Monkey Business

22. juunil kell 16.00 Tõrva Gümnaasiumi aulas lõpuaktus. Kes vähegi aega leiab, võiks kohale tulla :)

Ja saabki juba 3 aastat Tõrvas täis. See seltskond on nii omaks saanud, et ei tahaks veel lõpetada. Käiks ühe aasta veel, kui võimalik. Alguses ma ei tahtnud üldse sinna kooli minna. Hummuliga võrreldes tundus see kool liiga suur. Kartsin seal ära eksida. Kartsin, et kõik inimesed on mingid hullud ülbikud ja ei võta mind kunagi omaks. Ei tasu teiste inimeste jutte kuulata. Aga see seltskond seal koolis on super! Meie kooli suurimast 36 õpilasega klassist jäi lõpuks järgi 28. Kahe aastaga tuli veel 3 inimest juurde. Püstitasime koolis uusi rekordeid kui kooli suurim klass ja kõige rohkemate puudumistega klass. Tutipeoks oli meil 12. klassi jooksul kogutud üle 4500 puudutud tunni. Puudumise põhjuseid oli väga erinevaid: haigus, võistlused, taara viimised ja kastide tõstmise aitamine. Muidugi pidime me peaaegu iga ürituse jaoks toole vedama ja lõpuks ka uuesti tagasi vedama. Vahel juba tegime nalja, et äkki peame lõpuaktusel ka möödeldama hakkama nendega ja sügisel uuesti kutsutakse meid toole tassima. Kehalise õpetajad nimetasid meid kõige haigemaks klassis, kuna talvel käis näiteks tüdrukutest tunnis vahel ainult 1 inimene või mitte keegi, sest kõik olid haiged. Iga tund oli vähemalt 2 inimest tõendiga või kodus. Selle 3 aastaga endale väga palju uusi sõpru terveks eluks. Ka teistest klassidest. Ma tean, et see kool ja need inimesed on mind muunud, loodetavasti ikka positiivselt, mitte negatiivselt. Kusjuures ma praegu isegi igatsen tundides käimist, kui kõik olid koos. Järgmine teisipäev saame viimast korda klassina kokku, aga siis pole ka kahjuks enam kõiki.

Selle 15 minuti jooksul, kui ma seda teksti kirjutasin jõudis mul internet 5 korda ära kaduda. Jube tore ühendus on ikka!

Laupäeval tähistasime Valgjärve ääres minu sünnipäeva ja eksamite tulemusi. Sain vahepeal inglise keele tulemuse ka teada, polnud eriti rahul sellega. Aga väga hea õhtu/öö/hommik oli. Suur aitäh, et kohale tulite! Juuli lõpus uuesti, aga siis suurema rahvaga. Kuigi üks kukekene ajas küll jubedalt vihale oma ülbuse ja hiiglasliku egoga. Rohkem sellest õhtust kirjutama ei hakka, kes teavad, need teavad :)
Sellest välisüritusest sain ma endale jalgadele toredad sääsehammustused. Ei saa öösiti enam magadagi, sest jalad sügelevad nii hullult. Ringi saan käija ainult palja jalu, kinniste jalatsite ja sokkide kandmine on täielik piin. Ma ei saa aru, kas ma olen nii maitsev siis, et Off ega ka Difusil enam ei aita? Vasaku jala väike varvas oli eile lausa kaks korda suurem kui tavaliselt. Nagu mingi jube lööve oleks. Ei jõua neid punne kokku lugeda. Sureks need sääsed juba maha!
Homsest hakkan ühiskonda õppima, sest reedel on eksam. Ikka veel kahetsen, et koolieksami võtsin riigieksami asemel. Kusjuures ma oskasin täiega hästi 9. klassis ühiskonda ja nüüd tundub kõik jälle nii võõras. Reedel peale eksamit Tallinnasse. Anti isegi luba kauemaks jääda, aga esmaspäeval on vastuvõtt, kuhu ma ikkagi pean vist ilmuma. Saan lõpuks oma 30 STM pileti ära müüdud. Ostja on juba ammu olemas, aga Tallinnas saab siis lõpuks tehingu ära teha.
Eile õhtul sain teada pooled Rockstar Uproari kuupäevadest. Muidugi on seal peaesinejaks Avenged Sevenfold. 11. septembril esinevad nad Hartfordis, mis on pooleteise tunni autosõidu kaugusel Stamfordist. Nüüd tuleb ruttu-ruttu mõtlema hakata, kuidas piletit endale saada, sest need lähevad juba 30. juunil müüki ja selleks ajaks kui ma Ameerikasse jõuan on need raudselt läbi müüdud. Tuleb ajusid ragistama hakata.
Ja ma vist ei lendagi 1. augustil üksi. Rõhk on sõnal VIST, sest midagi pole veel kindel, aga väike lootus on juba hetkel. :)


Rohkem uudiseid mulle hetkel meelde ei tule, niiet lõpetan tänaseks.

Suvi sai läbi, algas sügis. :/