Päev # 28- # 30

Irene tagajärgede tõttu ei saanud kirjutada.

Pühapäev, 28. august.
Magama jäin alles hommikul kella 7 ajal ja seda ka ainult üks tund. Istusin öö otsa üleval. Alguses hakkasin 1am ajal magama jääma kuni suure pauguga kukkus minu toa kõrvale katusele midagi. Uni läinud. Üritasin päris kaua magama jääda, aga see mürin ja paugud häirisid liiga palju. Hakkasin niisama aknast välja vaatama. Pidevalt lendas puuoksi ja muud sodi igal pool ringi. Tuul muutus järjest tugevamaks. Kella 4 ajal kuulsin kuskilt õuest kõva metalset pauku ja nägin sähvatust. Tänavavalgustus kustus minutiks. Taevas sähvis mitu korda roheliselt. Ma ei saanud mitte midagi aru, mis toimus. Umbes 20 minuti pärast oli valjem pauk, aga valgus ei kustunud. Mõne aja pärast käis veel 2 kõva pauku. Taevas oli jälle mitu korda roheline. 5.20 käis kõige kõvem pauk ja ma nägin siin samas eredat valguse sähvatust. Kõik. Pimedus. Elekter oli kadunud. Hommikul tuli välja, et need suured valged kastid, mis postide otsas on lihtsalt plahvatasid. Väljas olid tänavad ja aiad okste ja lehtede sodi täis. Mitte ühtegi inimest ega autot ei liikunud. Hommikul hakkasime raadiot kuulama. Tuli välja, et CT-s oli üle 500 000 inimese ilma elektrita ja see number kasvas pidevalt. Stamfordi rannas oli suur üleujutus, majad olid üle ujutatud. Lõunal kui tuul oli nõrgemaks jäänud läksime kõik jalutama, et näha kahjusid. Mõndades kohtades olid puud murdunud. Liiklus oli peaaegu olematu. Valgusfoorid olid pimedad, mõndade poodide aknad kinni löödud. Kõndisime üpris suure ringi. Lõpuks nägime, kuidas elektrikaablid vedelesid tee peal ja puud olid traatides. Jõe veetase oli samuti märgatavalt tõusnud. Tulime tagasi koju. Tegime lõunasööki grilli peal. Soojendasime erinevaid konservtoite, mis eriti isuäratavad ei olnud. Päev otsa kuulasime raadiot. Igavusest hakkasin lugema raamatut Marley & Me. Õhtu poole hakkas tuul jälle tugevnema. Õhtusöögiks sõime pitsat. Õnnestus isegi üks koht leida kus veel töötati. K läks sõbranna poole, kellel oli elekter (hommikuks enam ei olnud). Tuul oli juba sama tugev nagu öösel, iiliti veel tugevamgi. E tellis sõnumi, et kui palju elektrikatkestusi nüüd on. Tuli välja, et see arv oli veelgi kasvanud. E saatis neile tagasi sõnumi That sucks. Saime naerda. Istusime elutoas. Et valgust saada panime 15 küünalt põlema, kõik lõhnasid erinevalt. Rääkisime niisama juttu. Varsti tuli Sheena meile külla. Tal oli sünnipäev. Väga tore naaber on. Mõne aja pärast läks ta koju. 10pm ajal ronisime magama, kuna polnud midagi teha. Aa, siin on nii, et kui elekter ära läheb, on vesi ikka olemas. Kahjuks ainult külm vesi.

Esmaspäev, 29. august.
Ärkasin 9:20am. Söötsin Cocot. I oli hommikul tööle läinud, E jäi koju, kuna rongid New Yorki ei sõitnud. Sõitsime mööda Stamfordi ringi, et leida üks töötav Dunkin Donuts (või Donut Delight) et hommikusööki saada. Lõpuks leidsime. Drive in järjekord oli ümber maja lausa tänavale välja. Me ostsime seest, ei olnud nii laisad ja saime palju kiiremini. Tulime koju ja sõime terrassil hommikusööki. Päike paistis ja ilm oli kuum. Elektrit meil ikka ei olnud. Peale söömist lugesin raamatut edasi. L-le tuli sõbranna külla. Koristasime K-ga majaümbrust lehtedest ja okstest. Peale seda lugesin jälle raamatut. Päev möödus niisama passides ja raamatut lugedes. Õhtuks tegi E grilli peal hamburgereid. Peale õhtusööki sõitsin Toni poole, I istus kõrval. Sain jälle harjutada. Alguses sõitsime vale maja juurde, kuna täpselt tema maja ees oli puu koos elektriliinidega maas. Lõpuks jõudsin ringiga sinna tagasi. Tal on hiiiiglaslik maja. Ja nii toredad hostvanemad. Ütlesid, et ma võin iga kell külla tulla ja teha kõike, mida vaja, kuna neil oli elekter olemas. Läksime Toni tuppa. Laadisin läpaka ja fotoka akusid. Istusin mõnda aega netis. Oi kus me saime naerda. Tegime plaane jälle. Õppisin uusi saksa keelseid sõnu. Ta on praegu rematchis ja ta ankeedile ilmus üks pere, kes elab Floridas. Neil on veel suurem maja 6 magamistoa ja vannitoaga. Majal on veel bassein, jõusaal ja muud vägevad asjad. Aga ta elaks nii kaugel. 10 ajal helistasin I-le et ta järgi tuleks. Kusjuures Toni maja oli ainukene nende tänavalt, kus oli elekter, kuigi nende maja ees olid kõik kaablid maas. Naabrid käisid nende pool dušši all ja vett võtmas. Kodus vaatasid L ja K DVD-d. Täitsin natukene kõhtu ja ronisime magama.

Teisipäev, 30. august.
Ärkasin 8:45am. Elektrit ei olnud. K ärkas mõne minuti pärast. Äratasin L 9:00. Mõne aja pärast hakkasime Dineri poole liikuma, kuna kodus ei olnud midagi süüa. Tellisime pannkoogid. Meile anti suur pudel vahtrasiirupiga, mis ei olnud millegi pärast nii magus kui tavaliselt. Tellisin endale veel šokolaadi milkshake. Istusime seal umbes tund aega. Hakkasime tagasi kodu poole liikuma. K läks sõbranna poole, et hiljem sealt võrkpalli minna. Hakkasime L-ga münte vaatama. Mul on nüüd 50-st osariigist 41 osariigi mündid olemas. 9 veel vaja. Kuna kõht oli tühi otsustasime pitsat tellida. Esimene koht hoidis meid mitu minutit ootel. Teine koht lubas 45 minuti jooksul pitsa kohale tuua. ja umbes 40 min pärast keeras meie hoovile mõlkis ja lagunenud punane pitsa auto. See tüüp vahtis mind jälle sellise näoga, et OMG kui pikk sa oled. Saime suure ananassi- juustu pitsa ja see oli nii hea. Sõime kõik ära. Peale seda hakkasime minu tuppa seinale fotosid üles panema. 3 ajal otsustasin hakata vannitubasid koristama. Vähemalt sain midagi teha, sest teised tööd nõuavad elektri olemasolu. Olime L-ga vannitoas. Järsku vaatan, et hambaharjal põleb roheline tuli. Vahtisin seda umbes minut aega. Siis vajutasin lülitit ja tuled läksid põlema. Me olime niii õnnelikud. Varsti tuli K koju. Panin ruttu esimese masinatäie pesu pesema. Imesin tube ja koridore. 6:15pm tulid I ja E koju. K läks laadale sõpradega. Läksime E-ga sõitma. Sõitsin esimest korda ise UCONNi juurde. Päris lihtne oli. Homme hommikul pean täiesti üksi hakkama saama. Nii paljud autod on siin mõlkis, kuna lihtsalt juhtub nii palju plekimõlkimisi ja inimesed ei viitsi lihtsalt autosid ära parandada, või pole selleks enam raha. Õppisin navit kasutama. Tulime koju tagasi. I ja L olid läinud välja õhtusööki tooma. E avastas, et meie wifi ruuter oli läbi kärsanud. Praegu olen naabri wifiga internetis. Õhtusöögiks oli aasia toit. Jälle oli hea. Vaatasime L-ga The Lying Game kordust, kuna eile ei õnnestunud näha. 10:15pm sain lõpuks pesu pesemise, kuivatamise ja voltimisega ühele poole.

Ma olen seda postitust üle tunni aja kirjutanud. Pean magama ronima, kuna homme vaja vara ärgata. Mõnel algab kool lõpuks, kuigi pidi juba esmaspäeval olema. Tüdrukute kooli algus lükati järgmise nädala teisipäeva peale, kuna mõndades koolides pole veel elektrit. Ja see nädal on pikk ehk 3 päevane nädalavahetus. Labor Day weekend. Lähen äkki isegi Hannale külla.

Love you all!

- Fööniksipea

Väike teadaanne minu blogi lugejatele.

Kuna ööl vastu pühapäeva saabus meile Irene, siis oleme sellest ajast alates ilma vooluta. Connecticutis oli ilma elektrita üle 500 000 inimese. Stamfordi põhja osa samuti pime. Mingid asjad plahvatasid postide otsas ja mõndades kohtades on ka puud liinidel. Paljud valgusfoorid on pimedad, mõned töötavad tänu generaatorile. Meie linnaosas on kõik poed ja söögikohad suletud. Voolu peaksime juttude järgi tagasi saama alles järgmine nädal.Praegu istun Toni pool ning laen läpaka ja fotoka akusid. Aga muidu on kõik korras. Kirjutan kodus blogi postituse valmis ja otsin kunagi koha, kus saaksin internetti.
Konservtoidud pole minu jaoks :D
Bye-bye!

- Fööniksipea

Päev # 27

Eile tuli jälle uus rekord, 189 vaatamist.
Ärkasin 9:15am. Hakkasin ilmateadet jälgima. Sõin hommikusööki. Kirjutasin Eestiga. I läks K ja L-le järgi. Enamus päeva möödus lihtsalt niisama passides ja laiseldes. Hommikust saadik oli tuulevaikus. Vahepeal sadas päris kõvasti. 4pm otsustasime minna L-ga õue korvi pilduma. Siis hakkas tuul juba tõusma. Naabrid sõitsid kodudest ära orkaani eest. Mõne aja pärast liitus meiega E. Varsti tuli ka K. I ja E läksid Cocoga jalutama. Tüdrukud mängisid võrkpalli, mina pidin kohtunik olema. Nii imelik oli vaadata kuidas pilved kihutasid mööda taevast. Muidugi oli õues nii kuum ja jubedalt niiske. Vahepeal oli selline tunne, et õhku ei olegi. Mingi aeg pidin mina tüdrukute vahele istuma ja võrku mängima. Kui nad mulle palliga pihta löövad, saavad karistuse. Homme hakkavad karistust kandma. 6 ajal läksime tuppa tagasi. Hakkasime L-ga Youtubest videosid vaatama. 7.30pm läksime välja sööma. Vihma sadas jälle, aga tuult eriti ei olnud. Mõned poed olid uksed puuplaatidega kinni löönud ja inimesi ei olnud üldse väljas, ainult autod ja neid oli ka vähem kui tavaliselt. Enamus poed olid samuti suletud. Läksime mingisse Mehhiko söögikohta. Seal oli peale meie veel 2 inimest, kes varsti ära läksid. Kõik püsisid kodudes. Sain kana ja brokkoli quesadilla. Sprite võtsin kõrvale, alguses vajutasin automaadil valet nuppu ja tuli tavaline gaasiline vesi. Lõpuks sain õige joogi ka kätte. Söök oli jälle hea. Olime seal umbes 45 minutit. Juba pandi asju kokku. Tulime koju tagasi. I tegi küpsiseid. Hakkasime L-ga multikat vaatama, enne seda tegime popcorni.

Praegu on õues päris tugev tuul ja sadu. Katus müriseb pea kohal. Praegu öeldi uudistest, et see orkaan on umbes Lääne- Euroopa suurune. Tuul peaks oluliselt tugevnema 4am paiku ehk siis 3 ja poole tunni pärast. Kuni 5:00am on meile antud tornaadohoiatus. Sadu võib kesta kuni 18 tundi. 10 või 11:00am peaks orkaani silm siia jõudma ja uudistest öeldi just, et see läheb arvatavasti üle Stamfordi ehk siis meie. Osad au pairid kirjutasid, et nad magavad täna öösel keldris. Mõned evakueerusid peredega kaugemale hotellidesse või varjupaikadesse. Väga suur võimalus on praegu, et hommikuks meil enam voolu ei ole. Ja ma ei tea kui kauaks. Virginias pidi mitu nädalat minema, et osadel inimestel vool tagasi saada. Kusjuures väike hirm hakkab küll juba sisse tulema. Eks näeb palju ma täna magada saan.
Kõike head teile sinna suvisesse Eestisse!

- Fööniksipea

Päev # 26

Ärkasin 8:15am. Ronisin alla. Muruniitjad jäid mu üles äratamisega paar minutit hiljaks. Ja siis põristasid ümber maja üle tunni aja. Üks ehmatas mind nii ära. Läksin kööki, vaatasin terrassi peale ja mingi mees kõndis seal ringi. Esimene mõte oli kohe, et varas. Tegelikult üks puhastas terrassi tammetõrudest. Sõin enda tavapärast hommikusööki ja vaatasin uudiseid. Muidugi muust seal ei räägita kui Irenest. 9 ajal tuli K alla. L ärkas 3 minutit enne äratust. Panin pesumasina käima. Tuli jälle suur pesupäev. Kuna oli viimane ilusa ilmaga päev see nädal otsustasime jalutama minna.Võtsime Coco ka kaasa ja läksime Robeksi. Tee peal sai Coco oravaid ja jäneseid taga ajada. Sain apelsini smuuti banaani ja maasikatükkidega. Mul on plaanis sealt menüüst järjest kõik asjad järgi proovida. Sain jälle tasuta, kuna mul on kinkekaart, ühe korra saan veel. Kui L ja K sees tellisid istusime Cocoga väljas. Kõrvalpoe müüja jooksis kohe õue ja hakkas Cocot sügama. Rääkis pika jutu maha. Siis tuli üks teine naine ja rääkis, et ta õel on sama koer ainult teist värvi. Muidugi sügas ka jälle. Politseinik tuli "Hey little sweetie." Seda ütles ta muidugi Cocole, et keegi valesti aru ei saaks. Üldse kõik mööduvad inimesed naeratasid ja ütlesid kui armas ta on. Istusime mingi aeg Robeksi ees, kuna nii kuum oli. Ja see smuuti oli nii külm, et ajas jälle köhima. Liikusime natukene kodu poole. K läks Cocoga pinkide peale istuma, me L-ga läksime Donuts Delight-i. Sain värvilise puruga sõõriku. Jälle oli nii hea. Jalutasime koju tagasi. Tõstsin esimese masinatäie pesu kuivatisse ja panin uue pesema. Tõstsime keldris toidukraami suurtesse plastik kastidesse, kuna põrandale võib vesi tulla tormi ajal. Vaatasin jälle uudiseid, kirjutasin Eestiga, sõin tortillat. Mul ei lubatud enam söögi pilte siia panna, kuna see pidi kõhu tühjaks tegema. L kirjutas Merkaga msnis. Tahtis eesti keelt harjutada. Plaanisime kaneelirulle tegema hakata, aga ei jõudnud selleni, kuna kiireks läks. Jamasin jälle pesumasina ja kuivatiga. Triikisime pesu. Koristasin kööke ja imesin natukene. L läks sõbranna poole sleepoverile. I tuli koju, oli jälle toidupoes käinud. Seal oli palju rahvast. Paljud vajalikud asjad nagu näiteks tikud, patareid ja muud asjad on täiesti otsas poodidest. E tuli koju. Hakkasime terrassilt mööblit ja lilli garaaži kolima. Õues oli nii vastikult kuum ja niiske. Enne pole nii hull olnud. See pidavat olema troopiline õhk, mida Irene endaga kaasa toob. Mingid mustad hammustavad sitikad olid ka kuskilt kohale tulnud. Asfalt oleks nagu elanud, kuna nad jooksid seal ringi. Läksime ühte pitsakohta sööma. Õues mängis üks bänd, isegi Behind Blue Eyes kuulsin ära. Tellisin spagetti bolognese, kuna pole seda nii ammu saanud. Teised tellisid pitsat. Ja see ports oli hiiglaslik. Ameerika suurus ikkagi. Enamuse jõudsin ära süüa, ülejäänud tõin koju. Koju jõudsime 9:35pm. Linna poolt oli automaat vastuvõtjasse jäetud mitme minuti pikkuseline sõnum, kus räägiti, mida peab ja mida ei tohi orkaani ajal teha. Räägiti evakueerumisest, vajalikest asjadest jne. Istusin internetis ja vaatasin natukene telekat. 11 ajal ronisin magama.

- Fööniksipea

Päev # 25

Ärkasin 7:50am. Shadow. Sõin hommikusööki ja hakkasin ilma kanaleid vaatama. 9.20am tulid L ja I koju. Tõid poest 48 pudelit vett ja toitu. I läks tagasi tööle. Varsti ärkas ka K. Käisin koertega väljas ja vaatasin jälle ilmakanaleid. Nädalavahetus ei tule üldse hea. Pesin (loe: pesumasin pesi) Coco patju ja voodeid. Võtsin tolmu. 12 ajal tuli B Shadowle järele. Umbes sellel ajal jõudis siia ka lubatud äikesetorm, mis läks hoopiski põhja poolt mööda. Meie saime ainult vihma ja müristamist, mitte mingit välku. Täna on millegi pärast tavapäratult palju helikoptereid siit üle lennanud. K läks sõbranna poole. Tegime L-ga lõunasööki: macaroni & cheese. Panin kuivad nõud kappi, tühjendasin nõudepesumasinat ja pesin nõusid. Me jäime Fuse-t vaatama. Seal oli top 100 countdown. Nii häid vanu videosid lasti ehk siis 2000- 2011. Käisin posti toomas. Postkast oli nii täis, et asjad ei tahtnud luugist väljagi mahtuda. 5:00pm hakkasin õhtusöögiga tegelema. Samal ajal tegin kahte asja vahepeal: lõikusin kana ja kirjutasin Eestiga. Aga hakkama sain mõlemaga. Söögiks olid tacod kanaga. 6:20pm tuli E koju. Hakkasime jälle ilma kanalit vaatama. Ma ei taha enam üldse nädalavahetust. 6:50pm tuli I koju. Käis tagasiteel foodshopingul. Mitu kotti süüa. Enamus asju on konservid ja kuivtoidud, mida saab kasutada kui voolu ei ole. Sõime õhtusööki. Kõik kiitsid. Mulle ka väga meeldis. E, K ja L läksid magustoiduks jäätisekohvikusse. Mina jäin I-ga koju. Rääkisime orkaanist.
Laupäeva hommikul peaks meil sadama hakkama. Kolime kõik mööbli õuest garaaži ja viime I auto tasulisse parklasse, sest garaaži mahub ainult üks. Karmiks peaks asi minema pühapäeva varahommikul. Enne vaatasime ilmateadet. Seal näitas värvide ja kellaaegadena orkaani tugevust. Okei, meil oli roheline, siis kollane, punane (jaiiiks) ja muidugi terve pühapäev on lilla ehk kõige tugevam. Õnneks ei ela me rannas, siis oleks hullumaja. Ja ma olen väga kindel, et esmaspäeval mul UCONNis loenguid ei ole. Laupäeva hommikul 8:00am teatab New Yorgi linnapea, kas tehakse sundevakueerimine madalamates osades või mitte. Ehk siis mitu sada tuhat inimest üritaks samal ajal linnast välja pääseda. Philadelphiast ka evakueerutakse juba. Kui meil siin väga hulluks läheb (mis loodetavasti ei juhtu) üritame samuti kuskile kaugemale minna. Meil on keldris üks suur kapp ka kuhu saame kõige hullemas olukorras varjuda. Veel ühed ohtlikud asjad on puud. Kuna siin on augusti kuuga üle normi vihma sadanud, siis ei ole puude juured enam nii tugevalt maa küljes. Meil võib tulla 27 cm vihma. Ja tuule kiirus on orkaanis praegu 51m/s. Siin piirkonnas pole üle saja aasta nii tugevat orkaani olnud ja maavärinat ei olnud mitukümmend aastat. Irene pidavat olema ajaloo tugevaim orkaan Idarannikul. Ja nüüd õnnestub mul kogeda neid mõlemaid ühe nädalaga. Lucky me! Or not.
Homme saan ma veel blogi kirjutada, aga mis edasi saab, selles pole ma veel kindel. Kõik oleneb sellest, kui tugevana Irene siia jõuab, kas meil jääb elekter alles või mitte ning kui suured on kahjud.

- Fööniksipea

Päev # 24

Ärkasin 7:55am. Shadow haukus jälle. Ronisin jälle läpakaga alla sööma. Vaatasin telekat. 9:30am ärkas K. L äratasin 9:45am. Läksime K-ga Cocot ja Shadowd jalutama. Kodus hakkasin voodipesusid pesema. Voodipesuga läks kuni õhtuni. Panin kuivad nõud kappi. Sõin eelmise päeva õhtusööki. L läks sõbrannaga malli, K-le tuli sõbranna külla. Sõin jälle küpsiseid. Mingid juustuga ja siis mini oreod. L tuli sõbrannaga tagasi. 3 ajal hakkasin õhtusööki tegema. Supp, kus olid kartulid, sibul, porrulauk ja muid asju. Lõbuks püreestasin ära ja see nägi välja nagu mannapuder. Peale seda istusin netis, kirjutasin Eestiga. Sattusin korraks õuntest sõltuvusse :D 6:30pm tuli I koju, E natuke hiljem, läks trenni kohe. Vaatasime I-ga ilmakanaleid. Nad jäävad vist nädalavahetuseks koju orkaani pärast. Sõime õhtusööki. Peale seda hakkasin internetist jälle telefone vaatama. I koostas poenimekirja asjadest, mida vaja on. Ostame suuremates kogustes vett ja toitu, kuna ei tea kui tugev Irene siia jõudes on. Peaks siia jõudma ööl vastu pühapäeva. Vaatasime järgmise päeva õhtusöögi läbi. Kuna ma olin nii väsinud, siis ronisin 10:30pm magama ja blogini ei jõudnudki.
Täna õhtul lähme poodi varusid täiendama. Raudselt on pood rahvast täis. Paari tunni pärast peaks äikesetorm kohale jõudma, niiet actionit jätkub.

- Fööniksipea

Päev # 23

Ärkasin 7:50am, kuna Shadow haukus ja ei tahtnud üldse vait jääda. Pritsisin teda natukene veega, siis saabus vaikus. Aga uni ei tulnud enam. Ronisin siis läpakaga alla diivani peale. Kõrvale võtsin hommikusöögihelbed. Sõin, vaatasin telekat, istusin arvutis, kirjutasin Eestiga. Tühjendasin nõudepesumasinat. 9:45am pidin tüdrukud üles ajama. Võtsin vannitubadest vaibad ja hakkasin jälle pesumasina ja kuivati vahet nendega jooksma. 10 ajal läksime L-ga Cocot ja Shadow'd jalutama. Õues hakkas juba soojaks minema. Mina panin muidugi pusa selga, sest aknast välja vaadates tundus jahe. Terve tee oli koerte vaheline võidujalutamine, võistlus kumb ees on. Oravaid kohtasime ka muidugi, kelle pärast koerad lausa hulluks läksid. Jääteed müüvad poisid olid igale tänavanurgale enda reklaampaberid üles pannud. Läksime kohale, aga seal oli ainult laud, toolid ja joogivesi koertele. Liiga vara vist. Kohtusime tee peal ühe teise koeraga, kes oli natukene väiksem koopia Lassie-st. Igal pool on näh koeri, aga ma pole siin veel mitte ühtegi kassi näinud. Imelik. Jõudsime koju tagasi, sõin eilset õhtusööki, jogurtit ja mini oreo küpsiseid. Skypesin Merkaga. Ei olnud teda pea kuu aega näinud. Kui vaibad pestud ja kuivatatud hakkasin tegelema rätikutega. Lõunal oli siin maavärin. Mina seda eriti ei tundnud, sest jooksin mööda maja ringi see aeg, aga paljud teised Stamfordis tundsid. Automaatselt oli Facebooki sein maavärina postitusi täis igas keeles. Telekates näidati uudist, kuidas New Yorgis oli ühe maja korsten kokku varisenud. No on ikka oluline uudis.
Hakkasin huvi pärast ilma kanaleid uurima. Pühapäeval peaks meile jõudma orkaan Irene. Hetkel on 2 võimalust: see kas liigub mööda idarannikut põhja poole või läheb üle New Yorgi põhja. Just uudistest vaatasime. See teine variant ei oleks küll eriti tore, esimese variandiga oleks ikka väiksem tuul, aga palju tugevat vihma. Eks näeb paari päeva jooksul, kuidas asjad edasi kulgema hakkavad. Aga kindlasti ei ole see enam nii tugev kui siia jõuab, siis loodetavasti troopiline torm.
Sain venna käest kodust paar retsepti, homme õhtul hakkan arvatavasti küpsetama. Koristasin vannitubasid. 5:30pm hakkasin õhtusöögiks ettevalmistusi tegema. Pidin kana lõikuma ja pasta keetma. Kirjutasin veel Eestiga. 6:15pm tuli I koju, varsti ka E. E tegi õhtusöögi valmis, sõime. Peale söömist läksime I, K ja L-ga malli šoppama. Alguses oli küll plaan enda peaaegu olematut garderoobi täiendada, aga lõpuks ostsin ainult jäätist. Ja seda ka XL topsis. Teenindaja vaatas mind imeliku näoga ja küsis, et kas ma ikka kindlasti tahan nii suurt. Teine küsis, et mitu lusikat. Ütlesin üks, jälle vaatas imestava näoga. 9pm hakkasime kodu poole tagasi liikuma. E rääkis homsest õhtusöögist, suppi teen. Hakkasin internetist telefone vaatama, kuna I ütles, et neti kaudu saab odavamalt kui poest. Otsustasin ikka telefoni siit osta. Lukustamata muidugi. Leidsin juba ühe sobiva. Homme uurin asja lähemalt veel ja varsti saangi vana välja vahetada loodetavasti.

Who wants to Skype with me? :)

- Fööniksipea

Päev # 22

Ärkasin 9:05am. Ronisin alla. Coco hommikusöök. Istusin internetis, kirjutasin Eestiga. Siis tuli aeg minu hommikusöögiks. Helbed piimaga, jogurt, karamelli-vanilli kreem, õun. 10:30am ärkas K, L natukene hiljem. Käisin pesus. Peale seda hakkasin pesuga tegelema. Kuni 7:30pm-ni põhimõtteliselt. Aga sain valmis. 12:30 tuli E õde. Tõi Shadow siia kuni neljapäevani. Nüüd on ühe koera asemel kaks. Oiii kuidas talle meeldib haukuda, muud vist ei teekski. Käisme Cocoga jalutamas. Tänava ääres müüsid 3 väikest poissi jääteed. Nii armas. Kodus panin nõusid kappidesse. Charlie tuli meile külla, siis haukusid juba kolm koera mööda maja ringi. Viisin Charlie S poole. Jälle pesu. Koristasin natukene. Siis tuli jälle Charlie külla ja maja oli haukumist täis. Istusin internetis, üritasin rosinakuklite retsepti leida, sest unustasin enda oma koju. Aga kahjuks ei leidnud. 4:45pm hakkasin õhtusöögiga tegelema. Esimest korda tegin krevettidega sööki. Aga lõpuks tuli välja. Meil oli väike intsident ühe mesilasega, õigemini tüdrukutel oli. Aga õnneks on kõik korras. 6:35pm tuli E koju, 6:40 I. 7:20 hakkasime õhtusööki sööma. Nii hea jälle. Peale seda läksid teised võrkpalli mängima, ma vaatasin telekat. 9:00pm hakkasime L-ga The Lying Game vaatama. Esimese reklaamipausi ajal tegime popkorni. K liitus meiega. Need reklaamipausid on nii tüütud. Vaatad 3 minutit filmi ja siis reklaam. Ravimireklaamid on siin üldse mitu minutit pikad, mitte 30 sekundit nagu Eestis. Siin loetakse kõik kõrvalnähud ka ette, ei ole mingit tahtmist ühtegi rohtu võtta nende kuulmise peale.
Homsest hakkan jälle sõitmas käima. 10. ja 11. september käin autokoolis koolitusel mingit videot vaatamas, kokku 8 tundi. Jei! Siis saab eksamitele aega kirja panna. Ja juba nädala pärast algavad loengud. Kuhu see suvi küll kadus?

- Fööniksipea

Päev # 21

Plaanist kaua magada ei tulnud midagi erilist välja, ärkasin 9:15am. Käisin korraks netis. Haarasin köögist jälle hunniku helbeid piimaga. Vaatasin enda nädala graafikut. Otsustasin kõik tööd see nädal graafiku järgi teha, sest ülla-ülla järgmisest nädalast algab juba kool. I ja L käisid Cocoga pargis. Passisin jälle netis, sõin eilset õhtusööki. Lõuna paiku hakkas esimene äikesetorm kohale jõudma. 12:30am startisime taas Norwalki poole. Plaanis oli suurest laupoest söögikraami nädalaks osta. Ja seda läheb meil väga palju. See pood oli hiiglaslik. Kõik pakendid olid samuti suured. Kokku šoppasime 3 tundi. Auto oli kraami täis. Sain enda tuppa uue telefoni, suure kanistri apelsinimahla, hiiglasliku paki Frosted Flakes, suure Skittles paki, palju jogurteid, Shark Bites kummikomme, kaerahelbeid kaneeli ja õuntega, kasti täie Pepsit, 10 karamelli-vanilje kreemi. Viinamarju müüdi näiteks 2 kilostes pakkides, peaks kauemaks ajaks jätkuma. Kodus vaatasime L-ga 27 Dresses. Kirjutasin Eestiga. Sõin jogurteid. Hiljem istusin võrkkiiges ja vaatasin tõtt oravatega, kes üritasid järjekordselt mind tammetõrudega sihtida. Vahe peal oli seal nagu sõda. Kuna vihma hakkas sadama tulin tuppa tagasi. Üritasin mõelda, mida kaartidele kirjutada, aga see ei õnnestu. Samuti on mul veel vaja Cultural Carele enda blogi lühitutvustus teha. Siis oli õhtusöögi aeg. Mais (minu suurel soovil), riis, kana mozzarella juustu, kabatšoki ja tomatiga. Muidugi kõrvale apelsinimahl. Selleks ajaks oli uus äike kohale jõudnud. Istusime laua taga ja rääkisime. Järsku lõi nii eredalt välku maja taga ja peale seda tuli kohe kõva pauk. Nagu pomm oleks siin samas maja taga tänaval plahvatanud.Mul oli muidugi hea vaade, kuna ma istun terrassi ukse kõrval. Ehmatas ära küll. Eriti veel selle tõttu, et me rääkisime õudusfilmidest.  Peale õhtusööki vaatasime mingit võistlust, kus 4 meeskonda pidid tegema dinosauruste teemalise tordi ja võitja sai $4000. I näitas mulle riideid, mida triikima pean. E seletas mulle õhtusöögi retsepti. Kõik läksid täna varem magama, kuna tüdrukud hakkavad kooliks valmistuma ja peavad varem ärkama hakkama.
Täna vaatasin poes kaameraid ja telefone. Pole eriti enda palka veel raisanud, niiet varsti saab midagi ära ka osta loodetavasti.
12 ajal tuuakse meile üks koer juurde. Siis olen 2 koera hoidja juba. Aga ainult paariks päevaks. Tuleb pikk töönädal.

- Fööniksipea

Päev # 20

Teen täna selle postituse varem ära, kuna hetkel on hull unekas peal. Loodan varem magama saada kui tavaliselt. Hoiatasin teisi ka, et homme magan arvatavasti kaua.
Hommikul ärkasin 8:01am, telefon oli lausa minut aega karjunud. Nii hea uni oli. Olin natukene netis, rääkisin Eestiga, vahetasin riideid ja läksin alla sööma. Siis panin asjad kokku ja 9:00am hakkasime I-ga UCONNi poole sõitma. Sõit läks kiiresti, umbes 10 minutit kuna autosid oli väga vähe. Läksin klassi 215. I jäi mind välja ootama. Klassis oli 4 inimest peale minu. Lõpuks oli meid 23. Enamus olid mehhiklased ja hispaanlased, kes keelt eriti hästi ei osanud. Siis tuli õpetaja klassi. Rääkis ära mis toimuma hakkab ja andis meile ankeedid, kuhu pidime kirjutama kuupäeva, nime, aadressi ja telefoni numbri. Järgmisena andis ta paberid, kuhu pidime 20 minuti jooksul kirjutama essee teemal Enamus ameeriklasi on sõbralikud ja abivalmid. Pidid kas nõustuma sellega või mitte. Kirjutama pidi võimalikult palju. Ma kirjutasin poolteist lehekülge, mõni kirjutas 5 rida selle 20 minuti jooksul. Korjati esseed ja ankeedid kokku. Klassi tuli veel üks õpetaja. Jagati testid kätte. Jälle seletati kõik ära mis tegema peab jne. Kuulamisosaga panin mõnes kohas pange, kuna see tüüp rääkis nii kiiresti ja suhteliselt vähe aega oli vastusevariandi valimiseks. Ülejäänud osad olid lihtsamad. Päris naljakaid kohti oli ka. Näiteks oli tekst: Many houses were ________ in a fire in Chicago. Ja variandid olid: Destroyed, killed, built. Kokku oli 100 küsimust. Vastasin õieti 81-le. Enam-vähem hea tulemus, kuigi oleks saanud paremini. 11:30 sai test läbi. Läksime alla ruumi #101. Täitsime jälle mingi ankeedi ja jäin enda vestluse korda ootama. Muidugi on minu nime hääldamine ikka paras komöödia, perekonnanime ka. Näiteks kui ma käisin Social Security numbrit tegemas, siis öeldi mulle Keisei. UCONNis olin Keis. Vestlusel õpetaja õppis õieti hääldama. Imestas, et Eestit õpitakse juba nii noorelt inglise keelt. Mul oli plaanis võtta klass Core, aga ta ei tahtnud mind sinna panna, kuna mu tase oli sellest palju kõrgem. Lõpuks pani ta mind R/D/W klassi, mis on palju kõrgem tase. Minu pärast tegi ta uue klassi, mis on esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel, mitte teisipäeval ja neljapäeval. Kool algab 29. augustil 9:30am. Muidu oleks pidanud algama 30. augustil 9:00am. Sain enda autole parkimise kleepus ka. Nüüd saan UCONNi parklas tasuta parkida. Kokku läks kõik see maksma $625. Õnneks on mul nii tore pere, et nad maksid kõik kinni, muidu peavad nad maksma kuni $500. Veel pean $60 eest endale õpiku ostma, mis on raudselt hullult paks ja hiiglaslik. Peale UCONNi läksime Pedigrees-sse, kus olid K, L ja E. Vaatasin talvejopesid. Kuna ma olen nii pikk, siis soovitati mul osta lumelaudurite riideid. Kui me järgmine aasta mäele lähme, siis hakkan lumelaua tunde ka loodetavasti võtma. Lõpuks. Peale seda läksime Lucky's Dinerisse. See oli täpselt nagu filmis. Tellisin endale burgeri ja šokolaadikokteili. Sain friikartuleid ka veel. Kõik oli nii hea ja kõht sai nii täis. Käisime I-ga turu pealt hapukurke ostmas. Müüja ütles jälle, et ma olen nii pikk. Käisime veel postkontoris mulle marke ostmas, hakkan lõpuks kaarte saatma. Sõitsime tagasi koju. Järsku kuulsin jõululaule õuest. Ja kust see tuli? Jäätiseautost muidugi. Kõik jooksid mööda maja ringi ja karjusid Ice Cream Truck! Hakkasin Vabaduse laulu vaatama. Peale seda pikutasin niisama õues võrkkiiges ja vaatasin, kuidas üleval okste peal oravad mind tammetõrudega sihivad. Aga pihta ei saanud. Siis otsustasime minna Norwalki minigolfi mängima. Lõpuks olin täitsa hea selles juba. Peale minigolfi jalutasime Norwalki rannas. Jälle olid kõik nii sõbralikud ja hakkasid rääkima. Sõitsime mingisse Itaalia restorani. Sain pasta kana ja spargliga + apelsinimahl. Kõht sai jälle nii täis ja kuna see portsjon oli nii suur, võtsin osa koju kaasa. Saan hea hommikusöögi homme. Tulime tagasi koju. Teised läksid Cocoga jalutama, mina hakkasin blogi kirjutama. Ja muidugi on nüüdseks uni läinud.
Järgmine nädal hakkan ma pildistama kõike, mida ma söön. Kusjuures selle 2 nädalaga on mul õnnestunud juba see, mis mul Eestis üldse ei õnnestunud. Olen kaalust juurde vaikselt võtnud juba ja olen üks nendest vähestest, kes selle üle rõõmustab. Enne rääkisime, et peaksin ennast kuskile spordisaali kirja panema. Eks näeb.

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS KALLIS EMA!

- Fööniksipea

Päev # 19

Ärkasin 9:45am, kuna muruniitjad olid jälle kohal. Muidugi ärkasin öösel kella 4 ajal ka üles, kui kaugelt hakkas piiksumine kostma ja lõpuks hull laamendamine tänaval pihta hakkas- prügiauto. Ronisin alla läpakaga. Haarasin jälle hunniku hommikusöögi helveste järele. Hiljem sarvesai, 3 suurt mustika muffinit ja apelsinimahl. Kirjutasin Eestiga. 10 ajal ärkas K. Niitjad ikka laamendasid ja kolistasid õues. Uurisin netist natukene UCONNi kohta veel. I helistas, kuna kell oli peaaegu 12, siis äratas ta L üles. Käisime Cocoga jalutamas. 25 minuti pikkune jalutuskäik venis 40 minutiks, kuna tal oli vaja ikka igat postkasti ja elektriposti nuusutada ja pikemat aega uurida. Õues oli juba parajalt kuumaks ja niiskeks läinud. Kui koju jõudsin, siis oli selline tunne, et kohe sulan ära. L-l tuli tuju craftse tegema hakata. Kõigepealt tegime lasteaia tasemel mingit asja. Võtad kingakarbi, paned sinna põhja paberi, kastad klaaskuuli värvi sisse ja siis liigutad seda karbi sees. Ja seda teed mitme erineva värviga. Pilti ei jõudnud enda masterpiece-st teha, kuna see kuivab all. Peale seda otsustasime teha midagi minu toa ukse peale, kuna see oli igavalt valge ja tühi. Tükk aega vaatasime erinevaid raamatuid. Lõpuks otsustasime teha papptaldrikutest minu nime. Panime hunniku läiget ja sädelevaid asju nende peale. Nüüd tuleb ukse peal nael kõrgemale tõsta, kuna see asi on liiga pikk. Kuna oli reede, siis lasin K ja L-le teemakohast laulu. Eesti keelset versiooni Fridayst ehk siis Rebeka Musta esituses. Muidugi hakkas see tobe laul meid kummitama pärast. Peale seda koristasin, ehk siis treenisin enda parema käe musklit ka. Peale seda oli jälle kärssamise tunne. Närisime kolmekesi mingit magusat jääd. Päris hästi jahutas. Siis sõin veel maasikaid ja eilset suppi, mida ma ei jõudnud varem maitsta, sest oli nii kiire linna minekuga. Olin natukene internetis jälle. Avastasin radari pealt, et meile on äikesetormi hoiatus antud. Aknast välja vaadates oli juba mingit pilvemassiivi näha. Läksime L ja Coca purgiga õue võrkkiike istuma. Siin on hiiglaslik võrkkiik. Vahe peal liitus K ka meiega mõneks ajaks. Kiikusime ja varjusime oravate terrori eest. Kusjuures ma imestan, et ma kiikusin, kuna tavaliselt hakkab mul sellest halb. Nüüd oli täiesti normaalne olla. Olid isegi juhused, kui me oleks üle pea lennanud. Kuna maja on suurte tammepuude all, siis on siin pidevalt tammetõrude sadu. See aeg kui me kiiges olime, oravad lihtsalt pildusid neid alla meie suunas. Ühel õnnelikul õnnestus mind isegi tabada. Vahepeal tuli E koju. Lõpuks istusime ja kiikusime seal mitu tundi. Õues oli juba mõnusalt jahedaks läinud. Läksime tee peale jalutama paljajalu. Asfalt oli veel mõnusalt soe. Müristas ka juba päris korralikult. Suur sinine pilv tuli lainena peale ja linnuparved põgenesid selle eest. Õues läks täiesti pimedaks. I tuli koju. Vahetasime riided ja läksime New Canaani Mehhiko restorani. Ja mulle ei tule üldse meelde, mis asja ma sõin. Seal oli riis, oad ja 4 erineva täidisega tortillad vist. 1. täidis oli kõige parem. Edasi läksime ühte jäätisekohvikusse. Sain karamelli ja šokolaadi jäätist. Õues välgutas ja müristas päris korralikult. Hakkasime auto poole tagasi kõndima, vaikselt tibutas. Nii kui auto juurde jõudsime hakkas padukat sadama. Vedas. Siis oli tagasisõit kodu poole. Siinset äikest ei anna Eesti omaga eriti võrrelda. Eriti välku, siin palju võimsam. I ütles, et 3 järgnevat päeva peaks õhtuti sama ilm olema nagu täna. Lucky me! Kodus vaatasime The Dark Knight't, L sai lõpuks mulle patsi teha. Vaatasime veel meeste võimlemise võistlust. Siis tekkis küll küsimus, et kuidas nad seda jõuavad teha.
Teisipäeval läheme Catalina ja Toniga uuele kino katsele. Eks näeb, mis sellest siis välja tuleb. Täna hommikul (juba on siin ka laupäev) 9:30am on placement test UCONNis. Peale seda kutsuti mind New Yorki, aga pole hetkel erilist tahtmist sinna minna. Niisiis jääb ära seekord. Ja reedel sai mul juba 2 nädalat peres. Aeg läheb ikka nii kiiresti. Peale jõule pidavat veel kiiremini minema. Ja jõuludeks tuleb mulle külaline ^^

- Fööniksipea

Päev # 18

Ärkasin 9:45am. 10 ajal läks E ära. Istusin enda toas arvutis, kuna tüdrukud magasid all toas. Kirjutasin ema, Merka ja Elisteriga. 11 ajal ajas helisev telefon tüdrukud üles. Võtsin endale jälle suure kausitäie helbeid. Hiljem tühjendasin nõudepesumasinat ja panin nõusid kappi. Andsin Cocole hommikusöögi. Tühjendasin prügikaste. Sõin lõunasööki: kartulid ja hakklihakaste+ apelsinimahl. Peale seda hakkasin vannitubasid koristama. Pika peale sain valmis. Hakkasin muffineid tegema. Lõpuks tegime kolmekesi koos K ja L-ga. Mustikaumuffinid, väga head. Käisin ruttu pesus. 5:30pm hakkasin õhtusööki tegema. Mingi supp, nägi hea välja. Kuna kell oli 6:30pm otsustasin hakata valmis panema kinno minekuks. Kirjutasin Evega natukene. Mingi võõras number helistas, 10 sekundit vaikust. Väga huvitav kõne oli. E ja I tulid koju. 7:05pm saatis Catalina sõnumi, et on minu maja ees. Okei, jooksen siis välja, aga ei olnud ühtegi autot. Textisin talle, et kus ta on. Oli 7 maja eespool, tomtom juhatas valesti. Minuti pärast oli kohal. Läksime Tonile järgi. Kui me sinna jõudsime, oli kell juba 7:25pm. Algselt ei pidanud Toni tulema, kuna tal perega väikesed probleemid. Kaalub ka juba rematchi. Siis ta oleks juba 5. tüdruk meie grupist kes uut peret otsib. Üldse ei taha seda. Jõudsime 7:35pm kino juurde, film pidi algama 7:45pm. Ja siis hakkas see parkimiskohtade jama pihta. Tiirutasime mitu ringi mööda parklat, mis oli muidugi täis. Lõpuks leidsime ühe koha, aga üks kõva mees enda Jeebiga ronis ette. Selleks ajaks oli kell 4:43pm. Kuna minul ja Tonil oli kõht tühi, otsustasime kino vahele jätta ja hoopis kuskile sööma minna. Parkisime auto malli parklasse ja hakkasime sobivat kohta otsime. Lõpuks maandusime Kona-s. Anti meile neljane laud. Teenindaja esimesed sõnad mulle oli, et talle väga meeldivad mu juuksed. Hakkab jälle pihta see juuste teema. Tõmban endale vist liiga palju tähelepanu selle värviga :D  Siis tuli ettekandja ja küsis, mis jooke me tahame. Tõi joogid ära ja paari minuti pärast tuli tellimusi võtma. Toni ja Catalina tellisid sushit ja mina pitsa. Oi kuidas me naersime kogu aeg. Mu pitsa oli nii vürtsikas. Alguses oli täiega hea ja siis hakkas see kärssamine pihta. Toni ja Catalina võtsid ka ühe tüki. Lõpuks kõigil pisarad voolasid ja ise naersime. Peale söömist tuli suur smuuti isu peale. Otsustasime minna lähedal asuvasse Starbucksi. Kohale jõudes selgus, et see oli juba kinni. Tundsin selle tänava ära, kuna me käisime seal ühes restoranis pühapäeval söömas. Jah, Merka, see on see koht :D Läksime seal lähedal asuvasse jäätisekohvikusse Volta. Seal muidugi kõik meessoost teenindajad avastasid jälle mu juuksed ja mu pikkuse. Tellisime siis lõpuks smuutid. Istusime ja rääkisime. Ja muidugi jälle naersime. Catalina lubas mind enda sõpradega tuttavaks teha, kellel on oma bänd. Kõik see 45 minutit mis me seal istusime jälgisid need teenindajad mind. Pean vist ikka juuksevärvi vahetama, või oli asi milleski muus. Ei tea. Kõndisime parkla poole tagasi. Igal pool olid peod. Ja muidugi purjus inimesed. Tegime lubaduse, et läheme järgmine kord sinna restorani sööma. Siis saab lõpuks Merka seda, mida ta tahtis, loodetavasti :D Avastasime, et Stamfordis on Gay Street. Seal asub parkla. Õues juba välgutas päris mõnusasti. Üks asi, mis mind siin häirib on see, et tänavad on nii halvasti valgustatud. Valgustid põlevad kas üle ühe või on need väga hõredalt. Väga palju pimedaid kohti on. Ja muidugi leidub ka autojuhte, kes sulle täistuledega vastu sõidavad. Käisime Shellis tankimas. Viisime Toni koju. Sõitsime ühest ristmikust natukene valesti. Koju jõudsin 11:18pm. Kuna ma ei leidnud õiget võtit, siis hakkas Coco haukuma. I ärkas üles ja läks uuesti magama. Kõik see aeg, mis ma mööda maja ringi liikusin jooksis Coco mul saba liputades järel. Vist oli õnnelik, et ma tagasi tulin.
Järgmine nädal lubab jälle kuuma ja niisket ilma, 32 kraadi. Suvi ei saagi vist läbi. Pole siis ime, et ei ole mingit tahtmist majast välja minna.

-Fööniksipea

Päev # 17

Ärkasin 9:15am, kuna uni läks lihtsalt ära. Ronisin alla. Võtsin suure kausitäie hommikusöögihelbeid ja maandusin arvuti taha. Kirjutasin Merka ja Elisteriga. Igastahes kui Merka neljapäeva hommikul ärkab ja enda Fb postkasti vaatab, siis hakkab ta raudselt karjuma. Raudselt :D Närisin Draakoni komme, mida mõni inimene saab veel poest osta, mitte nagu mina. 3 pakki veel alles. 10:40am ärkas L, K natukene hiljem. Panin jälle pesumasina ja kuivati huugama. Jorisesid keldris pool päeva. 13pm läks L trenni. Kirjutasin mõnda aega emaga. Oli plaanis natukene koristada, aga kahjuks ei jõudnud selleni. Vurasin pesumasina ja kuivati vahet pidevalt. 2pm hakkasin õhtusööki tegema. 4:20 tulid I ja L. Õhtusööki tegin nii vara sellel põhjusel, et me pidime I-ga UCONN-i minema. Käisime Cocoga kiire business tiiru õues ja hakkasime I-ga UCONNi poole sõitma. 15 minutit autosõitu. Täitsin seal ankeedi ära ja tuli välja, et ma pean interneti kaudu maksma kodus registreerimise tasu, kuna nad ei võta krediitkaardi maksu ega sularaha. Aga õnneks pandi mind laupäeval 9:30am placement testile kirja. 2 tundi kirjutamist ja peale seda 10- 15 minutit vestlus. Pean auto andmed ka üles kirjutama, et uut parkimise kleepsu saada. Ahjaaa, täna oli õues jälle nii kuum ja niiske. Jube vastik. Kodus maksime selle raha ära. Kirjutasin jälle Merkaga. I näitas mulle erinevaid puhastusvahendeid, millega ma homme koristama hakkan. Sain enda telefoninumbri ka teada ja palju teisi olulisi numbreid. Siis avastasin, et minu toa telefoniga on jama. Aku on arvatavasti läbi. Tuleb uus osta. Ja minu mobiilile ei saanud keegi helistada ja mul polnud kõneaega. Nüüd on õnneks kõik korras. Õhtul käis teiste au pairidega juba suur numbrite vahetamine. Õhtusöögiks sõime kartuleid hakklihakastmega. Nii Eesti tunne tuli. Peale õhtusööki läksid I ja Coco jalutama ning K ja L sõpradega välja. Olin üksi kodus. Tegime jälle teistega plaane. Homme kell 7pm võtab Catalina mind peale ja lähme tema ja koos Toniga kinno. Lubas mulle textida kui maja ette jõuab. Teen nüüd jälle väikest selgitamist, et kellelgi enam valet muljet ei jää. Toni on lühend Antoniast. Olime temaga koos training schoolis, elab minust 9 minutilise autosõidu kaugusel. Õhtul tuli K-le sõbranna külla, sleepoverile. Tüdrukud vaatavad nüüd all mingit filmi. Toni üritab minuga samale kursusele saada UCONNis. Räägib homme enda host emaga sellest. See oleks väga hea, siis ma ei peaks üksi seal olema, oleks vähemalt tuttavaid inimesi. 29. augustil on esimene loeng. Nädalavahetusel tuleb võibolla Terese Stamfordi ja lähme linna peale tuiama. Ta elab hetkel Darienis, aga on Rootsist pärit. Ja Monika ei suuda enam ära oodata millal ma talle Washington DC-sse külla lähen.

Nagu näha, on Eestis juba hommik. Inimesed hakkavad msni tulema. See tähendab seda, et tuleb ära magama ronida. Kunagi.

- Fööniksipea

Päev # 16

See postitus tuli väga pikk. Sorry! :)

Äratus oli pandud 10am, aga ärkasin 9:30am. Ronisin pessu. 10 ajal tuli K koju, umbes samal ajal ärkas ka L. Ronisin alla. Sõin hommikusööki ja istusin internetis. 11am hakkasin pikniku jaoks sättima, kuna Veronica pidi 11:30am mind peale võtma, et piknikule minna. Okei. Kell on 11:30am, istun Cocoga diivani peal ja ootan. Kell on 11:45am, ikka ootan. Piknik pidi 12 hakkama. Kell on 12:00. Mis ma teen? Ikka ootan. Helistada ka ei saanud, kuna mul pole ta numbrit. Vaatasin kuidas L enda Smurfi farmi aretas. 12:30pm, läksin netti, et äkki saan kuskilt ta numbri välja peilida. Kuigi arvasin juba, et minek jääb ära. I helistas, oli nõus mulle järgi tulema ja mind kohale viima. Pidin veel Lee Annale helistama, et ma varsti jõuan. Võtsin läpaka lahti, et Lee Anna numbrit otsida ja siis keeras maja ette auto. Tulid lõpuks, 35 minutilise hilinemisega. Auto oli suur mahtuniversaal. Mind pandi kõige taha istuma, sest keskel istusid enda turvatoolides kaks host last. 5 ja 7 kuused poisid. Okei, esimesed 3 minutit oli normaalne sõitma. Siis võttis üks jonnihoo üles, karjudes üle terve auto. Mõne aja pärast hakkas teine ka nuttu välja punnitama. Lõpuks karjusid mõlemad võidu. Ja au pairid lihtsalt naersid ees. Neil oli iga natukese aja tagant Sorry. Seda karjumist oli isegi tänavale kuulda, kuna punase tule taga seistes jalakäijad vahtisid. Ma olin terve tee nagu OMMGGG. Ja siis ei teadnud nad aadressi, kus see park asub. Mitu korda sõitime sealt mööda enne kui kohale jõudsime. Paras seiklus oli :D Kohale oli tulnud üllatavalt vähe au paire. Minu lennugrupist olin ainukene. Umbes 18 inimest 41-st oli kohal. Ja kõik olid jälle nii sõbralikud. Alguses rääkisime Jasmiinaga, kes on Soomest pärit. Mõne ajaga oli meil juba päris suur kamp koos. Kuna mu nime on nii raske hääldada, siis pidin ma seda päris paljudele telefonisse trükkima. Aga kõik teadsid, kus Eesti asub. Paljud tundsid mind jälle Facebooki järgi ära. Siis tänati mitu korda CT au pairide kaardi eest. Uusi tutvusi sain palju, aga kahjuks enamus Darienist, kuigi see on väga lähedale Stamfordile. Mul on ikka nii tore LCC. Alguses, kui ma tulin, siis ma ei näinud teda mitte kuskil. Siis kui me teistega rääkisime tuli ta järsku selja tagant kallistama ja imestas kuidas ma siia sain. Ja siis teatas kõigile, et ma olen ainult nädala siin olnud. Muidugi küsis, et kuidas kõik meeldib jne. Saime Jasmiinaga teada, et meie pered on õnneks meiega väga rahul. Jeeiii! 1:30pm ajal hakkasid osad juba kodude poole tagasi liikuma. Andsin allkirja, et käisin kohal. Kinga oli nõus mind koju viima. Ta on Poolast pärit, elab minust 10 minuti autosõidu kaugusel juba 2  kuud. Teadis isegi kus mu maja on, sest ta on enne Katret sõidutanud. Alguses sõitsime me kogemata ühesuunalisel tänaval vastassuunavööndis. Ma ei tea kuidas see nii juhtus. Üks kaubikuga sõitev kuri ja vehkiv onu tuli lihtsalt poole tee peal vastu. Uuups. Tal pidavat seda päris tihti juhtuma. Koju jõudsin natuke enne 2. Läksime Cocoga jalutama. Poole tee peal tuli üks kõndis üks naine teises teeääres. Nii kui Cocot nägi, tormas ta teda paitama ja nunnutama. Coco oli nii vaimustuses sellest. Ma hakkan juba vaikselt selle sõbralikkusega ära harjuma. Ja muidugi nägime palju oravaid, keda Coco taga ajada üritas. Tõin posti ära, panin nõudepesumasina tööle. Istusin mõnda aega terrassi peal internetis ja närisin pühapäevast kanapitsat. Ma nägin täna 3 vöötoravat terrassi pealt tuppa vahtimas. Nad on nii väikesed ja armsad. Tühjendasime K ja L-ga nõudepesumasinat. Tegime L-ga kastme õhtusöögi juurde. Koristasin natuke enda tuba, kuna see oli hommikust natukene segamini. 5:45pm hakkasin kurgi- tomati salatit tegema. Vaatasin natuke telekat. 6:30pm tegin pastat. Varsti tulid I ja E koju. Tüdrukud mängisid õues võrkpalli, ma lõpetasin õhtusöögi tegemist ja pesin nõusid. Vaatasime Pretty Little Lyars-t ja Nine Lives Of Cloe King'i. Ja nüüd tuleb aeg unedemaale minna.
Ma avastasin, et praeguse seisuga on 1. augusti lendajatest juba 4 tükki rematchi-s ehk siis otsivad uut peret. Juba. Me oleme alles 12 päeva peredes olnud.
Homme läheme I-ga UCONN-i testile registreerima. Tuleb busy päev.

Aaa, ja te võite nüüd jälle kommenteerida. Hakkasin pika hilinemisega neile jälle vastama :)

-Fööniksipea

Päev # 15

Ärkasin 9:30am. Ikka sadas vihma. Ronisin alla ja tegin aknaid lahti, et õhk hakkaks toas liikuma. Panin pesumasina tööle. Istusin internetis ja nautisin oma hommikusööki. Apelsinimahlaga. Pool päeva tegelesingi pesumasina ja kuivatiga. 10:15am ärkas K, L 10:45am.Tühjendasin nõudepesumasinat ja panin nõusid kappidesse. 1pm läks L trenni. Vahepeal käisin õues Charliet tuppa toomas. Jooksis maja ees ringi. Ta on niiiii väike ja niiiiii armas. Viisin ta S poole. S kohe ütles, et ma pean seda arvatavasti üpris tihti tegema hakkama. Ja ma olen vägagi nõus seda tegema. Vahepeal käis postiljon külas, jättis paki ukse taha. Siis kõndis enda naljakasse autosse tagasi, mille ta oli teeotsa parkinud. Ja sõitis 2 meetrit edasi, et siis autoaknast post kasti panna. Kas nagu otse sinna kõndida ei oleks lihtsam? Aga noh, mugavuse asi. Kuna sadu oli järgi jäänud läksime Cocoga jalutama. Ma pole veel nii palju oravaid näinud kui täna. Hommikul kui all rulood üles tõmbasin, siis istus armas vöötorav akna taga, jalutuskäigu ajal oli neid igal pool. Õhtul oli jälle üks hiiglaslik orav maja ees muru peal. Näitasin Cocole, ta läks nii pöördesse, tahtis kohe õue minna. Päeval kirjutasin teiste au pairidega, kes Stamfordis elavad. Tegime õhtuteks plaane. Neljapäeval lähme Catalina, Toni, Parga ja Dianaga kinno Crazy Stupid Love vaatama. Reedel lähme Toniga jälle kinno. Nädalavahetuseks veel kindlaid plaane pole. Võibolla lähme Stamfordi randa. Eks näeb. L tuli peale 4. 4:30pm hakkasin õhtusöögiga tegelema. 6:30pm tulid I ja E koju. Sõime õhtusööki. Jälle oli hea. Ma pole siiani midagi, mis mulle ei meeldiks söönud. Peale õhtusööki läks K sõbranna juurde sleepoverile. Hakkasime L-ga mingit mängu mängima. Ma sain pidevalt näitlemise , asjade otsimise või joonistamise ülesandeid. Pidin mängima rallisõitjat. Istusin kiiktooli, sõkkusin parema jalaga gaasipedaali ja keerasin kätega rooli, mis oli tegelikult püksirihm. Ma pidavat päris hästi näitlemist oskama. Peale mängu tegi L kausitäie popkorni. 9:00pm hakkasime uut seiraali vaatama ABC Family pealt. The Lying Game. Siin olles pean ma selleks, et Youtubest mingit videot vaadata kõige pealt reklaamvideot vaatama. Ja juhuslikult sattus selle sarja treiler ühe video algusesse. Ja täitsa hea oli. Nüüd ootan juba vaikselt järgmist esmaspäeva. Ahjaa, ja mida mina peale teleka vaatamise terve see tund veel tegin? Sõin muidugi. Eks näis, kas ma hakkan kunagi kaalust juurde ka võtma. Loodetavasti võtan :D
Homme, ehk siis juba täna on äratus 10am. 11:30am võtab Veronica mind peale ja lähme au pairide meetingule.
Ja kaartide saatmiseni ma veel ei jõudnudki.
Kusjuures ma olen juba 2 nädalat Ameerikas olnud. Aeg läheb ikka nii kiiresti. Alles olin kodus ja mõtlesin kohvrite pakkimisele.

-Fööniksipea

Päev # 14

Merka tegi juba märkuse, et eilne postitus on kirjutamata.
Ärkasin 9:15am. Õues oli nii pime, sest vihma sadas. Päev otsa sadas, tee ujus. 10:30 ronisin alla. I läks Donuts Delightist hommikusööki tooma. Singivõileibade asemel saime peekoniga, aga ikka olid head. Veel olid mingid väikesed pallid, ühed olid šokolaadiga kaetud, teistel oli moos sees ja kolmandad olid tavalised. Mööbeldasin mõnda aega enda toas asjadega. Kuna vihma sadas, siis oli nii uimane olek enamus päeva. Läksime I, K ja L-ga poodidesse. Kõigepealt käisime FOXY-s, riietepoes. Ma oleksin pidanud hoopis siit lõpukleidi ostma. Nii ilusad. Kleite ma millegipärast ainult vaatasingi. Edasi läksime toidupoodi. Kuna ma olen suur apelsinimahla joodik, siis osteti 2 suurt pakki, mitte 1. Hunnik jogurteid ka. Tulime tagasi koju. Kirjutasin Merkaga, vaatasin telekat ja lebotasin niisama. 6.30pm oli õhtusöök. Jälle nii hea, sõin suure hunniku. Magustoiduks ploomikooki ka. 2 tükki. Ma olen suure isuga veel. :D Ülejäänud õhtu istusin enda toas ja õppisin seaduseid ja muid värke Connecticuti juhilubade tegemiseks. Teisipäeval on esimene meeting teiste au pairidega. Kohalikus pargis, loodan, et siis enam vihma ei saja. Kolmapäeval lähen UCONNi testi aega kirja panema, arvatavasti laupäeval testile ja siis registreerin ennast ära ka.
Ma pean enda blogile lühikirjelduse või sissejuhatuse välja mõtlema. Cultural Care tahtis. Ma ei oska juuu :D  Keegi võiks aidata või mingeid näiteid pakkuda :D

-Fööniksipea

Päev # 13

Telefon äratas 7:15. Käisin pesus ja hakkasin riideid otsima, mida selga panna. Siis kiire hommikusöök ja 8:50 start rongijaama poole. Ostsime piletid, käisime Dunkin Donutsis, sain mustika muffini. Läksime õue rongi ootama. See oli minu elu esimene rongisõit. Saime K-ga istuma, teised seisid. Sõit kestis 50 min. Kuulasin muusikat ja vaatasin niisama ringi. Lõpp peatus oli Grand Centralis. See on maailma suurim rongijaam. Seal on palju erinevaid poode. Käisime Starbucksis, sain maasika smuuti. Edasi käisime mööda poode ringi. See jaam on eriti populaarne filmides, eriti kell. Läksime jaamast välja. Tänaval ei olnud ühtegi autot, ainult jalgratturid, rulluisutajad ja jooksjad. Mingi üritus oli, kus avati tänav Central Parkist kuni Brooklyni sillani jalgratturitele ja jooksjatele. Autod läbi ei saanud. Väga palju turiste oli seal. Järgmine laupäev on jälle see sama üritus. Võibolla võtan ise ka osa, eks näeb. Aga hea idee seegi. Kõndisime mööda tänavaid ja käisime erinevates poodides. Kallimates poodides seisis ukse taga ülikonnas mees kes avas sulle ukse ja tervitas ja küsis kuidas läheb. Hiljem lasi sind ilusti välja ja soovis kena päeva. Meie kõndimis teekonnast ma eriti rääkida ei oska, sest suunataju mul seal puudus täielikult. Jalutasime Central Parkis. Läksime Europa Cafe-sse sööma. Sain kanasalati ja värske apelsinimahla. Peale söömist hakkasime Radio City Music Hall'i liikuma. Kell 2 pidi algama Cirque Du Soleil etendus "Zarkana". Enne hoonesse sisselaskmist vaadati kotid läbi. Koht oli 1. rõdu peal 4. või 5. reas. See saal oli nii ilus, fuajee ka. Etenduse kohta oskan öelda ainult, et VAU. Seda peab ise oma silmaga nägema. Kui keegi tahab videosid näha selle kohta, siis pange Youtube otsingussse Cirque Du Soleil "Zarkana". Esimesed pool tundi olid mul külmavärinad. See oli nii lahe. Peale 45 min etendust oli 20 min vaheaeg. Ja siis jälle oli VAU. Kuidas nad oskavad ja julgevad. Vahepeal tegid klounid niisama lava peal nalja. Üks tüdruk joonistas sinise liivaga ekraani peale nii ilusaid pilte. Lihtsalt viskas liiva ja liigutas seda sõrmedega. Jälle VAU. Panen postituse lõppu mõned pildid sellest etendusest, et te saaksite mingi pildi sellest etenudsest, aga need pole minu tehtud, kuna seal ei tohtinud pildistada. Peale etenduse lõppu hakkasime tagasi Grand Centrali poole liikuma. Käisime läbi Lego poest, kus olid legodest hiiglaslikud kujud ehitatud. Jaamas käisime toidupoes ja ostsime juustukooke, üks oli maasikatega. Järgnes jälle 50 min sõit Stamfordi poole. Sõime kooki ja ülejäänud tee kuulasin muusikat. Lõpuks oleks peaaegu magama juba jäänud. K ja L magasid. Rongist välja astudes oli nii suur väsimus peal, et oleks kasvõi autos maganud. Jõudsime koju. Mulle oli peale etendust peavalu tekkinud, aga õnneks Tylenol aitas. Varsti tuli E vend K. Hiljem läksime välja õhtust sööma. Üritasime saada ühte restorani, aga seal oleks pidanud 45 min lauda ootama. Läksime teise. Tellisin endale pitsa ja apelsinimahla. Teised said söögid kätte, mina mitte. Vabandati ja lubati 5 min pärast pitsa tuua. Lõpuks läks üle 10 min kindlasti. Olime restorani väliosas. Pidevalt sõitis mööda autosid, mis oleksid nagu võistelnud, et kellel käib muusika kõvemini. Üks monster truck sõitis ka mööda. Kole. Hiljem läksime üle tee mingisse magustoidu kohvikusse. Teised võtsid jäätised, mina ei tahtnud. Sõitsime tagasi koju. Istusin natuke internetis ja läksin alla vaatama kuidas teised Wiid mängisid. Lõpuks tuli nii suur uni peale, et ei jõudnudki enam blogi kirjutada, vaid ronisin hoopis magama.

Järgmine nädal hakkan kaarte saatma. Kui keegi tahab ka saada, siis saatku aadress :)

- Fööniksipea

Päev # 12

Üldse ei tulnud und millegi pärast. Öösel ärkasin 3am selle peale, et prügiauto rallis meie tänavaga paralleelsel tänaval ringi. Uuesti ärkasin 4am, siis jõudis prügiauto meie majani. Vahtisin lihtsalt uimase näoga kuidas nad siin ringi vurasid ja jooksid. Mingi aeg jäin uuesti magama. Ärkasin 10am. Kuulen, et muruniiduk undab. Ja päris kõvasti. Tõmban ruloo natuke üles, mingi mees rallib hiiglasliku murutraktoriga maja ees muru peal ringi. Alguses oli küll küsimus, et mis nüüd toimub. Siis nägin, et vastas maja muru peal lükkas üks mees mingit hiiglaslikku asja, mis niitis ka muru. Pole kunagi sellist masinat näinud. Ja kolmas mees puhastas puhuriga teerada. Siis sain alles aru, et nad töötavad siin. Nägid välja nagu mehhiklased, pole 100% kindel selles. Ronisin siis läpakaga alla korrusele diivanite peale, kuna enam und ei tulnud. Kõik 3 tüüpi käisid meie maja ümbruse ka läbi. Uuendasin kaardi peal Connecticuti au pairide nimekirja. Kuna pole erilist aega selleks olnud viimasel ajal, siis oli vaja lisada päris palju nimesid. Aga sai tehtud. Nüüd juba 120 inimest kaardil. Mingi aeg ärkasid K ja L. Sõime kooki. Hiljem sõin suure hunniku helbeid piimaga. Kirjutasin ema, Elisteri ja Randoga. Mõnega sai pool päeva lausa suheldud. 1pm hakkasin pesuga tegelema. K tegi lõunasöögi. 1:45pm läksid tüdrukud sõprade poole. Jalutasin Cocoga. Koristasin köögis natukene. Ohh, ma olen ikka nii tark. Õues oli hästi kuum. Ma vaatasin, et mida need prügikastid ikka seal tänava ääres seisavad, et võiks garaaži tagasi tuua. Suured prügikastid, mitte väikesed. Post oli ka toomata. Meil on maja ees must asfalt ja kujutage nüüd ette kui kuumaks see läheb päikese käes. Ja mina tarkpea läksin paljajalu posti tooma. Mu jalad kärssasid täiesti. Ma jooksin nagu täielik weirdo paljajalu maja ees edasi tagasi, sest need prügikastid olid liiga suured, et mõlemad korraga garaaži vedada. Naabritel oleks olnud küll seda lõbus vaadata. Muidugi ei vastanud mu riietus ka veel ilmale: pikad paksud dressipüksid ja hiiglaslik CC T-särk. Aga see pole eriti oluline. Mitu tundi oli nii valus kõndida. Enam ma sellist lollust ei tee. Päriselt ka. Vähemalt sain enda social security numbri kätte, saan nüüd pangakonto teha ja Connecticuti juhilubade tegemisega jamama hakata. Naaber S käis külas, tahtis, et me laseks koerad välja vahepeal. Istusin köögis ja järsku hakkas nagu mingi särin pihta. Ma ehmusin juba ära, et äkki on kuskil lühis vms. Aga tegelikult hakkasid õues sprinklerid tööle. Kuna aknad olid lahti, siis oli seda nii hästi majja ära kuulda. Aga kusjuures üksi oli täitsa mõnus kodus olla. Hakkasin õppima seaduseid ja reegleid, et kirjalik autokooli test kunagi ära teha. Tuleb kõik jälle selgeks saada, kuigi enamus asju on samad või sarnased Eestiga. E helistas. Ta rääkis alguses nii kiiresti, et ma ei saanud mitte midagi aru. Olin nagu Whaaaaat? Mõne aja pärast tuli K koju, tegelesime S koertega. Õppisin edasi. Siis tuli I koju. Panin ennast valmis India restorani minekuks. E tuli koju ja varsti läksimegi. Ja kes suutis jälle kaamera koju unustada? Mina muidugi. Lootusetu. Võtsime L sõbranna juurest peale ja läksime restorani. Sõin mingit kana asja ja riisi. Ja mingit saia, mille nimi ei tule meelde. Täitsa hea oli. Magustoiduks võtsime K-ga riisipalli kookosejäätisega. See jäätis oli supp, ehk siis täiesti üles sulanud, aga ikkagi hea. Mul on vaja mõelda endale hüüdnimi, kuidas tüdrukute sõbrad mind kutsuda saavad, sest Reelika on ameeriklaste jaoks liiga raske nimi. Aa, täna oli esimene palgapäev ka. Rikastusin natukene. Juba plaanid tehtud mis selle eest osta.
Homme hommikul lähme 9:23am rongiga New Yorki. Saab äkki šopata natukene ja lõunal Zarkanat vaatama. Õhtul tuleb E vend meile külla, niiet tegevust jätkub küll. Ei ole veel kindel, kas uut postitust on oodata või mitte. Ja kui kaamerat maha ei unusta, siis saate ka palju pilte. PALJU.

Postituse pildi leiad Sellelt aadressilt

- Fööniksipea

Päev # 11

Uus vaatamiste rekord: 156 vaatamist ühe päevaga. Jätkake samas vaimus :D
Ärkasin 10:10am. Hommikusöök. Lugesin jälle Eesti uudiseid. Nojah, siis kui mina Eestist eemal olen toimub seal ikka väga imelikke asju. Pantvangidraama ja tulistamine.  See on juba nagu filmis. Õnneks läks kõik enam vähem hästi. Kuigi ma ei saa aru, mida see mees sellega saavutada üritas. Nii jube uni oli peal, et oleksin peaaegu diivani peale magama jäänud Coco kõrvale. 11:35am ärkas K, 11:45am L. Tundub, et see kaua magamine hakkab juba harjumuseks saama, kuigi ei tohiks. Kooli ajal läheb muidu päris raskeks. Lõpuks oli täna normaalne ilm, palju jahedam kui muidu. K läks sõpradega ujuma. L-le tuli sõbranna külla. Käisin esimest korda Coco-ga kahekesi jalutamas. Muidu ta ei tahtnud minuga koos trepist kaugemale tulla, aga nüüd oli küll suur sõber. Võttis mind vist lõpuks omaks. Muidugi oli tal vaja igat telefoniposti ja postkasti nuusutada nagu koertel ikka kombeks. Kui ta nuuskis järjekordset postkasti ühe valge maja juures, tuli majast välja üks vana mees. Tuli postile järgi. Paitas Cocot ja ütles, et kahjuks pole tal küpsiseid kaasa. Küsis, et kas mul ikka kotid on kaasas, et ta võib mulle ka anda kui pole. Tal endal pidi ka üks väike koer olema. Jälle üks sõbralik inimene. Ma parem ei hakka mõtlema, mis Eestis oleks selle postkasti omanik rääkima hakanud. Muidugi üritas Coco ühte oravat taga ajada, aga ta ei olnud piisavalt kiire. Kodus sõin eilset salatit. Ikka oli hea. Pean nüüd Merkale retsepti saatma. Head koguste teisendamist sulle! :) Uurisin ülikoole jälle. Au pairidel on kohustus võtta kursuseid ülikoolis, kokku on vaja saada vähemalt 6 creditit. Lähen UCONN-i, järgmine nädal lähen testile. Saan teada, mis tasemel ma olen. Kirjutasin Rando ja Merkaga. Otsustasin kööki koristada. Vahepeal tekkisid Cocol väikesed probleemid, aga õnneks on nüüd kõik korras. Otsisin Toidutarest retsepte, mida kunagi teha, kuna kõik head retseptid jäid koju. Paar ideed juba tekkis. 4:30pm hakkasin õhtusöögiga tegelema. K tuli koju. L sõbrannale tuldi järgi. Minu MP3 aku sai tühjaks. Great! E ja I tulid ka koju. Hakkasime terrassi peal õhtusööki sööma. Tacod, jälle head. Mmmm. Peale sööki hakkasid K, L ja E võrkpalli mängima. Rääkisime I-ga New Yorgist, rongi liiklusest ja erinevatest üritustest mis läheduses toimuvad. Näitasin L-le videot, kuidas minu Halloweeni make up'i teha. Varem peame proovi meigi tegema. Aga lõpptulemus on päris jube, eriti pimedas. Niiet õhtul te küll minuga kohtuda ei tahaks. Otsustasime L meigi ka enam vähem ära. Nüüd on vaja ainult Halloweeni oodata. Hakkasime L-ga hapukoore-banaani kooki tegema. Ahhhh, see nääb nii isuäratav välja. Kahjuks saab seda alles hommikul süüa. Eks näeb, kas nüüd ärgatakse varem üles. Põhjus varem ärkamiseks on ju nagu olemas :D
Homme askeldan köögis natuke ringi ja pesen pesu. Õhtul lähen arvatavasti teiste au pairidega välja. Aga ei tea veel täpselt kuhu. Eks päeva jooksul selgub.

Postituse pildi leiad Sellelt aadressilt

Ja kõigile teadmiseks, et ma olen õnnelik ja kõigega väga rahul! :)
- Fööniksipea

Päev # 10

Ärkasin 10:15am. Ronisin alla ja hakkasin Eesti uudiseid lugema. 10:30am ärkas L. K ärkas 10:40am. Kirjutasin Sirli ja Merkaga. Sõin hommikusööki. Tühjendasin nõudepesumasinat, vaatasin ilma kanalit enda toas. Mul nüüd imelik harjumus seda hommikuti vaadata. Täna oli õues õnneks natuke jahedam kui eile. Terve hommik möödus lihtsalt ringi uimates. 1:00pm tuli L-le sõbra ema järgi, et viia teda võimlemisse. Läksime K ja Cocoga farmerite turule. Umbes 20 minutit kõndimist sinna. Turult oli vaja õhtusöögi jaoks osta 3 tomatit. Tomatid ostetud läksime Robeksi, kuna mul oli $10 kinkekaart. Istusime Cocoga väljas kuni K ostis. Sain maasika ja banaani smuuti. See oli nii hea ja külm, et ajas köhima. Coco jõi enda pudelivett väikesest topsist. Siin on täiesti tavaline, kui mõni võõras inimene tuleb koera paitama. Minu jaoks veel harjumatu. Istusime mingi aeg Robeksi ees ja vaatasime niisama ringi. Tagasiteel avastas Coco, et tema kaelarihm on liiga suur ja see võib üle pea ära tulla. Õigemini see juhtuski. Aga õnneks jäi ta ühe koha peale seisma siis, mitte ei jooksnud ära. Koju jõudsime 2:15pm. Tõin posti tuppa. K tegi lõunasööki. Makaronid juustuga. Mis siis, et paki toit, aga mulle ikka meeldib. Sööks kasvõi iga päev. Hakkasin voodilinu pesema. Õigemini pesumasin pesi. Käisin korraks internetis. Edasi võtsin puidust mööblilt tolmu. Jooksin pesumasina, kuivati ja tubade vahet. Lõpuks läks juba nii kiireks. 4:00pm hakkasin õhtusöögiga tegelema. 4:15pm tuli L koju. Tuli mulle söögi tegemisel appi. Nüüd tegin süüa ja jooksin pesumasina, kuivati ja tubade vahet. Lõpuks pika pusimise peale sain söögi valmis. See lõhnas nii hästi ja nägi ka nii isuäratav välja. Ei jõudnud söömist ära oodatagi. Korrastasime natuke L tuba. Näitas mulle enda asju. E tuli koju, varsti I ka. E läks trenni. Otsustasime hakata õhtusööki sööma. Kuna õues oli jahedam, siis sõime terrassil. Enne tuli laua keskelt suur järv ära koristada, mis oli sinna eilse sajuga tekkinud. Aaaahhhhh see salat oli niiiiii hea. Ma sõin lausa 2 hiiglaslikku portsu. Tahan veel. Peale söömist otsustasime minna jäätist sööma. K jäi koju, kuna tal tekkis mingi allergiline reaktsioon vist. Sain karamelli ja šokolaadiga jäätise, nime ei mäleta. Jälle nii hea oli. Tagasi kõndisime ringiga. Vaatasin maju. Tee peal kohtusime naabriga ja tema kahe armsa koeraga. Kodus otsustasin minna internetti, aga kuna kellegiga polnud rääkida, sest kõik magavad, siis jäi see käik lühikeseks. 9:30pm oli juba nii jube uni peal. Silmad tahtsid vägisi kinni vajuda. Nüüd jälle ei ole und.
Homme teeme banaani-hapukoore kooki. Yay! :D
Ja laupäeva veedan New Yorgis. Šoppamine, söömine ja Zarkana. Can't wait. Tuleb minu elu esimene rongisõit.
Ma üritan nüüd igal pool kaamerat kaasas kanda, et teil oleks pilte, mida vaadata.

Postituse pildid leiad Sellelt aadressilt

- Fööniksipea

Päev # 9

Ärkasin natuke enne 10t. Hommikusöögiks helbed, piim, kook, apelsini mahl. Istusin internetis. Sain jälle nii paljudega kirjutada. Kohe hea tuju tuli sellest. Lõunal hakkas sadama. Padukat, kuni õhtuni, seega Cocoga jalutama ei saanudki. Tühjendasin nõudepesumasinat. Koristasin maja suure tolmuimejaga. Seda oli nii raske lükata, sest see on ise ka juba raske ja igal pool on pehme vaipkate. Parema käe muskel kasvas kohe :D  Postkasti pannakse ikka kirju ka, täna käisin tuppa toomas. Juba tuli ajakiri, kust saab Halloweeni kostüüme tellida. Mingi $15 kinkekaart ka. Sinna on mitu kuud aega ja juba hakkab pihta. Selle vihmasaju tõttu oli päev otsa selline tunne, et kohe jään magama. Pakkisin veel viimased asjad ka lahti. 4:00pm hakkasin süüa tegema. Hiljem pesin nõusid. Mängisime K ja L-ga ühte mängu, mille nimi ei tule meelde. On puuklotsidest torn ja siis hakkad ühe kaupa neid klotse ära võtma ja peale panema. Päris kõrge torn tuli lõpuks. 6:40pm tuli I koju. Sõime õhtusööki. Supp oli isegi hea. Paistab, et ma ei unustanudki oma söögi tegemise oskust Eestisse. 7:05pm tuli Lee Anna. Ta on mu LCC. Hästi sõbralik ja tore oli nagu teisedki inimesed siin. Jälle kiitis mu juuksevärvi. Pean vist ikka punase värviga jätkama. Lee rääkis reeglitest ja küsis küsimusi. Kiitis mu inglise keelt. Järgmine teisipäev kell 12:00 on esimene koosolek. Loodetavasti saan ka minna. Pidi siin lähedal pargis olema. Sain endale sinise Cultural Care T-särgi. Ja see on nii suur, L suurus. Loodetavasti saan ringi vahetada. Nüüd vaatavad teised all telekat. Ma istun üleval enda toas, kirjutan blogi, kuulan muusikat ja mõtlen. Millest? Vot ei ütle :D


Postituse pildid leiad Sellelt aadressilt

Päev # 8

Ärkasin 9:15am. 9:30am äratasime Coco-ga L üles. Istusin internetis. Sõin hommikusöögiks jogurtit, helbeid, piima ja apelsinimahla. Jogurtid on ka niiii head siin :D  10:30am tuldi L-le järgi. Ta läks sõbranna poole ja hiljem sealt trenni. Lõunal Skypesin enda vanematega, Rando ütles ka paar sõna. Midugi alguses oli hull jama, sest ma ei kuulnud neid. Vahepeal helistasin juba kahe arvutiga. Jane helistas emale, siis sain temaga ka natuke rääkida. Istusin kõik see aeg terrassi peal ja kärssasin. Hakkasime K-ga pesu pesema. Õigemini masin pesi ja kuivati kuivatas. Meie pidime ainult pesu ringi tõstma ja pärast kokku voltima. K tegi lõunasöögi. Makaronid juustuga. Jälle hea. Pesin nõusid ja hakkasin 3pm süüa tegema. Muidugi ei osanud ma praeahju tööle panna ja osad kohad retseptis olid nagu hiina keel. Siis tuli jälle padukas ja äike. Internet ja telekas kadusid. Enne 4 tulid L ja I koju. Kuna internetti ei olnud läks I tagasi tööle. L tuli mulle appi süüa tegema. Lõpuks sain valmis, aga maitsta ei julgenud. Käisime Coco ja L-ga jalutamas. Ilm oli palju jahedamaks läinud, aga õhk oli ikka nii niiske, et oleks saanud noaga lõigata. Kodus otsustasime Coco kaelarihma ära vahetada. Valisin 4. juuli rihma, kus on Ameerika lipp peal. Natuke suur on, aga ilus. E uli peale 6 koju, K läks kinno. Tahtsime L-ga Thrillerit tantsima hakata, aga internetti polnud. Varsti tuli I ka koju. Hakkasime sööma. Täitsa hea salat tuli isegi, teised kiitsid. Peale sööki läksime E-ga sõitma jälle. Sõitsime K kooli ja L trennisaali juurde. Mulle hakkab kodutee juba vaikselt meelde jääma õnneks. Tagasi jõudes hakkasime L-ga neid põleva tagumikuga putukaid püüdma. Pool õhtut mul millegi pärast vasaku jala kand valutas. Ei saanud üldse peale toetada, kõndisin ringi nagu lombakas. Õhtul otsustasime hakata kooki tegema. Minu koduste lemmikut. Vaarikate ja mustikatega. Kuna I oli unustanud nisujahu tuua läks ta uuesti poodi, tõi 3 topsi vaarikaid ka. Õpetasin L-le seda kooki. Taigen tuli täiesti teistsugune Eestiga võrreldes, kuna siin ei ole valge suhkur, vaid selline kollakas ja nisujahu oli ka kollakas. See tundus juba ahjus nii isuäratav. Järgnes nõudepesu, mina pesin ja L kuivatas. K tuli koju just enne koogi ahjust välja võtmist. Kõik kiitsid kooki. Ülejäänud õhtu vaatasime telekat.

Olgu, ma luban, et hakkan rohkem pilte tegema. Kui ma kogu aeg kaamerat koju ei unustaks :D

Päev # 7

Ma sain postkasti asjus targemaks. See on selleks kui sa tahad kirju või pakke saata. Paned postkasti ja tõstad selle punase lipukese üles. Siis kella 1 ajal viiakse see ära.
Hommikusöögiks olid pannkoogid vahtrasiirupi ja peekoniga. Ampelsini mahl ka muidugi. Seda joon ma kogu aeg. Palju parem kui Eestis. Tutvusin esimeste naabritega. Käisime L ja E-ga toidukraami ostmas mingist suurest poest. Nime jälle ei mäleta. Teel sinna jäime punase tule ees seisma. Kõrvale jäi seisma üks maastur, aknad lahti nagu meil. Ja järsku hakkas see juht minuga rääkima. Ütles, et Ameeriklased on hullud, tantsis rooli taga. Pidi Šveitsist pärit olema. Teadis kus eesti on. Tegi nalja kogu aeg. Hiljem E ütles, et see küll tavaline käitumine ei ole. Vot millised inimesed siin ikka on. Nii lahe :D  Kõigil oli poes nii külm, mul oli enda lühikeste riietega nii soe. Siin on õues kogu aeg jubedalt kuum. Lähed korraks õue ja oled juba hetkega läbimärg. Sooja on 30 kraadi ringis, aga õhuniiskus on väga suur, mis teeb muidugi asja hullemaks. Nagu saunas oleks. Õnneks on majas konditsioneer, siis on vähemalt kuskil hea olla. Hetkel on toas 21 kraadi sooja. Lõunal käisime E-ga sõitmas. Minu esimene sõitmine Ameerikas auto roolis. Alguses oli küll hull põdemine, et ei oska ja kõik on võõras. Tegelikult oli kõik nii lihtne, kuna autol on automaat käigukast. Sõitsime üle tunni aja mööda Stamfordi tänavaid ringi. Nägin ära tüdrukute koolitee, mida hakkan iga päev sõitma. Parkida oskan ka veel. Kui kiirusepiirang on 30mph, siis on täiesti ok sõita 37mph, kui sõita juba kiiremini, siis saab politsei käest trahvi. Väga imelik liiklus siin. Ja STOP märgid on ka iga ristmiku peal, aga elab üle kuna automaat. Vahepeal tuli küll tahtmine käiku vahetada. Minu autokooli õpetaja olevat väga head tööd õpetamisega teinud. Väga rahul oldi. Õnneks. Kohe peale sõitu läksime koju, võtsime L, I ja Coco ja sõitsime parki. Ilus park jõe ääres. Seal oli väga palju koeri. Ja muidugi olid jälle nii inimesed kui ka koerad väga sõbralikud. L käis vahepeal jões ujumas. Väga vastikult niiske ilm oli, aga õnneks oli puude all natukene jahedam. Me nägime ühte koera, kelle tõugu ma ei mäleta. Ta ujus jões ja lõi parema esikäpaga vastu vett koguaeg ja üritas siis seda pritsivat vett hammustada. See oli nii lahe. Coco ajas vahepeal oravaid taga, vees solberdas ka ringi. Vähemalt oli ta õnnelik. Kodus sõin pitsat. Siis seletas I mulle tänase õhtusöögi retsepti. Jah, ma pean ise süüa tegema. Loodetavasti tuleb midagi välja. Oli ka esimene kodune õhtusöök. Väga hea oli. Ma ei oska öelda, mis asjad need olid, aga hea. Ja esimest korda sõin ise tehtud maisi, vääääga hea. Muidugi olid pärast hambavahed kõik seda maisi jama täis. Õhtul tuli esimene äikesetorm. Ema imestas, et siin ei hakata asju seinast välja tõmbama. Kõik tegid lihtsalt oma toimetusi edasi. Ma istusin maja taga võrkkiiges kuni sadama hakkas. Õues oli hästi palju neid põleva tagumikuga lendavaid putukaid. Õhtul vaatasime natuke telekat. Hakkasin neid kooli asju vaatama, sest ma pean ennast selle nädala jooksul kirja panema. Nii raske on otsustada.

Nüüd lähen esimest korda süüa tegema. Hoidke pöialt, et sellest midagi ka välja tuleb :)

Postituse pildid leiad Sellelt aadressilt

Päev # 6

Laupäeval ärkasin 10:30am. Hommikusöögiks olid sõõrikud. Nii head, ma hakkan neid kindlalt päris tihti sööma. Apelsini mahl on ka mitu korda parem kui Eestis. Käisime I, K ja L-ga Darienis. Kõige pealt käisime talunike turul. Seal müüdi kõike värsket. Sain esimest korda värsket Ameerika limonaadi maitsta. Liiga palju sidrunit. Ostsime mustikaid koogi jaoks ja värsket maisi. I õpetas mulle kuidas värsket maisi ära tunda. Päike grillis mõnusasti läbi pilvede. Seal turu juures seisis üks politseinik. Kui ta nägi, et sa tuled, pani kohe autoteel liikluse seisma ja soovis ilusat päeva. Edasi läksime prillipoodi. L-l oli vaja prille osta. Seal üks mees ütles F sõna üle terve poe. See vist tavaline siin. Prillide tegemiseks pidi minema tund aega. Käisime paaris riietepoes ja läksime sööma. Seal ettekandja küsis, et kust ma pärit olen. Lubas kaardi pealt vaadata kus Eesti on. Mul pidavat ilus aktsent olema. Imestas, et ma olin ainult 1 päeva seal olnud. Tellisin mingid võileivad mingi toorjuustu, mango ja singiga. Täitsa head olid. Värske apelsinimahla sain ka. Nii harjumatu on see kuidas umbes iga 10 minuti tagant käiakse küsimas, et kas kõik on korras ja kas söök ikka maitseb. Peale sööki käisime prillidel järel ja sõitsime tagasi Stamfordi. Olime umbes pool tundi kodus ja läksime edasi Norwalki mingile laadale. See oli suur. Mitu bändi esines seal. Hästi palju erinevaid ehteid ja pilte oli müügiks. Nii harjumatu on kõikide sõbralikkus. Ühes poes ütles müüja, et talle väga meeldivad mu juuksed. Teises poes meeldis müüjale mu särk. Tänaval ka suvalised inimesed tulevad nii ütlema. L ütles, et see ongi tavaline, sest siin ei ole eriti punaste juustega inimesi. Ja nad ise ka pidevalt korrutavad, et neile meeldib mu juuksevärv. Hommikul oli E-l ka esimene asi, mulle meeldib su särk. Laadal sain suure henna maalingu käe peale. Õhtul koju tulles olid kõik nii väsinud. Tagasi tulles viisime K sõbra poole. Mind õpetati enda telekat kasutama. Hakkas sadama, siiani sajab. 7 ajal tahtsime ühte restorani sööma minna. Kohale jõudes tuli välja, et seal on puhkus 11. augustini. Okei, tagasi autosse ja hakkasime mööda Stamfordi ringi uitama, et uut söögikohta leida. Neid on siin iga nurga peal. Lõpuks läksime Mehhiko restorani. Esimese asjana valati suured klaasid jäävett täis. Nii kui sa sealt paar lonksu ära jõid tuli teenindaja ja valas kohe klaasi jälle täis. Ja käidi jälle küsimas mitu korda, et kas kõik on hästi ja kuidas söök maitseb. Kõige pealt tuli üks teenindaja täpselt minu kõrvale ja lõi enda laua püsti. Ma ehmusin ära, et mis nüüd toimuma hakkab. Tegelikult hakkas ta mingit kastme moodi segu tegema tacode jaoks. Mulle ei tule see nimi meelde. Tellisin endale suuuuuure salati, kus oli veel kana, maasikad, aprikoosid, melonid, kurgid. Sain teiste söökidest ka tüki. Kõik olid nii head. Magustoiduks tellisid teised mingi banaani asja. Jälle lõi teenindaja minu kõrval laua püsti. Valas söögi mingi vedelikuga üle ja pani selle põlema. Põlemise ajal puhastas taldrikut paberiga. Lasi vahu koort peale ja üks kirss ka. See oli jälle nii hea. Ise võtsin endale hiiglasliku jäätise. Seal oli vanilli-, šokolaadi- ja maasika tükkidega jäätis ja kaneeliküpsised. Ma ei teadnud, et need söögid nii suured on. Aga sõin kõik ära. Tulime tagasi koju, istusin natukene netis. Hiljem tegime mulle Wii-sse tegelaskuju. Siis mängisime mõnda aega. Kuni 11:35pm rääkisime L-ga minu toas. 12:00 magama. Öö otsa sadas. Praegu ka veel. Ärkasin 8:00am. Mitu tundi vedelevad ajalehed sissesõidutee peal. Ma ei saa aru, mille jaoks see postkast seal kõrval on. :D

USA vol 3

Sorry, et pole jõudnud varem kirjutada. Nii jube kiire oli.

Olgu, pooleli jäin Safety-Workshop'i jutu juures. Okei. Sain endale õnneks 3. ritta koha. Soovitus kõigile neile, kes tulevikus treening kooli lähevad: proovi saada koht võimalikult ette. Ja kui sa ei taha ette teada, mis seal toimub, siis jäta parem järgmine lõik lugemata.
Saali tuli tüse politseinik. Ilma sõõrikute ja kohvita. Ja sellega algas poolteist tundi kõva naermist, nii et pisarad voolasid ja õhtu otsa põsed valutasid. Ta oskas lihtsalt kõike nii lahedalt seletada ja nalja teha. Mõne aja pärast tuli Cody, arvake ära mis tal käes olid- MUIDUGI sõõrikud ja kohvi. Esimene situatsioon, mis läbi mängiti: sõidad autoga kiirteel ja auto läheb katki. Jääd kiirtee äärde seisma ja politseid ootama. Tuleb politsei, jääb sinu auto taha seisma. Kõigepealt kontrollib raadiosaatja järgi ära kellele see auto kuulub ja kas see on varastatud. Siis astub autost välja. Nüüd tuleb see küsimus, mida ma Facebookis küsisin: mida ta edasi teeb? Tattarataaaaa, õige vastus: kergitab pükse. Mis ta järgmisena teeb? Silub enda nähtamatuid juukseid (kiilakas). Iga kord kui politseinik küsis, et mida ta edasi teeb, siis sakslased karjusid GUN! GUN! GUN! Edasi on juba tüüpiline dokumentide kontroll ja puksiiri kutsumine. Lõpuks pandi tüdrukul, kes autojuhti mängis käed raudu ja saadeti koha peale istuma. Teine situatsioon, mis läbi mängiti: oled koos hostlapsega kahekesi kodus ja näed, et keegi tungis ukse kaudu majja. Õpetati 911 kõne tegemist. Lõpuks pandi ka sellel tüdrukul käed raudu, kuna ta ei öelnud telefonis mis tal seljas on ja politseinik pidas teda vargaks. Kusjuures see politsei loeng oli #2 üritus treening kooli ajal. Iga kell läheks uuesti :D

Kuna mul on nii palju asju vaja kirjutada, siis ma ei hakka rääkima sellest, mis koolis õhtul toimus. Kommipikniku magasin maha.

Neljapäeval ärkasin 5:30am. Kuni 12:45pm olid tunnid. Siis jooksime kiiresti kohvikusse, võtsime enda lõuna ja tormasime hiiglasliku bussi peale. Busse oli 5 ja need olid tõesti hiiglaslikud. Ma sattusin muidugi sakslaste bussi. Algas sõit New Yorki. Linna piiril sõitsime mööda osariigi kõige suurimast surnuaiast. See oli hiiglaslik. Mitu kilomeetrit pikk, suurte kivist plaatidega. Bussis oli haudvaikus. Edasi sõitsime Hudsoni jõe alt läbi tunneli New Yorki. Alates 9/11 on turvareeglid karmimad ja tunnelis ei tohi pilti teha. Kui tunnelisse sisse sõites politseinik näeb, et sul on kaamera, võetakse see lihtsalt ära. Central Park-st võtsime peale enda giidi. Jälle üks tore mees, kellele meeldis nalja teha. Vaatasime kaksiktornide kohta, kuhu ehitatakse memoriali. Edasi sõitsime praamiga Statue Of Liberty juurest mööda 2 korda. Siis oli bussiekskursioon linnas. Edasi oli vaba aeg. Läksin kahe Norrakaga T. G. I. Fridays-i sööma Times Square-le. Sõin mingit kanasalatit. Iga natukese aja tagant vaatasime aknast välja ja jälle OMMMGGGG. See kõik oli nagu filmis. Siiani on filmis oleku tunne. Edasi läksime poodi Forever 21. Ma armastan seda poodi. Järgmine nädalavahetus lähen kindlasti sinna tagasi. Keegi viskas ühele Norrakale kiviga pähe. Lihtsalt kukkus taevast alla. Sinna oli mingi aadress peale kirjutatud. Kõik olid kohe nii abivalmis ja küsisid, et kas kõik on ikka korras ja hakkasid seda pildujat otsima. Vahepeal tegime pilte Times Squareil teistega. Ei tea kuna need kätte saan. Kuna kõigil oli janu läksime Starbucks'i. Tellisin maasika smuuti. Ja mulle pandi nimeks Veronica. Edasi trippisime jala mööda New Yorki ringi ja otsisime enda busse. Terve tagasitee enamus rahvast magas. Kooli jõudsime 10:30pm ehk siis 5:30 Eesti aja järgi.

Täna ärkasin 6:00am. Tegin voodi korda, pakkisin asjad ja läksin sööma. Täna oli meessoost kokk. Andis munaputru. Küsis, et kas ma peekonit tahan. Ei tahtnud. Siis jäi mulle otsa vahtima ja ütles mõne aja pärast naeratades: sa näed täna hommikul nii ilus välja. Muidugi ilus, padi näkku magatud. Centennial Hall-s oli 7:45am viimane koosolek. Peale seda oli check-out ühikast, ehk siis minu puhul Goodbye room #322 in St. Joseph's Hall.Võtsin pagasi ruumist enda kohvrid ja vurasin bussi. Mul hakkas bussijuhist kahju, kuidas ta pidi mitukümmend rasket kohvrit bussi tõstma. Ja need ei tahtnud enam ära mahtuda. 9:10am oli väljasõit. Buss jäi 20 minutit hiljaks peatusesse jõudmisega. Vahe peal oli bussijuhil millegi pärast vaja peeglit peksta. Kui GPS ütles, et 7 miili on peatuseni, siis oli kõigil esimese peatuse omadel juba närvid püsti. E, L ja Coco olid mulle vastu tulnud. Sõitsime autoga K-le võrkpalli trenni järgi. Ta sai 2 karikat. Viisime asjad majja, näidati kõik toad ära mulle. Käisime mulle Social Security numbrit tegemas. Esimene kord avastasime, et üks paber on maha jäänud, pidime uuesti tagasi sõitma. Lõpuks sai kõik tehtud ja 10 päeva jooksul peaksin kätte saama kaardi. Edasi läksime sööma mingisse kohta, mille nime ma ei mäleta. Võtsime K-ga kahe peale suure salati ja endale Sprite. Jalutasime tund aega Stamfordi rannas. Sain ühe parima jäätise. Maasika jäätis, mis oli kaetud koogipuruga. Tahan veel! Läksime jälle koju tagasi. Sain nendelt kaamera, kunagi ostan endale uue. Vähemalt saan pildistada nüüd. Käisime L ja Coco-ga jalutamas. Selle aja jooksul oli I ka juba koju tulnud. Läksime jälle kuskile sööma. Sain suure Hawaii pitsa, pool on praegu all külmkapis. Siis võtsime kõrvalt jäätise poest pähklivõi ja šokolaadi jäätist. Kodus lõpetasin asjade lahtipakkimise. Andsin kõik kingitused ka üle. Õnneks neile meeldisid :)

Postituse pildid leiad Sellelt aadressilt

Tere hommikust Eesti! Mina lähen nüüd magama :)

I'm lovin it!

Päriselt ka, ma söön siin küll ennast paksuks :D Praegu istun jälle koridori põrandal ja ei jõua püsti tulla. Mõne minuti pärast lähme politsei loengut kuulama. Tüse vuntsidega politseinik, ühes käes Starbucks'i kohvitops ja teises sõõriku karp. Can't wait.

Hommikul ärkasin 6:00am. Käisin ruttu pesus ja tõttasin netti. Ime kombel oli veel sooja vett. 7:00am oli hommikusöök: munapuder, helbed, piim, banaan, pepsi. Siin on suured automaadid kust saab igasuguseid erinevaid jooke tasuta nii palju kui tahad. Coca-Colat millegi pärast pole, aga ma ei jooks ka seda. 8:15am algas esimene tund. Terve päev räägiti turvalisusest. Meil on niiiii lahe õpetaja Joyce. Kes ei oska joonistada, tema joonistatud lastel on millegi pärast alati kana jalad. Teeb pidevalt nalja. 12:00 lõunasöök: mingi tortilla moodi asi, hunnik erinevaid salateid, pepsi, šokolaadi puding, midagi oli veel aga ei tule meelde. Siis hakkasime tunnis mingit projekti moodi asja tegema gruppides. Meid on grupis 4. Muidugi unustasin ma nimekirja alla töövihiku vahele, pean nimed homme kirjutama. Homme on esitamine. 17:00 oli suures saalis International Sing-Along ehk siis iga riik laulis enda keeles mingit lastelaulu. Kuna ma olen ainuke Eestist, pandi mind kokku itaalase, austraalase, hollandlase ja prantslasega. Nüüd tulin söömast: spagetid lihapallide ja mingi hea kastmega, brownie, hunnik salatit, pepsi ja mingi muu asi veel.

Tegin avastuse, et Facebook on päris kasulik asi. Kõnnin mööda koridori ja siis hakkavad inimesed minu juurde tulema, et kas ma olen Reelika. Ja siis hakkavad rääkima kuidas nad mind Facebooki järgi ära tunnevad. See on nii naljakas kuidas nad mu nime hääldavad, mõned on isegi häälduse selgeks saanud. Tunni ajal üks grupp rääkis minust 10 minutit, et ma olen Fb-st ja muud. Ma juba päris populaarne siin. Sõpru aina koguneb :)  Peale laulmist saalist välja tulles jooksid Saksa poisid järele, et oh sa oled ju see Reelika from Estland.

Kusjuures mul on vedanud. Enamus rahvast on moskiitode poolt ära söödud, ma pole ühtegi veel õnneks kohanud. ÕNNEKS.

Olgu, lähen naeran nüüd sõõrikutega politseiniku üle natuke. Mainin ära selle ka, et mulle meeldib siin. Väga!

JANE, PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS, SUUR / VÄIKE ÕDE! :)

USA vol 2.

Ootesaalis tuli bussijuht ja võttis mu hiiglaslikud kohvrid. Käisime poes vett ostmas. Välja minnes oli selline tunne, et olen saunas. Jube kuumus ja suur õhuniiskus. Pidi olema 36 kraadi sooja. Ma olin ainuke, kes selle lennu pealt tulin. Sain õnneks ette istuda, sest seal oli jahedam. Bussijuht oli Igor, ta kolis 20 aastat tagasi Ukrainast Ameerikasse. Tegi mulle väikese ekskursiooni New Yorgis. Hästi sõbralik mees oli. Kusjuures see on nii üllatav kui positiivsed kõik on. Terve tee rääkisime Ameerikast, Ukrainast ja Eestist. Sõit kooli kestis natuke üle 2 tunni. Oleksime peaaegu avarii teinud, kuna kiirteel keeras üks auto meile ette. Siin ei huvita kiirusepiirangud kedagi. Piirang oli 35mph, aga bussijuht sõitis 75mph. Ma ei tea palju see kilomeetrit tunnis kokku teeb. Ta rääkis pidevalt raadiosaatjaga, sest ta pidi järgmistele vastu minema. Kohale jõudes pidin ma paar minutit bussis ootama. Bussijuht tuli tagasi koos ühe õpetajaga. Nad tassisid mu kohvrid mingisse hiiglaslikku laoruumi, kus ma pidin vajalikud asjad seljakotti panema. Praeguseks on see ruum paksult kohvreid täis. Tuba asub viimasel ehk siis 3. korrusel. Sellise kuumaga on jube seda teed kõndida. Bussi sõiduga ei olnud mu enesetunne veel paremaks läinud. Ikka oli halb olla. Siis tulid töötajad ja kutsusid mind õpetajate tuppa. Anti mulle mingit imelikku rohtu, piparmündi teed ja soolapulki. Lõpuks käis üks mees poes ja tõi mulle Schweppes't mis on mingi gaasiline jook. Limonaadi sarnane. Teised läksid sööklasse õhtusöögile ja loengule, mind saadeti enda tuppa magama. Nägin esimese Ameerika äikese ka ära. Kusjuures siin läheb juba 20.30 pimedaks. Ärkasin korra üles, kui teised tuppa tulid. Oleme viiekesi ühes toas. 2 poolakat, brasiillane ja ühe rahvust ma ei mäleta, sest ta ei ole kunagi toas. Hommikul ärkasin 6 am, kuna ma arvasin, et kell on 7. Ronisin internetti, mis eksisteerib ainult koridoris. 7am oli hommikusöök. Peale seda tulin uuesti internetti. 8:15 am algas esimene tund. Siis tuli lõuna (riis, mingi liha, hunnik salateid, tordid ja erinevad joogid) ja teine tund. Viimase tunni ajal üritasid kõik veel silmi lahti hoida, kuna ajavahe hakkab mõjuma. Peale viimast tundi sain "Welcome basketi" perekonnalt. Pole veel jõudnud sinna sisse vaadata põhjalikult. 7pm oli õhtusöök: friikartulid, maisitõlvik, hamburger, jälle hunnik salateid ja jooke. Peale sööki vaatasin ühe sakslasega (nimi ei tule hetkel meelde, sest siin on niiii palju inimesi) kuidas kooli taga lacrossi mängiti. Suur rahvamass oli kohal. Edasi otsustasime minna kohalikku kaubanduskeskusesse. Tee peal saime kokku hulga brasiilastega kes tahtsid kohe minuga koos pilti teha. Pool teed korrutasid muudkui minu nime, et seda ikka õieti öelda. Osad tulid minu juurde, et ma tean sind Facebookist ja hakkasid rääkima. Poes oli nii pikk järjekord, et otsustasime homme peale kooli uuele katsele minna. Kusjuures siin ei ole ülekäiguradasid, vähemalt ma ei näinud ühtegi. Läksime täiesti suvalise koha pealt üle tee pimedas. Tagasi tulles nägime jaanimardikaid. Ma pole päris kindel, et need olid nemad. Lihtsalt mingid lendavad putukad, kelle tagumikud vilkusid. Ja neid oli nii palju. Praegu on kell 9:11am. Istun koridori põrandal, kuna siin on internet. Minu kõrval on veel 10 inimest läpakatega pluss veel inimesed, kes istuvad puhketoas.

Siiani olen ma väga rahul kõigega. Isegi söögiga. Kusjuures praegu on mul tunne, et ma olen siin ekskursioonil, mitte ei hakka siin elama. Ja ma ikka imestan, kuidas kõik nii sõbralikud on. Meid on siin koolis 230 inimest. Niiet rahvast ikka jagub. Praegu on 30 kraadi sooja ja ma sulan :D

Ööl vastu esmaspäeva magasin umbes 1 tund. Äratus oli 4.30. Pakkisin veel käsipagasit. 4.45 algas sõit lennujaama. Ronisin enda suurte kohvritega check-in järjekorda. Janek läks ära. Järjekorras seisin umbes 10 minutit. Siis saadeti mind Estonian Air'i letti lisakohvri eest maksma. Ootasin pool tundi et see lahti tehtaks. Siis öeldi, et pean maksma 40€ asemel 75€, aga mul oli ainult 50. Helistasin Janekile. 15 min pärast oli ta kohal. Läksin uuesti lennufirma järjekorda, mis muidugi ei liikunud. Lõpuks sain alles 6.10 ära makstud. Tõttasin ruttu check-in'i, sest see pidi lõppema 35 minutit enne lendu ehk siis 6.05. Õnneks sain pardakaardi kätte. Turvakontrollis läks ka üpris kiiresti. Millegi pärast lasti mu kott 2 korda sealt läbi. Edasi läksin ootesaali. Seal tuli õnneks Karin ja ma ei pidanud enam üksi passima. Lennuk oli väike. Üritasime koos kohti saada. Alguses sain akna all istuda, siis tuli mees, kes oleks pidanud ise Karini kõrval istuma. Ei olnud nõus vahetama. Läksime siis minu koha peale, mis asus tiiva peal ja akna asemel oli lihtsalt sein. Lennureisist ma rääkima ei hakka, sest see oli jube. Ju ma siis ei kannata lendamist. Amsterdamis ekslesime mööda lennujaama. Ei osanud kuhugi minna. Lõpuks saime õigesse kohta kohale. Läksin check-in'i tegema, siis tuli välja, et mu lend on ülemüüdud. Kästi 9:10 õiges väravas olla. Karin läks lennuki peale ja mina jäin närvitsema värava juurde. Vahepeal tuli küll mõte koju tagasi minna. Siis kutsuti mind turva alasse. Vaadati, et ma olen Eestist ja arvati automaatselt, et ma ei oska inglise keelt. Vaadati kõik vajalikud paberid läbi ja saadeti eraldi ruumi ootama kuni mulle mõni vaba koht leitakse lennukisse. Ootasin 15 min, lõpuks lasti ooteruumi pardakaardiga. Lennukis sain koha mootori juurde. Hullult palju jalaruumi oli. Ma võisin jalad isegi sirgu panna, aga ikka ei ulatunud seinani. Aga jah, sama kohutav lend oli. 8 tundi. Magama ei saanud üldse jääda. Muidugi olin ma viimane, kes lennukist välja tuli, sest ma ei saanud lennu ajal mingeid pabereid täita. Muidugi ei osanud ma lennujaamas kuskile minna. See oli maailma 3. lennujaam suuruse poolest. Läksin liftiga 2. korrusele passikontrolli. Alguses juhatati mind valesse järjekorda. Hiljem pidin õiges järjekorras üle tunni aja ootama. Nii sõbralikud politseinikud olid. Imetlesid mu passi. Siis kutsus teised politseinikud putkadest enda juurde minu passi vaatama. Inimesed ei saanud aru mis toimus. Nii ilus värviline pass pidi olema, lamineeritud nagu nad ütlesid. Siis avastati, et seal on kiip ka sees. Kõik ahhetasid jälle. Kui teistel läks seal max 3 min, siis minul üle 10 min. Siis sain lindi kõrvalt enda pagasi kätte. Küsisin turva käest kuidas välja saada, sest seal oli 100 silti ja ust ja ma ei saanud midagi aru. Andsin veel enda paberi ühele turvale ära ja lasti mind terminalist välja. Seal oli mitukümmend inimest lillede, õhupallide ja siltidega kohal.

Edasi kirjutan õhtul, ehk siis teie aja järgi öösel. Tuleb uuesti klassi tagasi minna.
Aaa, ma ei saa aru, mida pidevalt nende söökide kohta vingutud on. Minu arust on küll väga head söögid. Just tulin söömast. Vääga suur valik oli kõike.
Vähemalt on kõik korras :)

Viimane postitus Eestist.

Nonii. Ongi käes hetk, kui ma pean enda viimased kodinad ka kokku panema ja lennujaama liikuma hakkama. Väike närv on sees, aga see on täiesti tavaline.

Sõbrad, olete alati mulle külla oodatud. Keda varem ei näe, siis aasta pärast näeb ikka. Hakkan teid kõiki taga igatsema!

Loodan, et kõik läheb hästi ja saan peagi Training Schoolist või pere juurest kirjutada :)

Viimased tunnid.

Eile ärkasin 8 ajal. Oli selline tunne, nagu läheks eksamile. Väike närv oli sees, aga see kadus mõne aja möödudes. Edasi sõin, pakkisin, pakkisin, pakkisin.... Marju käis veel viimast korda külas. Pakkisin veel. Siis käis Merka. 14.15 oli start Tallinna poole. Enne seda oli kodus head aega jätmine. Vahe peal oli veel viimane šoping Tõrvas. Raplas kohtasime ühte bemmi mutti, kes ei julgenud enda autoga auklikul teel sõita. Vingerdas ainult ühest tee äärest teise ja liikus nagu tigu. Kui mööda sõitsime, siis saime talt küll vääga kurja pilgu osaliseks. Mingi aeg sõitis meil närviliselt täiesti sabas ja üritas mööda minna uuesti. Nagu komöödia oli. Mingist Statoilist saime kabanossi. Tallinnasse jõudsime 17.20. Viisime Janeki poole hiiglaslikud kohvrid ära. Nägin lõpuks väikese Karl-Kristjani ka ära. Oi milline hääl tal on :D  Edasi läksime Rahumäele. 19.00 tuli Helga. Rääkisime ja sain veel asju endale kohvritesse juurde. 19.30 hakkasid Rando ja isa tagasi kodu poole sõitma. Loeti mulle ikka sõnad peale nagu alati.  Hiljem käisime Janekiga Tondi Selveris ja tulime Mustamäele. Pakkisin uuesti kohvrid ringi, sest ühes oli liiga palju asju. Ülejäänud õhtu veetsin msnis teistega rääkides.

Ja nüüd on kõik juba magama läinud. Peaks ise ka minema, aga und ei tule. 3 tunni pärast äratus.