Something takes a part of me,
Something lost and never seen.
Every time I start to believe
Something's raped and taken from me.
Ma olen hetkel omadega täiesti sassis seest poolt. Ei tea mida mõelda, teha, öelda, kirjutada. Pole juba ammu selline olnud. Muidugi on mul ka pääris mõnus peavalu hetkel, mida leevendan klappidega Korni kuulates. Seda pole ka ammu kuulanud. Lihtsalt on selline tuju. Mitte millestki ei saa enam aru. Pean täna vist enda #2 blogisse kirjutama, äkki hakkab parem.
Eile õhtul said enamus 1. augusti lendajatest enda lennuinfo kätte. Ja muidugi mina ei saanud. Siiani pole midagi. Muidugi istusin ma veel öö otsa üleval ja refreshisin enda lendude lehte, aga midagi ei muutunud. Need kes täna on veel saanud lendavad hoopis 31. juulil ja nüüd Leny arvab, et ma ka lendan varem. Tahaks varem lennata, aga samas ei taha ka. Saaksin ühe päeva vähem Eestis olla, aga samas saaksin ühe päeva kauem New Yorgis olla ja ennast paremini välja magada. Aga eks näeb, millal see suur ime nüüd juhtub ja ma ka sellel teemal targemaks saan.
Järgmine või ülejärgmine nädal peaksin Soomest veel viimase paki saama. Extended kindlustuse kaardi ka. Pakke saades tekib mul kogu aeg sünnipäeva tunne. See oli vihje kõigile, kes tahavad mulle kunagi midagi saata :)
Mu tuba on hetkel riideid, jalatseid ja muid vajalikke asju igat pidi täis. Ega see pakkimiseks valmistumine pole nii kerge midagi. Mõned asjad on veel mööda maja ka laiali. Loodetavasti on nädala pärast kohvrid käes ja saan proovipakkimist tegema hakata. Muidugi tuleb kuskilt veel kaal ka enne muretseda. Ei tahaks eriti ülekilodega USA-sse minna. Kuigi raudselt on mul mõlemad kohvrid pooltühjad.
Ma käisin eile esimest korda ujumas. Jah, ma olen imelik. Sain auto võtta tänu sellele, et ma ütlesin, et vist hakkab sadama, sest mingid sinised pilved küll kogunesid sinna, kust tavaliselt iga õhtu äikesevihma tuleb. Muidu oleks pidanud rattaga väntama Valgjärve äärde. Ja muidugi pole ma see aasta rattasõiduni veel jõudnud. Need autojuhiload pole eriti kasulikud vist. Eelmine suvi sai ikka Merkaga õhtuti rattaga Tõrva jäätist ostma sõidetud või siis mingite troppide kommentaare seal kuulatud. Nagu poleks enne näinud, et ainult mehed ei sõida rattaga.
Ma nakatasin Merka ka vist Postcrossingu palavikku, kui ta mulle saadetud kaarti nägi. Registreeris ennast õhtul ära ja sai USA ja Saksamaa aadressid vist. Minu saadetud postkaartidest on 3 kohale jõudnud: Soome, Hiina ja Valgevene. USA kaart on teel. Eile sain veel 4 aadressi: Island, Holland, Hiina, Saksamaa.
Täna oli varajane ärkamine. 7.15 hakkas telefon plärisema. Ja muidugi oli mul jälle niiiiiiiiii hea uni. Merka siin käimist ma ei kuulnudki. 8.10 viskas Rando mind Tõrva ära. Läksin Marju poole. Pidin täna Allarit hoidma kuni Marju katsetel käis. 9.30 tuli autojuht Robin ja liikusime Tartu poole. 3 ajal jõudsin koju tagasi. Kusjuures kui ma ei oleks läinud, siis ma oleks RAUDSELT päev otsa lendude lehte jälle refreshinud.
Ma nägin täna jälle seda ilusat Tuuliku reisid bussi Tartus millega me Lätis Ventspilsis kunagi ammu käisime. Head mälestused tulid. Kuidas kõik Eesti bussid igal pool muudkui rivis sõitsid, aga meie oma oli ikka kõige ilusam.
Kui Merka Vormsilt kunagi tagasi jõuab, siis on tal päris palju lugemist, sest ma kavatsen nüüd tihedamini kirjutama hakata.
Seda ka, et 22. juuli on lahkumispidu. Kes tahab mind veel enne minekut näha võib kohale tulla, või kui on niisama peo tuju :) Muidugi võiksite teada ka anda kui tahate tulla.
No comments:
Post a Comment