You will never be completely at home again, because part of your heart will always be elsewhere. This is the price you pay for the richness of loving and knowing people in more than one place

Life in United States of America 01.08.2011 - 24.07.2013

Thursday, November 17, 2011

12.- 13. november

Laupäev, 12. november
Ärkasin 9:45. Pakkisin asjad kokku ja Ed viis mind rongijaama. Sealt edasi 10:30 rongiga Ryesse. Ootasin 10 minutit Hannat, viisime asjad tema poole ja edasi suund White Plainsi. Eesmärgiks oli osta jõulukingitusi. Parklasse sõitu oodates vaatasime, kuidas üks telefoniga rääkiv tüdruk tagurdas lihtsalt lambist teisele autole külje pealt sisse ja siis sõitis lihtsalt minema. Paari minuti pärast rallis ta jälle parklas ringi. Esimesest kaubamajast me midagi ei ostnud, kuna seal olid enamuses kallid poed. Seal oli püsti löödud suur jõuluküla koos jõuluvana majaga ja kes seal veel oli? Muidugi jõuluvana, kes lapsi vastu võttis. Siin tulevad jõulud tõesti vara. Meil läks üpris kaua auto üles leidmiseks, kuna see parkla oli nii suur ja nii paljude erinevate tasanditega. Järgmine kaubamaja sarnanes balti turuga. Oleksime nagu vene aega jõudnud uuesti. Ainult kõik sildid olid hiina keelsed. Sealt tulime ruttu ära ja läksime kõige suuremasse kaubamajja. Nägime Searsis hiiiiiiiiglaslikku külmkappi. Sinna mahuks terve kuu toit ära ilusti. Käisime Burlingtonis. Ostsin endale $7.99 (vana hind $18) eest 6 paari Puma sokke ja $5.99 (vana hind $16) 6 paari Skechersi sokke. Väike sokkide puudus oli juba tekkinud. Peale Burlingtoni sõitsime tagasi Scarsdale ja käisime õhtusöögi jaoks toidukraami ostmas. Tegime pitsad ja sõime koos tema perega. Peale õhtusööki läksime kinno Haroldit ja Kumarit vaatama. Suur üllatus tekkis alguses, kui piletihind oli $15, aga see oli hoopis 3D, prillid saime ka. Olime esimesed. Üks naine tuli enda väikese lapsega filmi vaatama, umbes 5 või 6 aastane. Aga see film küll nii noortele ei sobinud. Muidu sai naerda küllaga.



Peale filmi käisime poes. Kuulasime pool tundi kaartide laule. Nagu väikesed lapsed olime. Kassajärjekorras arvasid poisid, et me oleme venelased. Einoh, aitäh. Passisime mõnda aega parklas. Siis tulid tuletõrje ja politsei enda hiiglasliku autoga ja toppisid mingid tüübid autosse. Enne 11 käisime Subways, kuna kõhud olid tühjad. Teenindaja hakkas lihtsalt niisama heast peast leti taga tantsima. Tegime sealt ruttu minekut enda footlongidega ja suundusime uuesti parklasse. Sõitsime Hanna kooli juurde. Hanna poole jõudsime umbes 12:30. Passisime niisama, 1 paiku helistas Hanna isale. Magama ronisime poole 2 ajal. Enne seda vaatasime Kodutunnet ja seekord ei maganudki enamus saadet maha.

Pühapäev, 13. november
Magasime kaua. Värvisime pead, nüüd ma jälle normaalselt punane. Nägin Marko ka skypes ära. 12:30 läksime Subwaysse hommikusöögile (jah, meil väike sõltuvus). Teenindaja küsis, et kust me pärit oleme ja mis usku me oleme. Lootis, et moslemid, aga pidi pettuma. Sõitsime Ryesse, et rongi peale minna. Rongis tuli minu  juurde noor ja naeratav tumedanahaline kontrolör. Võttis mu pileti, vaatas korraks ja andis naeratades tagasi. Ta ei augustanudki seda ära, niiet saan järgmine kord tasuta sõita. Ei tea mis puhul ta nii tegi. Rongijaamas kohtasin Catalinat, kellega rääkisime üle tunni aja. Siis tõi ta mu koju. Passisin internetis, õhtusöök ja magama.

Küsimus: mitu oravat on pildil?

- Fööniksipea

No comments:

Post a Comment