31. oktoober

Kuna kooli algus lükati 90 minutit hilisemaks saime tund aega kauem magada, mina pool tundi. Äratus oli 7:00. Jälle see suur kiusatus enda sooja tekikuhja alla jääda. 7:10 võtsin enda tekihunniku selga ja läksin tüdrukuid äratama. Toas oli 10 kraadi sooja. Panin ka kooli jaoks asjad kokku. 7:30 ronisime autosse. Aknad olid toredalt jääs, aga autos oli vähemalt soe. Läksime dinerisse hommikusöögile. Seal oli ka nii soe. Sain kuuma kakao ja mustikapannkoogid. Kuna kellelgi erilist söögiisu ei olnud maksime arve ära ja läksime ületee asuvasse Starbucksi Kirsile hommikukohvi saama. Muidugi oli seal pikk järjekord, aga õnneks läks suht kiiresti. Käisime kiirest kodust läbi, sest kõik olid midagi vajalikku maha unustanud. Õnneks käis see ka kiiresti, kuna keegi ei tahtnud külmas majas olla, parem ikka soojas autos. Viisin Liisa sõbranna poole ja sõidutasin esimest korda Kirsit kooli. Sõber nüvi tahtis mind kogu aeg teist kaudu viia, aga meil oli kogu aeg nooooo! 8:47 jõudsime kooli juurde. Ootasime järjekorras, kuni saab autoga ukse ette. Kirsi koolis, suundusin UCONN-i poole. Kohale jõudsin 9:00. Isegi parkla oli täiesti tühi. Tekkis juba väike kahtlus, et äkki ei toimugi kooli täna. Klassis olin muidugi esimene. Ja seal oli soe! Istusin tund aega enda talvejopega ja laadisin asjade akusid. Kõigil oli nii kahju, et meil elektrit, kütet ega sooja vett ei ole. Lubasid aidata, kui vaja on. Nii tore. Klassi lõpus jagas Gaby komme, kuna oli ikkagi ju Halloween. Parkla poole kõndides helistasin koju lootusega, et automaatvastaja võtab vastu, aga ei. Pole voolu. Käisin Cocoga jalutamas, pakkisin läpakad kotti ja suundusin Starbucksi. Seal oli tohutu rahvas. Kuna vabu istekohti polnud läksin alguses järjekorda. Tellisin kuuma kakao. Pika laua juures oli koht vabanenud, mille mina muidugi kiiresti hõivasin. Kõik olid kohe nii sõbralikud ja uurisid, kuidas me ilma vooluta hakkama saame. Starbucksis oli nii palju inimesi, et kõigile ei jätkunud pistikuid. Selle pärast olid mõned inimesed tulnud mitmeotsaliste pikendusjuhtmetega kohale, et võimalikult paljud inimesed saaksid asju laadida. Minu adapter leidis ka endale koha ühes. Siis see mees muudkui nalja pärast vingus, et kuradi Euroopa adapter võtab nii palju ruumi :D  2:20pm ütlesin kõigile head aega ja suundusin koju, kuna Liisa pidi koolist tulema. Ta võttis mõned asjad ja viisin ta sõbranna poole. Sealt edasi suund jälle Starbucksi. Kõik jälle tervitasid mind nagu vana tuttavat. Kuna ma ära minnes olin öelnud, et olen varsti tagasi, siis nad olid mulle lausa kohta hoidnud nii laua taga kui ka pikendusjuhtmes. Jälle üks kuum kakao. Seda pidin aga üle poole tunni ootama, kuna seal oli mingi segadus tekkinud. Sain tasuta joogi kupongi suurte vabanduste saatel ja lõpuks ka enda suure kakao. Üks naine tuli mu juuksevärvi kiitma ja ütles, et tema ei ole nii julge nagu mina ja lasi endale ainult ühe punase triibu juustesse teha. 5 paiku pidin suuna Stamford High Schooli poole võtma, et Kirsi koju tuua. Enne seda käisin korraks kodust läbi. Juba olid valgustatud tänavad kostüümides lapsi täis, meie pimedal tänaval tühjus. Hiljem läksid tüdrukud sõpradega trick or treatima. Vanemad läksid sõprade poole õhtusöögile. Ja kuhu mina läksin? Väga raske küsimus. Muidugi viskasin läpaka kotti ja jälle Starbucksi. Nüüd oli seal veel rohkem rahvast. Ootasin 5 minutit järjekorras, kui sain juhuslikult jälle koha pika laua juures. Teenindajad naersid, et jälle mina siin ja teadsid juba mida ma tahan. Üks väike haldjakostüümiga tüdruk käis Starbucksis trick or treatimas, sai küpsiseid. Siis tuli üks mees sisse koeraga, kellel oli kostüüm seljas. Kõigil oli kohe  aaawwwwwww. Pidin Pauliga kokku saama, aga kuna Starbucks pannakse kell 10pm kinni ja tal oleks vaja üle 30 minuti sõita, siis jäi see ära. 8:30 sõitsin koju. Elektrimehed istusid meie tänaval posti otsas. Hamster oli soojemasse koju viidud. Istusin jälle paksu tekiga kamina ees. Liisa ja Irja tulid koju. Varsti märkasin, et üks roheline tuli läks põlema. Vahtisin lolli näoga seda umbes 15 sekundit kuni sain aru mis toimub. Siis karjusin üle maja, et vool on tagasi. Karjumine hakkas pihta. Istusin ruttu selle augu ette, kust hakkab sooja õhku tulema kui konditsioneer töötab. Aga see ei hakanud mitu minutit tööle. Siis oli kõigil nagu miks see ei tööta. Lõpuks hakkas see tööle. Ülejäänud õhtu lamasin ma selle sooja augu peal, et sooja saada. Õhtul voodisse minnes oli nii hea tunne, kuna täpselt voodi kõrvalt tuli mõnusat sooja õhku. Ja konditsioneer huugas järjest hommikul kella 6:30ni välja.

Teda ei huvitanud üldse see, et elekter tagasi tuli. Magas sama moodi edasi enda Halloweeni kostüümiga.

Jõulud tulevad

- Fööniksipea