You will never be completely at home again, because part of your heart will always be elsewhere. This is the price you pay for the richness of loving and knowing people in more than one place

Life in United States of America 01.08.2011 - 24.07.2013

Saturday, July 30, 2011

I'll keep you locked in my head until we meet again

Eile ärkasin 7.00. Kuna ma olin nii uimane ja ajasin segast juttu jäin 7.30 ajal uuesti magama. Uuesti ärkasin vist 9. Kolisin hiired transportpuuri ja jamasin suure puuriga tükk aega. Pakkisin veel kodinaid kokku ja tassisin autosse. 10.30 hakkasime Mustvee poole sõitma. 12.30 jõudsime kohale. Hiired norskasid süles. Poole tunni pärast käisime rannas. Teised ujusid, ma passisin niisama kaldal. Hiljem läksid teised surnuaeda, ma passisin rannas edasi. Istusin, kuulasin muusikat, mõtlesin ja vahtisin Peipsit. Kusjuures eile sai seda mõtlemist vist isegi liiga palju tehtud. Hiljem surnuaialt tulles võeti mind peale, kuna suur pilv tuli. Surnuaias oli kõvasti sadanud, rannas ei tulnud tilkagi. Šoppasime väikeses Mustvee Konsumis. Edasi läksime vanaema poole. Sõin ja poole tunni pärast uuesti randa. Jalutasime mingi aeg muuli peal. Edasi passisin jälle paar tundi rannas. Mingi sakslaste ekskursioon tuli sinna. Võeti minust eeskuju: pandi jalatsid tagumiku alla ja istuti maha minu kõrvale. Umbes 30 inimest oli. Osad korjasid taskurätiku pakkidesse liiva, teised kive või karpe. Üks võttis pudeliga sogast järve vett. Tõesti, see vesi oli nii jube, et ise ma küll sinna ujuma ei oleks läinud. Muidugi pildistati ka jälle. 16.35 hakkasin vanaema poole tagasi jalutama. Siis tuli meelde, kuidas me väiksena mööda tänavaid ringi jooksime, Pargi poest ostsin salaja roosade juustega nuku, õhtuti mängisime Kivi tänavas uka-ukat või laamendasime niisama liivahunnikus ringi. Oli lapsepõlv. 18.35 hakkasime Tartu poole liikuma. Viisin hiired õe poole ära. Kui olime Tõrva jõudnud, helistas mulle Helga. Ta oli selles peres 7 aastat lapsehoidja. Nii hea on rääkida inimesega, kes on seal enne elanud. Saame pühapäeva õhtul kokku, ehk siis juba homme. Koju jõudsin 21.40. Õhtu otsa lihtsalt istusin ja vahtisin tuimalt videosid. Magama läksin 00.30.



Täna on plaanis päev otsa asju pakkida, mittevajalikud asjad ära visata ja tuba korda saada. Sellest pakkimisest on juba paras hullumaja siin.

Ärge küsige, mis tunne mul on. Ma ei oska sellele küsimusele lihtsalt vastata. Paras meeleolu karussell on pidevalt.

Aga suur aitäh kõigile nende heade soovide eest. Loodetavasti läheb kõik hästi.

Edit: 12.18. Just lõpetasin ema õpetamise. Õppis nõudepesumasina hooldust ja kasutamist, tolmuimeja kasutamist ja pliidi pesemist. Ega aastaks ei saa nõud pesematta jääda, maja koristamata ja pliit pesemata. Ülejäänud asjadega hakkab omaloomingut tegema.

No comments:

Post a Comment