Dream it. Wish it. Do it.: 2012 algus

Märkamatult on juba aasta esimene kuu läbi saanud. Siin läheb tõesti aeg väga kiiresti, isegi kiiremini kui lõpueksamite ajal.

Mis viimaste nädalate jooksul toimunud on?

Jaanuari esimesel nädalal käisime Mariaga Norwalkis Dineris õhtusöögil. Sinna sõites veendusin veel rohkem, et ta on kohutav autojuht. Teda isegi ei huvitanud, et ta vastassuunavööndis sõitis. Aga õnneks jõudsime elusalt kohale. Õhtusöögiks pitsa ja maasika milkshake. Maria oli endale lõpuks GPS-i ostnud, aga ta ei osanud seda kuidagi kasutada. Pool õhtusööki trükkisin sellesse aadresse, kuna minu arvates on kõik GPSid samasugused. Kõrval lauast käis üks mees küsimas, et kas me oleme õed kuna meil mõlemal olid triibulised pluusid.

Järgmisel päeval ehk siis 7. jaanuaril saabus meile kevad, võib öelda, et isegi varajane suvi. Taevas oli täiesti pilvitu, päike paistis, tuult ei olnud ja õues oli 17 kraadi sooja. Isegi kärbsed ja liblikad lendasid ringi. Passisime pool päeva maja ees toolide peal istudes ja ilusat ilma nautides.

13. ja 17. jaanuar sadas meil lund, mis püsis päev otsa, aga järgmiseks päevaks oli kadunud. See eest olid ümberkaudsed tänavad jääs ja oli tore suverehvidega ringi tiirutada.

18. jaanuaril tulid meile kaua oodatud töömehed. Hommikul 7:50 rulood eest ära tõmmates avastasin, et maja ees seisab kaks kaubikut töömeestega. Vahtisid 20 minutit maja. Lõpuks 8:10 sõitis üks van maja ette, kust mingid bossid välja hüppasid. Siis hakkas kiire sagimine pihta. Ruttu tiriti kaks päeva varem kohale toodud materjalide hunnik maja ette laiali ja hakati tellinguid püsti panema. 9 paiku kõlas uksekell. Ukse taga oli töödejuhataja, kelle taga olid kõik töölised naerul nägudega reas. Siis seletati mulle pikalt ja põhjalikult ära, mida nad tegema hakkavad. Ja siis hakkas laamendamine pihta. Kõvad paugud käisid päev otsa, igal pool, seinad värisesid ja seda kõike saatis tööliste pidev jutuvada ja naermine. Kusjuures nad olid nagu karjuvad turumutid koguaeg. Kuna nad olid Hispaaniast päirt, siis nad seletasid kõike nii valjult ja emotsioonidega nagu seebikates need hispaanlannad teevad. Mida rohkem nad rääkisid, seda kõrgemaks nende hääletoon läks. Nad panid kogu aeg sellist kajakat, et ma ei saanud midagi muud teha kui koguaeg omaette toas naerda. Ükskord Liisa tõlkis mulle, et nad räägivad jogurtitest :D Lõpuks hakkasin ma neid juba vältima, kuna suhteliselt pinda hakkas nende pidev aknast ja uksest sisse vahtimine käima. Ja see turumuttide mokalaat kestis siin kuni 27. jaanuarini millal nad asjad kokku pakkisid ja enda hiiglasliku dumpsteri (prügivanni?) ära viisid. Paduka ajal käis üks tööline veel sissesõiduteed pühkimas.

21. jaanuari hommikuks oli kohale jõudnud see suur ja ameeriklaste poolt kardetud lumetorm. Lund sadas kuni pärastlõunani. Sain kaks korda sissesõiduteed lumest puhtaks rookida, kuigi öeldi küll, et ma ei pea seda tegema. Naabrimees vaatas tükk aega ukse pealt kuidas ma lund lükkan, siis läks tuppa ja tuli paari minuti pärast pidžaamade ja jope väel enda sissesõidteed puhastama. Esimese rookimise ajal olid mul ka pidžaamapüksid jalas, siis kohe arvati, et ma olen uued suusapüksid ostnud. Kokku sadas umbes 15- 20 cm lund. Ja tänu sellele kõik elu peaaegu seisis. Kuna siin on keelatud naastrehvide kasutamine, siis ei tahtnud keegi sõitma minna enda suvekatega.

Muideks teid lükkasid meil siin sellised masinad:

Juba detsembri alguses panid paljud inimesed enda autodele sellised sahad ette.

Õhtul otsustasime teiste au pairidega Janina poole mängude õhtule minna. Nagu alati jäid teised siia tulekuga pool tundi hiljaks. Võtsin paar mängu kaasa, hüppasin autosse ja sõit võiski alata. Õnneks oli Beatrice harjunud lume peal suvekatega sõitma enam vähem. Paar korda võttis auto mägistel kurvidel külje ette. Lõpuks jõudsime Janina poole 45 minutit hiljem kui plaanitud. Jõime Pepsit, sõime küpsiseid ja mängisime. 12 paiku hakkasime kodude poole tagasi liikuma. Koju jõudsin 1 paiku, kuna ma elasin Beatricele kõige lähemal ja me viisime teised enne koju.

22. jaanuaril oli meil au pairide koosolek. 2:45 korjas Beatrice mind peale ja läksime mingisse võimlasse. Plaanisime peale koosolekut minu poole minna. Andsime allkirjad ära ja algas enesekaitse klass. Õpetati erinevaid võtteid, mida kallaletungi korral kasutada. Muidugi algas klass 45 minutit hiljem ja lõppes ka sama palju hiljem. Siis kihutasime Beaga ruttu poodi. Maria ja Birgit käisid niikaua Robeksis ja pangas ning läksid minu poole. Tegime ka kiire Robeksi tiiru, mille ajal otsustas üks umbes 17- aastane tööline Beatricele külge ajada. Naersime nagu hullud terve tee minu poole. Saime natukene üle tunni Rock Bandi mängida. Siis tahtis pere jalgpalli vaatama hakata. Nad seletasid mulle ka mängureegleid. Sain isegi aru nendest lõpuks. Mäng kestis üle 5 tunni. Meie lemmik meeskond New York Giants võitis ja sai Superbowlile.

Au pairide koosolek

28. jaanuaril peale Eesti kooli tegime Beatricega jälle minu pool Rock Bandi. Enne seda käisime poest süüa j

a juua ostmas. Väga lõbus õhtu oli. Poole 1 paiku läks Beatrice koju, tegin kiire deni koristuse ja ronisin magama.

31. jaanuaril tulid postiga minu suureks üllatuseks Triviumi piletid. Pidid 2 nädalat hiljem tulema. Aga kahjuks ma kontserdile ei lähe enam.

1. veebruaril saabus meile jälle suvi. Õues oli 20 kraadi sooja.

3. veebruari õhtul otsustas Maria au pairid kokku ajada ja Norwalki bowlingut mängima minna. Seal avastasime, et see on meie jaoks liiga kallis. Selle raha eest oleks saanud palju paremaid asju teha/osta. Hakkasime mõtlema, et mida edasi teha. Esimese asjana pakuti jälle minu poole minekut, aga kuna ma ei teadnud, kas teised sellega nõus olid jäi see ära. Lõpuks läksime lähedal asuvasse Dunkin Donutsisse niisama istuma ja rääkima. Hõivasime enda suure grupiga kõik lauad ära. 11:30 otsustasime kodu poole tagasi liikuma hakata, kuna nad hakkasid sulgema.

4. veebruaril tegime Erika ja Beatricega minu pool jälle mängude õhtu. Päeval oli üks naine Beatrice autole külje pealt sisse sõitnud. Muidugi enda süüd ta ei olnud tunnistanud, kuigi endal oli stop märk ja ta lihtsalt sõitis ette. Kuna Beatricel on rahvusvahelised juhiload ehk lihtsalt mingi paberitükk, mis maksab liigagi palju ja mis tõlgib tema Rootsi juhilube inglise keelde, siis tekkis tal sellest jama, mis sai pika aja peale õnneks ära lahendatud. Siit soovitus tulevastele au pairidele: teil ei ole mõtet seda rahvusvahelist juhiluba teha, mis siis, et agentuurid seda soovitavad. Politseinike jaoks on see mingi tavaline paberilipakas, mida saab igaüks ise teha ja millel ei ole mingit väärtust. Parem uurige enda pere käest, kuidas osariigi juhilubade tegemine käib.

Nelja paiku tuli Bea mulle järgi. Võtsime suuna Stop&Shopi. Saime seal Erikaga kokku ja ostisme jälle õhtuks kraami kokku. Tulime Erikaga minu poole, Bea käis ruttu kodus Twinkiesid ja muud nänni toomas. Siis tegime kiire Robeksi tiiru ja siis mängima. Just Dance 2, mingid spordi mängud ja Rock Band. Hiljem liitus Liisa ka meiega.

5. veebruar. Kätte jõudis üle terve Ameerika kaua oodatud päev millal toimub Superbowl. Inimesed ostavad igasuguseid Ameerika jalgpalli kujundusega kraami kokku ja teevad suuri Superbowli pidusid. Kõik käisid järgmise nädala jaoks toitu ostmas laupäeval, mitte pühapäeval nagu tavaliselt. Kella 6 ajal istusime kõik teleka ette, et seda suurt võistlust vaadata ja õhtusööki süüa. Salat, ribid ja kanakoivad. Muidugi olime jälle Giantsi poolt. Muidugi näidati iga natukese aja tagant Superbowli reklaame, mis üritasid üksteist pidevalt üle trumbata. Poolajal oli Madonna kaua oodatud esinemine, millest pasundati siin juba nädal aega varem. Kõik olid selles suht pettunud olnud. Ma natukene algust vaatasin. Kuna ei tundunud eriti huvitav, käisin ülejäänud poolajal Cocoga õues ja köögist süüa võtmas. Mängu lõpp läks väga pingeliseks. Minut enne lõppu tegi Giants kogemata touchtowni, mees ei saanud lihtsalt enne joont korralikult pidama. Tegelikult tahtsid nad sellega aega viita, et nende vastastel Patriotsidel oleks vähem aega punktide saamiseks. Ja siis oli minu elu kõige aeglasemad 57 sekundit. Patriotsid jõudsid väga lähedale võidule, aga enne kõlas lõpuvile. Ja terve New York pidutses.