Ma olen juba mitu korda öelnud, et ma ei ole mingi eriline blogi pidaja.
Aga vahepeal peab siia vist kirjutama. Viimastel tundidel on blogi vaatajate arv päris suureks tõusnud, niiet keegi ikka jälgib seda :)
Alates reedest on iga päeva põhiliseks märksõnaks MATEMAATIKA. Iga päev üritan ülesandeid lahendada. Tahaks eksami ajaks kõik selgeks saada. Õnneks on sinnani üle kuu veel aega. Vahel tekib ülesannet vaadates küll selline tunne, et ma pole sellist asja mitte kunagi õppinud ega näinud. Tegelikult üpris tihti.
Esmaspäeval käisin jälle koolis. Üks tund matemaatika konsultatsiooni. Siis ruttu Hummulisse, võtsin Janette peale ja koju. Varsti hakkas tühja kõhtu kurtma. Andsin talle ühte asja, ei mina seda ei söö, siis teist, jälle sama vastus. Lõpuks sõi röstsaia, sest mul ei olnud küll mingit tuju talle pannkooke tegema hakata (see pidi tema jutu järgi olema ainuke asi, mida ta sööb). Hiljem läksime sugulase poole. Seal ta vahtis kõiki asju suu lahti. Päris naljakas oli vaadata. Ta ju linnatüdruk. Peaaegu 2 tundi jooksis maja ees ringi ja söötis kanadele rohtu. Pärast oli ise hoopis roheline. Ja muidugi tuli igasuguseid küsimusi jälle, et miks kana pepu on nii suur, miks kuke suled läigivad, miks kanad ei lenda, miks nad minu eest ära jooksevad jne. Andis ikka vastata neile. Muidugi oli tal ka suur probleem, nimelt oli seal suur koer kes tahtis temaga mängida. Siis ta muidugi jooksis koeral eest ära ise karjudes, et Max tatistab mu läbi.
Teisipäeval oli inglise keele kirjalik eksam. Päris raske oli. Eriti kuulamine, millega mul tavaliselt erilisi probleeme ei ole. Loodetavasti saan ikka normaalselt punkte. Õhtul käisin Valgas. Sai jälle suuremas koguses rämpsu sisse söödud, aga eks vahest harva ikka võib. Teisipäeval sain ka enda auhinna kätte. Võitmiseks pidi lihtsalt ennast Cultural Care Estonia lehel ühe pildi peal ära sildistama. Easter Egghunt. Auhinnaks sain Forum Cinemas piletivoucheri. Nüüd saan tasuta ühte filmi vaatama minna ja ma juba tean vist mida. Kaasas oli ka käsitsi kirjutatud kiri, millest ma alguses eriti hästi aru ei saanud käekirja pärast. Ikka et palju õnne ja et su lennukuupäev läheneb ning kui küsimusi tekib, siis võid alati küsida. Ma jälle naersin seda, kuidas kõikidel CCAP-st saadud kirjadel on mu aadressiks Jeti Village.
Kolmapäev oli pool päeva magamist, köögi koristamist, matemaatikat. Ilmad on ikka jube külmaks ära läinud. Selline tunne tuleb, et iga hetk hakkab jälle lund sadama. Tahaks juba korralikku äikest ja kuuma ilma. Ei jõua ära oodata.
Juba teist õhtut (nüüd on juba tegelikult hommik) vahin ma ühte lehekülge aeg- ajalt, kus saab näha lennukeid lendamas. Radar. Otseetris. http://www.flightradar24.com/ Millegi pärast kaovad kõik Ameerika poole lendavad lennukid Atlandi ookeani kohal ära. Niiet ma ei saagi enda lendu jälgida.
Eile õhtul sain teada, et ma ei olegi ainuke tobu kes ei oska vahel raha üle kanda internetipangas. Nimelt kui ma kunagi üritasin enda CC programmitasu ära maksta tekkisid mul väikesed probleemid. Tahtsin raha ära saata, aga tuli teade, et number on vale. Siis lõpuks kirjutasin agentuuri, et mul on mingi jama, et ma ei saa 7 päeva jooksul raha makstud vist, kuna see oligi tegelikult juba 7. päev. Mingit vastust sealt ei tulnud. Lõpuks paar päeva hiljem avastasin, et ma olin proovinud maksta siseriiklike maksete alt, aga tegelikult pidi olema välismakse. Peale maksmist alles kirjutati, et neil on mingi BIC kood vale, aga tolle koodiga peaks raha kohale ka jõudma ja et ma ei pea selle tähtaja pärast muretsema, sest mul lennuni nii palju aega. Ja mina närvitsesin hullult. Aga kätte nad vist said selle, sest pole veel helistatud, õnneks.
Mulle tundub, et minu suur unistus läheb vist sellel aastal täide :D Kahjuks ilma Jimmyta :/
Peaksin hakkama magama minema, sest vähem kui 9 tunni pärast hakkab mul inglise keele suuline eksam. Hetkel mitte mingit närvi ega pabistamist sees küll pole. Ühegi selle aasta eksamiga pole olnud millegi pärast. Aga eks näeb kuidas läheb. Loodetavasti hästi. Wish me luck!
Bye!
No comments:
Post a Comment