Hommikul enne kooli trükkisin essee ruttu ära. Hindeks sain jälle very good. Peale kooli pesin pesu, koristasin maja ja kööki. Kirjutasin Eestiga. See ka juba peaaegu iga reedene traditsioon. Õhtul 7 paiku jõudis Hanna siia. Õhtusöögiks telliti pitsad. Sõime Hawaii pitsat ja vaatasime Rajalt Maha nagu juba igal reedel kombeks. Peale seda käisime Cocoga jalutamas ja hiljem sõitsime linnas ringi. Alguses oli plaan randa minna, aga mul polnud õrna aimugi, kuidas sinna saada. Leidsime jälle uue toidupoe, kus tuhlasime päris kaua. Kui hakati juba tedlustama, et 10 minuti pärast pood suletakse, liikusime kassasse. Kaup käes sõitsime minu poole. Kuna Hanna tahtis varakult minna Pedigree telgimüügile, siis läksime magama. Ta tahtis juba hommikul kell 7 akna alla Pedigree Tent Sale sildiga vehkima minna.
Laupäev, 29. oktoober
Vara ärkamisest ei tulnud eriti midagi välja. Lõime luugid alles peale 10 lahti. Viskasime enda CCAP pusad selga ja ronisime alla hommikusööki sööma. Teised olid vara Kirsi mängule läinud ja Ed oli hommikusöögiks pannkooke teinud. Hanna sõi tumedat Eesti leiba. Peale seda hakkasime muhvineid kaunistama, ise iga natukese aja tagant aknast välja vaadates. Pidi olema päev, kui hakkab lõpuks lund sadama. 11 paiku nägimegi esimesi lumehelbeid. Meie muidugi nagu väikesed lapsed nii elevil. Panime Pandoras jõulumuusika ka käima. Lõpuks sadas päris kõvasti. Tegime enda esimese lume pildid ruttu ära. Muhvinite kaunistamine jäi tahaplaanile. Skypesime Merkaga, näitasime talle talve. Siis rääkis Hanna enda vanematega ja Keiduga. Ise jälgisime samal ajal koguaeg termomeetrit. Saime naerda, kuidas mõned autojuhid sõitsid aegluubis minu maja ees olevast väikesest mäest üles. Kui oli umbes 5 cm lund maas, otsustasime proovima minna, kas Hanna autoga saaks telgimüügil ära käia, kuna Honda oli teiste käes. Aga see auto ei saanud meie sissesõiduteestki välja. Naersime, kuidas postiauto lihtsalt lambist kraavi keeras. Tegime jälle pilte kuni seal samas meie kõrval esimene oks murdus. Otsustasime tuppa tagasi minna, kuna ma tahtsin jalatseid vahetada. Seisin köögi ukse juures ja vaatasin terrassi peal olevat lund, kui nägin, kuidas aegluubis hakkas üks suur oks ära murduma. Alguses jäi kiikuma ja siis kukkus suure paugu ja sädemete saatel elektriliinidesse. Tore, elekter läinud ja karjumine hakkas pihta. Siis oli juba ka mujalt ümbrusest raginat kuulda, kuna oksad olid nii suure raskuse all. Läksime uuesti välja ja siis avastasime, et naabritele oli suur puu oks aknast sisse kukkunud. Naabrid ise karjusid, et me tuppa läheksime. Varsti oli päästeamet seal kohal, tõmbasid puu aknast välja ja üritasid elektriliine maja juurest ära saada. Poole tunni pärast läksid ära. Naabrid pakkisid ruttu asjad autosse ja sõitsid minema. Me istusime Hannaga all elutoas, kuna ei julgenud lihtsalt ülemisele korrusele minna, kuna maja kohal ka suured puud. Hullud mütsud käisid kogu aeg katusele. Helistasin teistele ja nad hakkasid koju tulema. Lõpuks kui nad tulid, siis istusime Hanna ja Cocoga all elutoas tekkide sees, kuna toas oli juba jahedaks läinud. Ed tegi kaminasse tule, et natukenegi sooja saada. Kuna meil polnud kodus midagi teha läksime kõik koos õhtul kaubamajja. Tiirutasime mööda poode ringi. Sain juba esimese kingituse ostetud. Hiljem võtsime Hannaga jäätised ja istusime kaubamaja keskkohas. Seal on selline suur saal, kus on vaipkatte all trepid, kus inimesed lihtsalt istuvad. Seal keskel on ka klaver ja pea kohal on teiste korruste rõdud. Ühe rõdu peal passis politsei, teisel kauboi mütsidega kaubamaja turvamehed. Kõigil jalad harkis. Meie taha istus üks mees, kes arvas, et me oleme Poolast. Varsti tulid ka teised sinna ja läksime Mehhiko restorani õhtusöögile. Seal olid kõikidel teenindajatel Halloweeni kostüümid seljas. Meid teenindas politseinik, kes ütles, et ta ei tee meile trahvi vaid võtab hoopis tellimused. Ja kui sa midagi valesti hääldasid, siis ta parandas sind nii kaua kuni sa enam-vähem õieti ütlesid. Nalja sai. Tellisin selle sama salati mis eelmine kordki. Peale seda toodi magustoidumenüüd. Teised võtsid kamba peale banaanimagustoidu ja mina jäätisehunniku. Nad imestasid, et kuidas see kõik mulle sisse mahub. Eks näeb, palju mulle tänupühade ajal mahub. Peale õhtusööki sõitsime koju. Kõikides ümberkaudsetes tänavates oli elekter olemas ja ainult meie tänav oli nagu mingist õudusfilmist välja hüpanud. Ülejäänud õhtu istusime kõik kamina ees tekkide sees. Olime pannud kõik majas leiduvad küünlad igale poole põlema. Muidugi olid neil kõigil erinevad lõhnad, aga kokku tuli väga hea lõhn. Kuulasime muusikat kuni iHome hulluks läks ja mingit kõrvulukustavat krigisevat häält tegema hakkas. PARANORMAL ACTIVITY. Ei üldse ei ehmunud, mkm. Tahtsin lausa laua alla minna :D Teised läksid magama, istusime Hannaga kamina ees, rääksisime ja proovisime Ameerika õlut. Hiljem otsustasime enda tekikuhja alla magama ronida.
Pühapäev, 30. oktoober
Ärgates oli esimene mõte, et täna ma küll siit voodist välja ei tule. Lõpuks panime hunniku sooje riideid selga ja läksime alla kamina ette. Hommikusöögiks saime Donut Delightist sõõrikuid ja mega kuuma kakao, millega ma suutsin kohe enda keele ära kõrvetada. Õues juba lumi sulas, teed olid puhtad. Läksime Hannaga Starbucksi, Kirsi oli juba seal. Saime õnneks laua äärde koha kuigi see koht oli paksult rahvast täis. Tellisime joogid ja kiiresti internetti. Hanna helistas vanaemale. Ma rääkisin isaga üle poole tunni. Kõik vahtisid mind nagu mingit imelikku, kuna ma rääkisin eesti keeles. Kokku olime seal umbes poolteist tundi kuni kõik akud olid enam- vähem täis. Viisime asjad minu poole ja läksime lõpuks sellele kaua oodatud telgimüügile. Jõudsime poe juurde ja hakkasime kohe otsima, et kus telk on, sest White Plainsis müüdigi suures telgis. Aga siin oli hoopis poes see müük. Midagi erilist me sealt endale ei lednud. Tulime sealt tühjade kätega. Jalutasime Burlington Coat Factorysse. Ostsin endale $8.50 pidžaamapüksid, mis on hästi pehmed ja soojad. Peale väikest šoppamist läksime tagasi minu poole. Hanna võttis asjad ja sõitis tagasi koju. Kuna meil ei olnud ikka elektrit, kütet ega sooja vett kutsus Maria mind enda poole. Ja kuna mul on load, siis ma sain sinna lõpuks ise sõita. Tal oli nii sõbralik pere, ütlesid, et kui kunagi midagi vaja on, siis võin alati nende poole pöörduda. Käisin kiiresti pesus. Maria mängis kitarri ja laulis. Tegime õhtuks plaane. Siis sõitsin Boston Marketisse, kuna pidin seal õhtusöögi jaoks teistega kokku saama. Õhtusöök söödud näitas Ed mulle, kuidas autot tankida. Enne meid olid seal inimesed, kes tankisid kanistreid täis. Õnnelikud generaatori omanikud. Ja siis nad panid need mustad bensiinised kanistrid enda uhke heleda nahksisuga audi või bmw taguistme ette põrandale. õõõhhhh. Kodus helistati, et kõik Stamfordi koolid algavad esmaspäeval 90 minutit hiljem. Varsti tuli Maria, käisime Cocoga jalutamas. Hiljem istus ta mõnda aega meiega kamina eest. See õhtu ei tahtnud ma üldse sealt kamina eest püsti tulla ja enda külma tuppa minna. Kuna toas oli 10 kraadi.
 |
| Kraavi kündev postiauto |
 |
| Meie suur muhvinite kaunistamine |
- Fööniksipea
No comments:
Post a Comment