You will never be completely at home again, because part of your heart will always be elsewhere. This is the price you pay for the richness of loving and knowing people in more than one place

Life in United States of America 01.08.2011 - 24.07.2013

Friday, June 10, 2011

51 päeva. Marathon Of Love.

Jah, alustasin jälle countdowniga. :)


Ma niii jubedalt tahan seda plaati endale! See muusika on nii hea.
Praegu istun oma toas, aken lahti, kuulen Tantsumäelt tulevat muusikat. Tasuta Summerjam. Ei kujuta ette mis rahvamass Tõrvas praegu on.
Eile oli siis sünnipäev. Muidugi unustasin ma sada korda eilse päeva jooksul selle ära. Magama sain 1 ajal, ärkasin 7.00. Marju saatis sõnumi. Üritasin uuesti magama jääda, aga tulutult. Poole 8 ajal käis õues mingi pauk. Ma hüppasin muidugi hetkega voodist välja õue vahtima. Lootsin, et müristab, aga muidugi mitte. Kuulsin, kuidas teised ära läksid. Polnud ikka magama jäänud. 8.05 tuli prügiauto seina taha laamendama, siis ronisin lõplikult voodist välja. Vaatasin, kuidas prügiauto läks naabrite juurde, seal jooksid kohe kõik majast välja ja hakkasid nende prügirüüpidega kädistama. Nagu ma juba vähe oleks seda kuulnud. Käisin külmkapist süüa otsimas ja kolisin järjekordselt Zackit garaaži. Hull solv oli tal muidugi lõpuks. Käisin netis. Fb oli juba umbes õnnitlustest, kuigi endal polnud mul üldse mingit sünnipäeva tunnet. Siis jälle muusika lärmama ja passisin niisama mingi aeg. Üldse ei viitsinud midagi teha. Käisin ruttu pesus ja läksin Tõrva 1 ajal. Eesmärgiks oli osta pastakaid reedeseks eksamiks. Muidugi unustasin ma selle ära. Sain Merka käest 2 gerberat. Ilusad on, ema suht vaimustuses nendest :D  Käisme Maximas. Ma oskan isegi veel joonte vahele parkida. Vaatasin huvi pärast kohvreid mis sinna müügile olid pandud. Katre ütles, et ma saan kaks hiiglaslikku kohvrit, aga ma loodan, et need on ikka väiksemad kui need hiiglased seal poes. Praegu ei kujuta küll ette ennast kahe hiiglasliku kohvri, seljakoti ja läpaka kotiga kuhugi minemas. Poest välja tulles nägime Ühikarottide Andrit, mis iganes ka tema nimi tegelikult on. Viisin Merka koju. Lõpuks avastasin, et peaksin hakkama matemaatikat õppima. Aga selleni ma ei jõudnud, sest isa tuli koju ja läksime uuesti Tõrva. Sain lõpuks endale 3 pastakat ostetud. Siis küsis mu käest, et mida ma sünnipäevaks tahan. Raha. Kui palju? Väga palju. Ja ta on vist isegi nõus mu tervisekindlustuse kinni maksma. Jesss! Kodus asusin matemaatikat tuupima. Kõik tundus niii lootusetu ja pea jäi veel tühjemaks. Rääkisin telefonis veel Janeki, Janette ja Janega. Magama läksin kunagi poole 12 ajal vist kui internett ära kadus. Jube suur uni oli ka.
Ärkasin öösel 1.45, sest mingi võõras koer haukus ja ulgus maja ees. Läksin siis palja jalu ja lühikeste riietega õue teda ära ajama. Lõpuks kõndisin niisama pool tundi ringi. Ühtegi sääske ei olnud, nii valge oli, mõnusalt  jahe ilm ja konnad krooksusid nii kõvasti. Nagu keegi oleks võimuga seda heli lasknud. Lõpuks ei viitsinudki tuppa minna enam. Toas avastasin, et õhku pole üldse, aga jäin ikka magama. Hommikul alates 7 olin pooluimases olekus. Nii jubedalt pabistasin selle matemaatika eksami pärast. Ei tahtnud isegi silmi lahti teha. Hommikusöögiks oli banaan ja klaas vett, sest suure närvitsemise pärast ei läinud lihtsalt midagi muud alla. Istusin tund aega voodis ja õppisin jälle. Võtsin isegi kõik matemaatika asjad linna kaasa, et saaks õppida. Siiamaani on need auto tagaistmel. 9 ajal võtsin Merka peale ja läksime linna. Mõlemad parajad närvipuntrad. Linn oli juba võõraid inimesi täis. Käisime sirklit ostmas. Jubedad hinnad 14€. Saime Konsumist odavama. Läksime kooli. Siis muidugi ei jäätud uskuma, et ma koos 9. klassiga hakkan matemaatika eksamit tegema. Sain veel hilinenud õnnesoove. :) Mind kutsuti esimesena auditooriumisse. Õpetaja seletas ära, mida ma tegema pean ja andis eksami kätte. Siis lasti teised ka ühe kaupa sisse. Sain 10 min enne teisi tegema hakata. Alguses vaatasin, et ei oska, ei oska, ei oska, ei oska, oskan, ei oska, ei oska. Hakkasin siis järjest lahendama. Lõpuks sain kõik ülesanded tehtud. Peale 12 lõpetasin eksami, võtsin koti ja läksin koridori. Keegi tark oli mu koti pannud šokolaadi peale ja ma ise seda ei näinud. Panin koti ilusasti endale sülle kui õpikuid otsima hakkasin. Nüüd on ilusad šokolaadiplekid pükstel. Loodan, et need ikka välja tulevad pesus. Kui ma sealt auditooriumist välja sain oli kohe nii hea tunne. Pidin ootama, sest õpetaja parandas mu töö kohe ära. Ja ma ei kukkunudki läbi. Nii õnnelik olin ja olen siiani. Ma just viimastel päevadel pabistasin, et kukun läbi ja jään Eestisse. Nüüd vaja ainult ühiskond ära teha. Selle pärast ma eriti ei põe. 3 ajal läksin isaga Valka. Viisin lõpuks kleidi õmbleja juurde ära. 20. peaks tagasi saama. Ostsin homseks asju. Nägin jälle Andrit (ma ikka ei tea mis ta nimi on). Õhtul kodus grillisin esimest korda see aasta. Jah, alles. Nüüd vaatan enda toas ringi. Põrand, voodi ja kirjutuslaud on matemaatikaga kaetud. Lõpuks ometi saab need ära panna. Sain Rando käest sünnipäeva kingituse ka. Soolaste mandlitega šokolaadi ja midagi veel.
Homme ma kohe kindlasti blogi ei kirjuta, sest lähen teistega telkima. Tähistame kõike: nii minu sünnipäeva kui ka eksameid. Loodan, et Valgjärve ääres eriti palju rahvast pole (raudselt on, eriti neid vene keeles karjuvaid lätlasi).
Nädala aja pärast saab Tallinnasse. Millegi pärast on hull tahtmine minna hetkel.
Ja järgmine kuu ma juba lähen. 31. juuli lõunal/õhtul kütan Tallinna poole minema ja aasta otsa te mind enam ei näe. Vähemalt aasta.
Ülejärgmine nädal ehk siis 22. juunil kell 16.00 on lõpupidu. Ilmuge siis ikka kohale ka! :)
Raudselt unustasin midagi kirjutada, nagu alati.

Pühapäevani!

No comments:

Post a Comment