You will never be completely at home again, because part of your heart will always be elsewhere. This is the price you pay for the richness of loving and knowing people in more than one place

Life in United States of America 01.08.2011 - 24.07.2013

Monday, October 10, 2011

Päev # 66

Kolmapäev, 5. oktoober
Äratus karjus 6:30am. Kui teised olid tööle/kooli läinud tekkis hull tahtmine enda mugavasse ja sooja voodisse tagasi ronida. Hakkasin hoopis koolitööga tegelema, kuna oleksin saanud maksimum poolteist tundi magada ja kohe kindlasti poleks see minu jaoks piisav olnud. 9 paiku võtsin suuna kooli poole. Keegi oli UCONN-i juurde tee peale suure ämbri täie valget värvi visanud ja nüüd said kõik autojuhid sealt endale valged rehvid. Läksin sisse, suundusin klassi poole. Trepi all istusid mingid tüübid kes naeratasid ja lehvitasid. Naeratasin ja lehvitasin siis vastu. Siis oli 2 tundi naermist. Ma ei tea miks, aga nii palju nalja sai. Näitasin teistele kaardi pealt, kus Eesti asub. Kõik tegid suured silmad ja imestasid, et see on nii kaugel. Üks avastas, et ma peaksin varsti magama minema. Kuna ma olin teisipäeval kõik tänase päeva tööd ära teinud otsustasin minna kõrval asuvasse Burlington Coat Factorysse. Oli vaja osta trenniriideid, mida ma ka sain. Veel ostsin super mugavad ja soojad sussid. Kokku läks $48,96 ja säästsin $57,04. Seal poes on igal asjal kindel nende praegune hind ja õige väärtus. Sellepärast see pood mulle meeldibki. Kõige rohkem säästsin ma pükste pealt, mille õige hind pidi olema $40, aga mina sain $19,99. Peale seda läksin üle tee Targetisse. Otsustasin teistest erineda ja läksin lifti asemel mööda treppe 5. korrusele. Päris tore trenn oli. Hiljem 5 korrust alla tagasi. Ostsin trenni jaoks joogipudeli $13,99, hambapasta $2,99 (säästsin $0,80) ja dušigeeli $1,69. Kotid käes suundusin parkla poole. UCONNi ees nägin jälle neid tüüpe. Jälle naeratus ja kutse kohtingule. Ma nagu ei teagi sind ja sa tahad juba välja minna. Wth? Kõndisin kooli juurest parkla poole. Järsku kuulsin selja tagant kaugemalt sireene lähenemas. Neli hiiglaslikku tuletõrjeautot jäid huilates minu kõrvale seisma. Kaks tuletõrjujat hüppasid autost välja ja ülejäänud sõitsid autodega järgmise maja juurde, kust voolas tänavale inimesi. Mina jäin kõike seda vahtima ja magasin enda rohelise tule parklasse maha. Turist noh. Ja siis tulid need 2 tuletõrjujat lihtsalt minuga juttu ajama. Teised läksid väljakutsele ja nendel on veel aega mingi suvakaga tänaval juttu rääkida :D Mõne aja pärast liitusid nad jälle teiste tuletõrjujatega ja ma sõitsin koju. Skypesin Merkaga poolteist tundi. Nägin ta vanemad ka üle pika ära aja, kuigi nad kuulsid meid nagu chipmunke. Kui L koolist koju jõudis liitus ta samuti skypemisega. Peale seda tahtsime minna L-ga Subwaysse lõunasööki sööma. Panime juba ennast valmis ja hakkasime uksest välja minema, kui mulle tuli meelde, et pean õhtuks tšillit tegema, mida peab keetma 2,5 tundi. Jäi siis meie Subway tripp ära. Hakkasime süüa tegema. Söögi tegemise ajal laulsime ja tantsisime mööda kööki ringi. Ma loodan, et naabrid seda aknast ei näinud. Vahepeal käis I söömas ja läks K kooli. Sõime L-ga õhtusööki ja istusime üle tunni aja köögi põrandal enda veetopsidega ja rääkisime. 9 paiku tulid teised koju ja minu tööpäev oli läbi. Ronisin ära magama.





- Fööniksipea

1 comment: