Dream it. Wish it. Do it.: 93 päeva.

Lõpuks olen siis jällegi jõudnud blogi kirjutama.

Täna tuleb pikem postitus, kui eile. Viimase korraliku postituse tegin esmaspäeval, nüüd üritan meelde tuletada, mis teistel päevadel erilisemat toimus.
Teisipäeval olin Hummulis õpetaja. Andsin 3. ja 6. klassile tunde. Hommikul mõtlesin, et sellest päevast tuleb küll hullumaja. Arvatavasti kõik karjuvad klassis võidu, jooksevad ringi ja ei kuula sõna. Nii nagu oli õpetajate päeval praeguses koolis. Jõudsin siis klassi, paar õpilast oli juba kohal. Kõik olid rahulikud. Esimene tund oli 3. klassiga matemaatika. Alguses õpetasin neile kirjaliku liitmise ja lahutamise kontrollimist, hiljem tegid nad iseseisvalt ülesandeid. Kõik olid nii vaiksed ja tegelesid oma tööga. Täiega imestasin juba. 2. tunni ajal tegime nendega tähti. Õigemini mina joonistasin tähed, ja nemad hakkasid sinna sisse STABILO kirjutama. Mingi võistluse töö neil vist. Siis hakkasid nad omavahel võrdlema, et kellel on keerulisem täht. Lõpuks tegeles mõni rohkem minu ja teistega rääkimisega kui kirjutamisega. Aga nii kui ma teatasin, et järgmine tund on arvutis, läks neil turbo tööle :D Seda ka, et vahetundide ajal käis klassi uks koguaeg lahti ja kinni. pidevalt oli ukse vahelt näha vastu naeratamas mõnda nägu, vahel ka rohkem. Olin seal nagu mingi turismiobjekt. 3. tund olime arvutis. Vahetunnis lubasin neil enda asjadega internetis tegeleda kuni kellani. Kes võttis lahti Rate, kes Facebooki. Osad poisid hakkasid aga internetis mängurelvi võrdlema, mis olid ikkagi väga sarnased päris relvadele ja siis kurtsid mulle, et kui kallid need ikka on. Üks poiss üritas mingit lehte Hitleri kohta üles otsida, aga enne läks kell. Terve tunni lahendasid nad Vikost ülesandeid. Üks teema oli hammastest, teist ma ei mäleta. Hullult arutati omavahel vastuseid, mõni vastas täiesti suvaliselt ja ootas, et saaks jälle enda mängurelvi vahtima hakata. 4. tund oli 6. klassiga matemaatika. Enne tundi käisin väikeseid sööma viimas ja klassi jõudes ütlesid mulle kõik koos tere. Olin üllatunud selle üle isegi. Kõik olid nii palju suuremaks kasvanud. Terve tunni lahendasid kõik omaette matemaatika tasemetööd. Iga üks tõstis laua suvalise koha peale ja hakkas ülesandeid lahendama. 5. tund olin nendega arvutis, kus alguses olid jälle põhilisteks lehtedeks Rate, Facebook, ühel poisil oli mingi väikeste laste mängude leht. Hiljem lahendasid ka nemad Vikost ülesandeid, aga mitte üle klassi vastuseid kommenteerides. Teisipäeval oli hullult kuum ilm ka, mõtlesin terve kodutee, et sinna autosse ma sulangi. Ja muidugi oli kodu juures teetööd. Pandi tolmutõket maha ja siis sõideti nende suurte masinatega lihtsalt sada korda edasi ja tagasi. See mürin ja kolin tüütas lõpuks täiesti ära.
Kolmapäev. Hommikul vara oli jälle äratus, sest pidi kooli konsultatsioonidele minema. Ühiskond ja matemaatika. Ega midagi erilist seal ei toimunudki. Ühiskonnas kuulasime 2 tundi õpetaja juttu ja matemaatikas lahendasime jälle ülesandeid. Mul on viimasel ajal kõik matemaatika valemid ja lahendused meelest ära läinud. Täiesti tühi auk on. Loodan, et suudan 10. juuniks kõik uuesti meelde tuletada, muidu on väga jama. Siis käisin ühel oma sugulasel külas, rääkisin talle ka oma Ameerikasse minekust. Alguses ta muidugi ei uskunud seda, aga kuna ma rääkisin talle rohkem, siis lõpuks hakkas ta ka uskuma. Pidin talle lausa paberile üles kirjutama, et millal ma Eestist lahkun, kuhu ma lähen, kaua ma koolis olen ja millal perre jõuan. Pidin kirjutama ka veel linna ja osariigi nime, sest ta kartis, et talle ei jää see meelde. Anti käsk enne lendu veel vähemalt korra külla tulla. Õhtu otsa rääkisin msnis Merkaga ja Facebookis Monikaga, kes on juba au pair Ameerikas. Said siis tähtsamad jutud räägitud, suur uni peal, tuli hakata magama minema. Otsisin pool tundi enda telefoni taga, lõpuks meenus, et jätsin selle autosse. Ei viitsinud seda enam võtma minna ja ronisin lõpuks magama.
Neljapäev. Plaanis oli pool päeva maha magada. Muidugi see plaan ei õnnestunud. Ärkasin juba 9.45. Juba, sest tavaliselt magan ma vabal päeval umbes 11-ni. Veel oli plaanis maja taga päev otsa matemaatika ülesandeid lahendada, sest viimast päeva oli soe ja ilus ilm. See plaan luhtus samuti, kuna 10.15 tulid naabrite juurde töömehed aknaid vahetama ja see nende vene keelne lärm oli suht häiriv. Üritasin vahepal nende jutust midagi aru ka saada, aga ei õnnestunud eriti. Lõpuks otsustasin minna Tõrva, taarat viima. Merkale hakkas see masin täitsa meeldima, kui välja jätta see, mida masin lõpuks teha otsustas. Kodu poole sõites otsustas auto makk jamama hakata. Kuulasime plaadi pealt muusikaid, kui ole järsku vaikus ja maki displeil pimedus. Sain siis lõpuks selle uuesti tööle, aga ei olnud olemas sellist asja nagu CD. Tuner ja aux olid olemas, aga cd oli kadunud. Tore! Ja enda plaati pole ka õnnestunud siiamaani sealt seest kätte saada. Nüüd tuleb hakata vist seda jubeda muusikaga raadiot kuulama.
Reede, täna. Hommikul jälle varakult äratus. Matemaatika konsultatsioonile. Siis oli 1,5 h Kevade ees parklas passimist autos. Tegin aega parajaks. Sõin enda juustukukleid, jõin vett, vahtisin inimesi ja kuulasin raadio 2-te. Vahepeal tuli söömine katkestada, sest oli vaja kõht kõveras naerda. Oi nad ikka oskavad seal rääkida :D Hiljem oli inglise keele konsultatsioon. 3 inimest oli ainult kohal. Tegime lugemis- ja kuulamisülesandeid. Õnneks ei pea ma inglise keele eksami pärast eriti põdema, sest ma oskan seda mõningal määral päris hästi isegi. Edasi võtsin enda õe ja õetütre peale. Tulid külla. Homme läheb õde Rootsi, aga Janette jääb siia. Kui kauaks, seda ma veel ei tea. Tühjendasin ka oma riietekappi suurel määral, ehk siis korraga täiendasin enda õe oma. Siis jääb alles ka vähem riideid, mida Ameerikasse võtta. Hommikul sain enda hostfamilylt kirja, tegi kohe tuju heaks, lausa väga :D Tund aega tagasi taasavastasin enda kunagise lemmiklaulu, sellest ajast kui ma olin veel 13 ja vahtisin päev otsa MTV-d.

Ja kuna ma Merkale lubasin kunagi piltidega postitust, siis selle ta ka saab.
P.S ma ei oska postitustele pealkirju välja mõelda. Kui midagi pähe ei tule, siis panen numbri, mitu päeva veel Ameerikani on. Nagu countdown põhimõtteliselt.