juba, et mulle meeldib tõesti magada. Käisime E-ga Stop&Shopis foodshopingul. Sain jälle maisi, kuigi hooaeg on juba läbi. Sõin lõunasöögiks kalkuni võileiba. Peale seda läksime E ja Cocoga parki jalutama. Sinna saamiseks pidime muidugi autoga sõitma, sest siin läheduses pole ühtegi parki. Jalutasime üle pooleteise tunni. Vahepeal juhtusime kokku ka teiste koeraomanikega. Üpris raja lõpus kohtasime meie lähedal elavaid naabreid, kes jalutasid enda kahe puudliga. Küsisid, et kuidas mulle meeldib siin ja kaua ma juba siin olen olnud. Mees tundis kaasa mulle, et ma alaealine olen, kuna ma ei saa nii paljusid asju teha. Ütlesid, et ma näen neid kindlasti veel. Coco käis muidugi muda sees jalutamas, niiet ta oli kuni kõhuni mudane. Ta jalad olid nagu kanajalad. Siis ta istus terve tagasitee minu süles valgesse käterätikusse mähituna. Õues oli mõnusalt jahe/soe sügisilm, päike paistis. Panime ka esimesed Halloweeni kaunistused ülesse. Õhtul tegelesin koolitööga.
Esmaspäev, 3. oktoober.
Äratus 6:30am, 6:35 vedasin ennast alla diivani peale istuma. Nii jubedalt oleks tahtnud edasi magada, silmad tahtsid kogu aeg kinni vajuda. Teised läksid kooli/tööle. 8 ajal sõitsid maja ette 3 autot murumeestega. Ma mõtlesin alguses, et nad eksisid majaga, kuna nad alles reedel niitsid muru. Vaatasid maja ees ringi ja sõitsid minema. Tegelesin veel enda koolitööga, sõin hommikusööki. Panin asjad kokku, et kooli minna. Vaatasin korraks aknast välja, ümber maja jooksid ringi 7 murumeest, kõik ühte nägu. Arvatavasti mehhiklased. Läksin uksest välja, et autosse minna. Kõik jooksid naeratades maja ette ja hüüdsid muudkui Hello, Hello. Naeratasin ja teretasin vastu. Ära sõites osad lehvitasid mulle. Muidugi oli tee peal paras ummik, kuna vastassuunavööndi liiklus oli meie suunavööndisse üle toodud ja valgusfooride asemel jagasid inimesed korraldusi. Aga 9:25 jõudsin kooli, ei jäänudki hiljaks. 2 tundi naermist möödus kiiresti. Olin koos kahe mehhiklase ja ühe argentiinlasega, kes on siin samas lähedal Old Greenwichis au pair. Peale tundi käisime Manuelaga ESL sekretäri juures, kuna pidi algama mingi vestluskaaslaste värk kuhu me end kirja panime. Tuli välja, et ameeriklastest ei olnud mitte keegi ennast kirja pannud. Muidugi, kes ikka tahaks kuulata mingi välismaalase kokutamist, kui saab ka teiste ameeriklastega rääkida. Tulin koju. Minu suureks üllatuseks jooksid ikka veel need murumehed ümber maja. Kõik muru oli üles songitud. Tulin autost välja, jälle Hellod ja naeratused. Üks tahtis, et ma garaažiukse lahti teeksin, et nad saaksid sprinklerid käima panna. Siis nad jooksid nagu väikesed lapsed vett pritsivate sprinklerite vahel ringi enda punaste lipukestega, millega nad asukohad ära märkisid. Peale seda sõitsid nad mingi augustava masinaga mööda muru ringi. Järgmisena külvasid nad käsitsi uue muru. Kokku olid nad siin 5 tundi. Nüüd on muru auklik ja näeb välja nagu põld. Tegin pesu pesemise maratoni ja jalutasin Cocoga. Siis tuli naabrimees ukse taha eelmise lapsehoidja kirjaga, mis oli nende postkasti pandud. Jälle suur naeratus ja teretamine. Ütles, et me näeme veel kindlasti kunagi. Kirjutasin uutele au pairidele, kes siiakanti kolisid. Üks elab siin samas Stamfordis 10 minuti autosõidu kaugusel. Kiire õhtusöögi valmistamine. Muidugi iga esmaspäevane The Lying Game ja popcorn. Tegime L-ga veel browniet. Õhtul tegime Hannaga plaane.
Teisipäev, 4. oktoober
Ärkasin jälle 6:30am. Peale seda kui teised kooli/tööle läksid ronisin tagasi magama. Ärkasin uuesti 10:00am. Hommikusöök, tegin koolitööd. Jalutuskäik Cocoga. Koristasin vannitoad ära ja pesin rätikuid ning voodipesusid. See oli tegelikult kolmapäeva töö, aga tahtsin ette ära teha, kuna plaanisin kolmapäeval peale kooli poodidesse minna. Õhtul tegin endale ja tüdrukutele õhtusöögi, chicken quesadillas. I ja E olid väljas õhtusöögil. Avastasime natukene google translatori maad. Liisa on inglise keeles Jane. Tüdrukud õppisid, ma kirjutasin teiste lastehoidjatega. 8 ajal hakkasid nad Gleed ja NCIS-i vaatama. Leiutasin enda tuppa arvuti jaoks laua. Kirjutasin enda märkmikku retsepte ülejäänud õhtu.
- Fööniksipea
Monday, October 3, 2011
Friendship - Who Is A True Friend
Leidsin esseed kirjutades ühe jutu.
We all have friends. A lot gets talked about friendships. Everyone wants a true friend, and many of us believe that we have a friend who can be called a true friend. What kind of relations do friends share? When can we call a friend a true friend, and when can our friends take us as their true friend. After a romantic relationship, friendships are the most important relationships we can have. Though all of us have family and distant family, most of us rely on friends for advice, comfort and inspiration. How do we define a relation that can be called as one of true friendship?
The very first sign of a very good friend, not necessarily a true friend is that we are not worried about courtesies. You will call your friend at any hour and talk without any thought of time in your mind. Similarly, whenever you need support, you will call a very good friend and ask him/her to help you out. They expect the same from you. Another important trait of such relations is that we are not much worried about exposing ourselves. We speak about everything in our mind without worrying about what our friends will think. We are sure that they will take our talk in the spirit it was made. We are unguarded and open with friends in our talk.
A true friend is a little more than a very good friend. A true friend will support you even if it hurts his/her own interest. A true friend will understand your motives and needs and will be with you without any analysis or criticism. A true friend will come forward to help without any request and be with us in need without showing it or expecting anything in return. With a true friend, you can be sure that you will get help to the extent possible by him/her. Nothing will remain unturned. A mother is a true friend of her children. If we share such relations with an adult we can say that we are true friends.
A true friend makes no excuses of having work or appointments or anything but will be with you whenever you need him/her. In your hour of desperation, a true friend will support you even if the whole world opposes you. A true friend is not an opportunist. A true friend means to have someone who is like mother, as I said earlier. Instead of having hundreds of good friends, if you have a true friend, treat yourself lucky. If you can also become a true friend of someone, you will be blessed, because it is much easier for all of us to expect but very difficult to give. Be a true friend yourself first.
---
Do you have a true friend?
We all have friends. A lot gets talked about friendships. Everyone wants a true friend, and many of us believe that we have a friend who can be called a true friend. What kind of relations do friends share? When can we call a friend a true friend, and when can our friends take us as their true friend. After a romantic relationship, friendships are the most important relationships we can have. Though all of us have family and distant family, most of us rely on friends for advice, comfort and inspiration. How do we define a relation that can be called as one of true friendship?
The very first sign of a very good friend, not necessarily a true friend is that we are not worried about courtesies. You will call your friend at any hour and talk without any thought of time in your mind. Similarly, whenever you need support, you will call a very good friend and ask him/her to help you out. They expect the same from you. Another important trait of such relations is that we are not much worried about exposing ourselves. We speak about everything in our mind without worrying about what our friends will think. We are sure that they will take our talk in the spirit it was made. We are unguarded and open with friends in our talk.
A true friend is a little more than a very good friend. A true friend will support you even if it hurts his/her own interest. A true friend will understand your motives and needs and will be with you without any analysis or criticism. A true friend will come forward to help without any request and be with us in need without showing it or expecting anything in return. With a true friend, you can be sure that you will get help to the extent possible by him/her. Nothing will remain unturned. A mother is a true friend of her children. If we share such relations with an adult we can say that we are true friends.
A true friend makes no excuses of having work or appointments or anything but will be with you whenever you need him/her. In your hour of desperation, a true friend will support you even if the whole world opposes you. A true friend is not an opportunist. A true friend means to have someone who is like mother, as I said earlier. Instead of having hundreds of good friends, if you have a true friend, treat yourself lucky. If you can also become a true friend of someone, you will be blessed, because it is much easier for all of us to expect but very difficult to give. Be a true friend yourself first.
---
Do you have a true friend?
Sunday, October 2, 2011
Päev # 58- # 62
Kuni kolmapäevani olid tüüpilised tööpäevad. Hommikul äratus 6:30am, siis kas kool võ töö. Teisipäeva hommikul oli mul kurk valus kuna magasin lahtise aknaga. Kui kõik olid kodust ära läinud ronisin uuesti magama. 2 tunnu pärast ärgates oli valu kadunud. Nüüd hakkan ma iga teisipäev kella 4-ks L kirikukooli sõidutama ja tunni aja pärast koju tagasi tooma.
Teisiäeval tegin ma ühe inglise keelse Eesti retseptide raamatu järgi seljankat. Kui supp oli peaaegu valmis avastasin, et kartulit polnudki retseptis. Magustoiduks tegin apelsinirulli. Kõik kiitsid sööki.
Kolmapäeval sain padukaga koolist koju sõita. Kõik sõitsid 45mph alas 20-ga. Nähtavust eriti ei olnud.
31. oktoobril on Halloween. Kooli sõites vaatan iga kord tee ääres kahte maja, mis on täielikult ära kaunistatud. Juba poolteist nädalat kinlasti. Isegi aed on paksult dekoratsioone täis. Ühes majas oli elanud mees, kes tegi seda iga aasta, aga ta suri. Nüüd kaunistavad tema lapsed seda maja tema mälestuseks. Nii armas. Ümberkaudsetel tänavatel Cocoga jalutades olen ka juba märganud Halloweeni kaunistusi.
Neljapäeval ja reedel tüdrukutel kooli ei olnud, kuna oli juutide uus aasta ja siis siin koolid kinni. Neljapäeval magasin 9:30-ni. Tegin hommikusöögiks pannkooke. Öeldi, et need on täiuslikud pannkoogid. Taheti, et ma õpetaks kuidas neid teha. Panime E-ga mulle sõidueksami aja kinni. Alles 27. oktoober. Kõigepealt pidime pool tundi kuulama telefonis ühte ja sama muusikaklippi ning vahele paari teadet. Lõpuks tekkis juba tunne, et keegi ei hakka meiega rääkima. Põhjus, miks ma sain nii hilja eksami aja on selles, et Connecticutis saab nüüd ainult kolmes autokoolis eksameid teha. Selle pärast pidime laupäeval nii pikas järjekorras ka seisma ja üle tunni aja sinna sõitma. Õhtu poole läksime K, L ja E-ga Halloween City-sse. K sai endale kostüümi. Pean ise ka ostma, kuna au pairidel tuleb varsti Stamfordis Halloweeni pidu. Poest välja tulles avastasime, et õues oli täiesti pimedaks läinud järsku. Vihma hakkas sadama. Jooksime läbi parkla ja üle sõidutee autode vahelt autosse. Hull padukas tuli. Teedele tekkisid nii suured lombid, et nendest läbi sõites kadus nähtavus täiesti ära. Kui koju jõudsime oli sadu nõrgemaks jäänud. Õhtusöögil olime E-ga kahekesi, kuna I jõudis alles kell 9 töölt koju ja tüdrukud olid väljas. Rääkisime päris kaua. Tõmbasin enda iTouchile hunniku app'e.
Reedel ärkasin 8:15 am, kuna mul oli koolipäev. Seekord pidi tund aega kauem olema, aga kuna paljud pidid varem ära minema tõstsime selle lisaaja teisele kuupäevale. Kodus töötasin. Õhtul rääkisime I-ga jõuludest. Nii suur jõulude tahtmine tuli peale. Meile tuleb selleks ajaks nii palju külalisi, niiet meie maja on nagu hotell. Ja mul on Hannaga samal nädalal puhkus. Tuleb plaane tegema hakata.
Esmaspäeval, teisipäeval ja neljapäeval käisid elektrikud külas. Meie konditsioneer ei töötanud reedest alates. Ja muidugi tulid vahepeal nii kuumad ilmad, et ma kärssasin. Tegin köögis õhtusööki, ventilaator huugas selja taga. Neljapäeval sai lõpuks korda. Saime uue puutetundliku puldi. Üks elektrik, kes käis teisipäeval ja neljapäeval lõhnas nagu Rando. Tegin talle ukse lahti ja kohe tuli suur uimastav lõhnapilv tuppa. Muidugi kõik elektrikud naeratasid koguaeg. Siin ongi vist keep smiling teema kõigil.
Täna, ehk siis minu aja järgi veel laupäeval magasin kaua. Eelmine päev juba ütlesin kõigile, et ma magan sisse. Ärkasin 10:15am, kuna oli niiiiii hea uni. Kirjutasin Merkaga tükk aega. 10:30am ronisin toast välja. Hommikusöögiks olid bagelid suitsulõhe ja tomatiga. Plaanisime Hannaga järgmist nädalavahetust ja hakkasin sünnipäeva ka plaanima. Käisime K võrkpallimängu vaatamas. Peale seda käisime I ja L-ga Michaelsis ja Halloween Citys. Siin müüakse juba jõuluasju. Halloween Citys vaatasin peo jaoks asju.
Mingi päev sain veel enda online- shopingu kaupu ka kätte.
Ärge nüüd kurtke, et ma pilte ei lisa :D
- Fööniksipea
Teisiäeval tegin ma ühe inglise keelse Eesti retseptide raamatu järgi seljankat. Kui supp oli peaaegu valmis avastasin, et kartulit polnudki retseptis. Magustoiduks tegin apelsinirulli. Kõik kiitsid sööki.
Kolmapäeval sain padukaga koolist koju sõita. Kõik sõitsid 45mph alas 20-ga. Nähtavust eriti ei olnud.
31. oktoobril on Halloween. Kooli sõites vaatan iga kord tee ääres kahte maja, mis on täielikult ära kaunistatud. Juba poolteist nädalat kinlasti. Isegi aed on paksult dekoratsioone täis. Ühes majas oli elanud mees, kes tegi seda iga aasta, aga ta suri. Nüüd kaunistavad tema lapsed seda maja tema mälestuseks. Nii armas. Ümberkaudsetel tänavatel Cocoga jalutades olen ka juba märganud Halloweeni kaunistusi.
Neljapäeval ja reedel tüdrukutel kooli ei olnud, kuna oli juutide uus aasta ja siis siin koolid kinni. Neljapäeval magasin 9:30-ni. Tegin hommikusöögiks pannkooke. Öeldi, et need on täiuslikud pannkoogid. Taheti, et ma õpetaks kuidas neid teha. Panime E-ga mulle sõidueksami aja kinni. Alles 27. oktoober. Kõigepealt pidime pool tundi kuulama telefonis ühte ja sama muusikaklippi ning vahele paari teadet. Lõpuks tekkis juba tunne, et keegi ei hakka meiega rääkima. Põhjus, miks ma sain nii hilja eksami aja on selles, et Connecticutis saab nüüd ainult kolmes autokoolis eksameid teha. Selle pärast pidime laupäeval nii pikas järjekorras ka seisma ja üle tunni aja sinna sõitma. Õhtu poole läksime K, L ja E-ga Halloween City-sse. K sai endale kostüümi. Pean ise ka ostma, kuna au pairidel tuleb varsti Stamfordis Halloweeni pidu. Poest välja tulles avastasime, et õues oli täiesti pimedaks läinud järsku. Vihma hakkas sadama. Jooksime läbi parkla ja üle sõidutee autode vahelt autosse. Hull padukas tuli. Teedele tekkisid nii suured lombid, et nendest läbi sõites kadus nähtavus täiesti ära. Kui koju jõudsime oli sadu nõrgemaks jäänud. Õhtusöögil olime E-ga kahekesi, kuna I jõudis alles kell 9 töölt koju ja tüdrukud olid väljas. Rääkisime päris kaua. Tõmbasin enda iTouchile hunniku app'e.
Reedel ärkasin 8:15 am, kuna mul oli koolipäev. Seekord pidi tund aega kauem olema, aga kuna paljud pidid varem ära minema tõstsime selle lisaaja teisele kuupäevale. Kodus töötasin. Õhtul rääkisime I-ga jõuludest. Nii suur jõulude tahtmine tuli peale. Meile tuleb selleks ajaks nii palju külalisi, niiet meie maja on nagu hotell. Ja mul on Hannaga samal nädalal puhkus. Tuleb plaane tegema hakata.
Esmaspäeval, teisipäeval ja neljapäeval käisid elektrikud külas. Meie konditsioneer ei töötanud reedest alates. Ja muidugi tulid vahepeal nii kuumad ilmad, et ma kärssasin. Tegin köögis õhtusööki, ventilaator huugas selja taga. Neljapäeval sai lõpuks korda. Saime uue puutetundliku puldi. Üks elektrik, kes käis teisipäeval ja neljapäeval lõhnas nagu Rando. Tegin talle ukse lahti ja kohe tuli suur uimastav lõhnapilv tuppa. Muidugi kõik elektrikud naeratasid koguaeg. Siin ongi vist keep smiling teema kõigil.
Täna, ehk siis minu aja järgi veel laupäeval magasin kaua. Eelmine päev juba ütlesin kõigile, et ma magan sisse. Ärkasin 10:15am, kuna oli niiiiii hea uni. Kirjutasin Merkaga tükk aega. 10:30am ronisin toast välja. Hommikusöögiks olid bagelid suitsulõhe ja tomatiga. Plaanisime Hannaga järgmist nädalavahetust ja hakkasin sünnipäeva ka plaanima. Käisime K võrkpallimängu vaatamas. Peale seda käisime I ja L-ga Michaelsis ja Halloween Citys. Siin müüakse juba jõuluasju. Halloween Citys vaatasin peo jaoks asju.
Mingi päev sain veel enda online- shopingu kaupu ka kätte.
Ärge nüüd kurtke, et ma pilte ei lisa :D
- Fööniksipea
Päev # 57
12:15 startisime kodust. Kõige pealt sõitsime Scarsdale'i, et Hanna peale võtta. Sealt võtsime suuna New Yorki. Istusime päris kaua ummikus. Lõpuks jõudsime Citi Field-le, kus toimus pesapallivõistlus. Võistlesid Mets ja Phillies. Parkisime auto hiiglaslikku parklasse. Osad fännid olid enda auto juurde grilli üles pannud ja grillisid liha. Väravas kontrolliti kõigepealt kotte, siis inimesi. Anti väike pakk, kus olid sees Subway kõrvaklapid ning Subway kaart. Näitasime enda piletit ja meid suunati eskalaatorile, kus ei olnud ühtegi inimest. Teised inimesed ootasid suures järjekorras, et eskalaatorile saada. Jõudsime baari ruumi, kus olid telekad ja nahktoolid. Läksime õue enda kohti otsima. Istusime täpselt kodu pesa taga. Pehmetel toolidel. Selline see VIPi elu kord on. Kuna meie ees oli turvavõrk, siis ei õnnestunud meil mingit nänni platsilt saada. Muidu mängijad pildusid palle publikusse ja pauside ajal tulistati särke. Iga paari minuti tagant lendas meist üle mõni õhku tõusev lennuk. Hanna hakkas neid lugema, aga kuna me läksime vahepeal sisse süüa ostma, siis jäi see pooleli. Võtsime Hannaga mõlemad topeltjuustu burgerid ja suured pepsid. Hiljem toodi meile veel friikartuleid ketšupiga. Tõeline Ameerika rämpstoit. Pauside ajal lasti muusikat, isegi Linkin Parki ja muidugi Bieberit. Siis oli mingi mäng, et publik pidi kõvasti karjuma, mingi asi mõõtis selle tugevust ja taheti rekordit teha. Siis näidati ekraanidelt fänne, kes võitsid midagi. Oli üks mäng, kus kaameramees hakkas filmima ühte paari ja siis pidid nad suudlema. Korra juhtus nii, et ühe mehe paariline jäeti kaadrist välja ja üks kord olid need inimesed lihtsalt sõbrad. Läksime Hanna ja L-ga toidukorrusele ringi kõndima. Tahtsin minna Subwaysse, aga me ei leidnud seda alguses üles. Vaatasime niisama mööda staadioni ringi. Teised inimesed istusid kõvade plastiktoolide peal. Nägime New Yorgi Lasnamäed. Ostsime Hannaga mõlemad kiivri täie jäätist, L ostis tassi. Nii kui ma hakkasin mõtlema, et keegi polegi veel midagi mu juuste või riietuse kohta öelnud tulid meile vastu 2 naeratavat meessoost töötajat, kellele mu juuksevärv väga meeldis. Ja siis jäid nad mind vahtima kuni me enda VIP korrusele tagasi läksime. Nautisime enda jäätiseid ja tegime plaane, mis kontserditele minna. Tahame kunagi veel õiget ameerika jalkpalli ka vaatama minna, aga hooaeg saab oktoobris läbi. Otsustasime, et ei ole mängu lõpuni, kuna siis oleks pidanud väga kaua ummikutes istuma. Suundusime tagasi hiiglaslikku parklasse autot otsima. Terve tagasitee tegime nalja ja rääkisime. Viisime Hanna koju ja suundusime Stamfordi. Jälle tahtsid silmad kinni vajuda.
- Fööniksipea
- Fööniksipea
Subscribe to:
Posts (Atom)