You will never be completely at home again, because part of your heart will always be elsewhere. This is the price you pay for the richness of loving and knowing people in more than one place

Life in United States of America 01.08.2011 - 24.07.2013

Tuesday, May 17, 2011

14- 16. mai

Laupäev, 14.05

Äratus oli natukene enne 6-te hommikul. Pakkisin viimaseid asju kokku. 6.45 sõit Tõrva poole, 7.02 Tallinna bussi peale. Bussis sai Hannaga räägitud, muusikat kuulatud, internetis surfatud ja pooleldi magatud. Kohale jõudsime 10.15 ehk siis 15 min varem. Ootasime H ema ja läksime Sõõrikukohvikusse sööma. See oli vist parajasti Mupo lõuna pidamise koht, sest neid tuli sinna järjest juurde. Edasi läksime poodidesse. Kõigepealt Ülemistesse, mille parklas oli mingi driftimis võistlus. Pilet oli 10€. Edasi tahtsime minna Kristiinesse, aga kuna seal oli eriolukord ja inimesi juhatati poest välja. Läksime hoopis Rocca al Mares-sse. H sai endale sealt kingad ja ma sain lõpuks pika otsimise peale kleidi. Sain õnneks poole hinnaga. Edasi läksin Mustamäele. Jamasin tükk aega et majja sisse saada. All ukse juures proovisin mitu korda korteri numbrit sisse vajutada, aga see asi ei töötanud millegi pärast. Helistasin siis E-le ja sain lõpuks sisse. Panin enda asjad ära ja varsti oli minek Rahumäele. Seal oli kala grillimine. Kuna laupäeval oli muuseumiöö ja sai igale poole tasuta sisse, läksime Lennusadamas (Eesti Meremuuseum). Seal käisin aurik-jäämurdja Suurel Tõllul. Veel oli seal allveelaev Lembit, kuhu minna ei saanud ja teised väiksemad laevad. Vaatasime ka vesilennukite angaare, kuhu sisse ei lastud kuna seal on praegu renoveerimistööd. Need on tõenäoliselt maailma esimesed ja ainsana säilinud suuremahulised koorikbetoonist konstruktsioonid. Nägin Patarei vanglat ka taga pool. Kuna ilm oli külm, vihmane ja üpris tuuline, siis kaua me seal ei olnud. Tahtsime minna veel tähetorni või Glehni lossi, aga ilm oli pilves ja lossi juures olid liiga pikad järjekorrad. Sõitsime siis tagasi Mustamäele. Vaatasin telekat ja istusin arvutis. Mingi aeg hakkasin Eurovisiooni igavusest vaatama, aga ma pooleldi magasin sellel ajal juba. Viimane asi, mida ma Eurovisioonist mäletasin oli see, et Eestil oli 14 punkti ja teised olid ikka väga palju ees.

Pühapäev, 15.05
Ärkasin hommikul üpriski vara, sest Manfred laamendas mööda tuba ringi. Öösel ärkasin ka päris mitu korda, sest ta kas magas mu käe või jalgade peal või lärmas niisama. Lõunal käisime Loksal surnuaias ja vaatasime linna natukene. Käisin Loksa Konsumis, ma pole veel kuskil nii väikest Konsumit näinud ja nii tühjade riiulitega. Väga palju venelasi oli seal. Nägin lõpuks ära ka kui kaugel mu vend töötab. Varsti läksime jälle Rahumäele. Kuna isal oli sünnipäev, siis helistasin talle ja soovisin ka õnne. Hiljem üritasime mulle viisaintervjuuks vajalikke pabereid välja printida, aga ei õnnestunud. Kui lõpuks leidsime printeri, mis töötab, tekkis jälle uus probleem. Ma ei saanud enda DS-160 taotlusesse enam sisse logida. Lõpuks pidin kõike otsast peale tegema ja uuesti küsimustele vastama. Aega läks, aga lõpuks sai valmis ja välja prinditud. Õhtul rääkisin veel Merkaga msnis. Peale 12 ronisin lõpuks magama.

Esmaspäev, 16.05
Kell 8.00 oli äratus, mille ma automaatselt kinni panin. 8.10 oli uus ja siis vedasin ennast lõpuks voodist välja. Käisin ruttu pesus, panin kõik vajalikud dokumendid valmis, sõin ja läksin Magistrali, et R-kioskist endale sõidutalonge osta. Muidugi sadas vihma. Avastasin, et see tehakse alles kell 10 lahti, aga minu troll pidi minema juba 9.59. Kõndisin peatusesse ja sain õnneks sealt putkast talongid. Kohe tuli troll ka. Solarise juures tulin maja ja siis tuli hakata Ameerika saatkonda otsima. Lõpuks läksin täiesti suvalises suunas, aga jõudsingi õnneks Kentmanni tänavale. Kell oli 10.24, aga mul oli aeg 11.20. Passisin umbes 5 min saatkonna ees ja üritasin Hannat kätte saada, aga ta oli juba sees. Siis läksin mingi suure klaasist kasti ukse taha. Läbi kõlarite küsiti, et mida vaja, ütlesin et viisaintervjuu. Lasti sisse sinna. Esimese asjana küsiti dokumenti, siis kontrolliti, et see olen ikka mina seal pildil. Siis pidin ära andma enda paberid, võtmed ja mobiiltelefoni. Kõndisin läbi värava, mis hakkas muidugi piiksuma. Läksin tagasi, andsin ära jope ja püksirihma. Nüüd oli värav vait. Telefon, võtmed ja ümbrik jäeti hoiule. Sõbralikud turvad olid seal. Siis soovitati mul jope selga tagasi panna, pidi mugavam olema. Siis läksin sealt kasti seest välja vihma kätte korraks kuni üks teine turva lasi mind saatkonda sisse. H oli juba 1. boksis ära käinud ja läks kohe 2. Kui seal ka käidud läks Solarisse. Ma siis passisin seal. Imestasin, et miks peab intervjuule aega kirja panema, kui sellel pole mitte mingit tähtsust. Üks naine, kes oli peale mind tulnud saatkonda läks 1.boksi ilma kutseta. Turva jooksis talle kohe järgi ja tiris ta sealt välja ja ütles, et mina olin enne teda. Naine ütles, et tal on liiga kiire. Lõpuks sain siis mina esimesse. Seal võeti mul dokumendid ära ja anti mingi blankett, mille ma pidin ära täitma. Suhteliselt ülbe naine tundus seal. Täitsin ära selle ja ootasin jälle. Siis kui ma seal ootasin tahtis saadik autoga välja minna. Kuulsin läbi turva raadiosaatja kõike. Üks käsutas muudkui, et ajage need inimesed tänavalt minema ja viige need autod eest ära. Hull lärm käis mitu minutit. Lõpuks öeldi, et kõik ja oligi vaikus. 2. boksist öeldi minu nimi. Läksin sisse, hästi tore mees oli. Hakkas kohe rääkima, et ta märkas, et ma lähen au pairiks. Siis küsis pere laste kohta et mitu neid on ja kui vanad. Veel küsis ta mu vanemate töö kohta. Andsin enda sõrmejäljed. Siis tänas mind, et mul kõik asjad on ära makstud ja ütles, et viisa tuleb kulleriga nädala lõpus. Võttis selle blanketi ka ja andis mulle Sevise tagasi. Kõik see toimus muidugi inglise keeles. Siis lasi turva mind uuesti saatkonnast välja, ütles naeratades kena päeva. Läksin uuesti sinna kasti, kust sain enda asjad tagasi. Kõik naeratasid ja soovisid kena päeva.  
Käisime Hannaga veel poodides ringi, sest oli vaja aega parajaks teha. Hiljem läksime Coca-Cola Plaza-sse Fast Five'i vaatama. Sain lõpuks enda piletivoucheri ära kasutada. Hanna käis seda juba teist korda vaatamas. Nii hea film oli, soovitan kõigile. Tahaks veel vaatama minna. 

Pärast käisime Rotermannis ja Virus WC-d otsimas. Siis läksin Solarise juurde tagasi, et bussi peale minna. Muidugi oli buss just 2 min tagasi läinud, niiet pidin 10 min ootama. Õnneks ei sadanud enam. Bussis mingid väikesed tüdrukud kuulasid Bieberit ja laulsid üle bussi tema laule. Nad võiksid parem investeerida kõrvaklappidesse, sest suhteliselt vastik oli küll 20 min neid laule kuulata. Mulle lihtsalt ei meeldi see muusika. Mustamäele jõudsin umbes 16 ajal. Ukse peal põrkasin peaaegu Ksenija Baltaga kokku. Ma ei teadnudki, et ta on nii lühike. Olin lõpuks nii väsinud, et pikutasin üle 2 tunni diivani peal ja vaatasin telekat. Vahepeal rääkisn msnis veel Mari ja Külliga. Sain jälle natukene Ameerikast teada. Isegi päike tuli juba õues välja. Läksime veel Tondi Selverisse. Poest välja tulles oli juba padukat sadama hakanud. Tore! Lõpuks sain jälle umbes 12 ajal magama. 



No comments:

Post a Comment