You will never be completely at home again, because part of your heart will always be elsewhere. This is the price you pay for the richness of loving and knowing people in more than one place

Life in United States of America 01.08.2011 - 24.07.2013

Monday, October 10, 2011

Päev # 69

Laupäev, 8. oktoober
Äratus 7:55am. 8:30 startisime L ja I-ga Donut Delighti hommikusööki ostma. Sealt edasi võtsime suuna New Yorgi poole. Ühe koha peal oli jälle ummik. 9:35 jõudsime Eesti maja juurde. Andsime enda auto parklasse. I ja L läksid Eesti kooli, ma pidin Hannaga kokku saama. Helistasin talle ja pidin tänava nurga peal teda ootama. Võtsime suuna DC poe poole. Õigemini me arvasime, et seal on see pood. Peale pikka jalutuskäiku avastasime, et sellel aadressil küll seda poodi pole. Õnneks. Läksime siis Times Square-le, kuna mul oli vaja ühest poest üks asi osta. Seal treppide juures oli millegi pärast mingi meeletult pikk järjekord. Arvatavasti filmiti seal jälle mingit saadet. Suureks pettumuseks avastasime, et see pood oli suletud, kuna oli jälle mingi juudi püha. Läksime siis teistesse poodidesse. Ühel poel avastasin kogemata ühe terrassi, mille 2 seina olid klaasist, kust avanes vaade Times Square-le ja 3. sein oli hiiglaslik LED ekraan. Ruumi keskel oli suur Ümmargune tool. Me sattusime sellest kohast millegi pärast nii vaimustusse. Tegime paar pilti. Muidugi käisime Subways, tegin Hanna ka sellega tuttavaks. Otsustasime liikuda mööda Broadwayd Eesti maja poole. Vahepeal sõidsid seda tänavat mööda rulatajad, neid oli kokku üle 100 kindlasti. Neid turvasid politseiautod. Ärvatavasti jälle mingi lahe üritus. Kui me lõpuks pika jalutuskäigu peale Eesti majja jõudsime olid meie jalad nii väsinud. Kuna meil oli veel 10 minutit aega otsustasime ümberkaudsetelt tänavatelt Starbucksi otsima minna. Lõpuks leidsime hoopis Dunkin Donutsi. Meil oli 5 minutit aega. See teenindus võttis seal nii kaua. Tellisin maasika smuuti. Töötajateks olid mingid õpilased. See kes mu smuutit tegi vajutas korraks nuppu, siis textis mingi aeg, vajutas uuesti korraks nuppu, jälle textis ja nii mitu korda. Pidin mitu minutit seal lolli näoga passima kuni tema sai enda suhtlemisvajadused rahuldatud. Siis kiirustasime tagasi Eesti majja. Varsti tulid ka I ja L. Võtsime suuna White Plainsi poole, kus pidi olema suur Pedigree soodusmüük. Ei, see ei ole koeratoidu pood, vaid kuulus spordipood. Kohale jõudes oli väljas hiiglaslik telk, mille sees haarasid inimesed veel viimaseid soodsaid spordiasju. Pika otsimise ja proovimise peale saime kõik vajaliku. Ostsin endale $139,99 eest Ride Snowboards talvejope (õige hind $229,99), $109,99 eest Scotti paksud püksid (õige hind $169,99), $29,99 eest Drop paksud kindad (õige hind $45,99) ja $29,99 eest Drop käpikud (õige hind $45,99). Kokku läks $309,99 ja säästsin $182. Kusjuures esimest korda sain ma endale täpselt parajad riided. Tavaliselt on jama, et kas püksid või varukad on liiga lühikesed, aga nüüd olid kõik täpselt parajad. Aga Snowboardingu riided pidavatki ainukesed olema, mis mulle parajad. Vedasime enda hiiglaslikud kotid autosse ja sõitsime koju. Panime Hannaga kohe enda riided selga, kuna me oleme nüüd nii hullud nende järele. Ei jõua enam talve ära oodata ja lumelaua sõidu õppimist. Teised läksid kontserdile. Tegime õhtusöögiks kana quesadillasid. Sõime õues ja samal ajal söötsime ka sääski, keda oli üle pika aja näha. Käisime Hanna ja Cocoga jalutamas. Meil oli välisuks lahti, aga peale selle on veel üks võrgust uks, et sääsed tuppa ei tuleks. Hakkasime siis õue minema, kui Hanna lihtsalt kõndis pauguga vastu seda võrgust ust. Me hakkasime nii jubedalt naerma, et mul pisarad voolasid ja põsed valutasid. Meid kummitab nüüd üks laul. Tagasi kodu poole tulles sõitis meist aeglaselt mööda üks BMW. Kodus võtsime rahakotid ja suund Starbucksi poole. Nägime jälle seda BMW-d tee ääres seismas. Meile vilistati sealt, aga ega me mingid koerad ei ole. Võtsin Starbucksist maasika smuuti ja rosina-kaerahelbe küpsise. Istusime õues. Meie taga tõmbas üks mees sigarit, mis haises nagu keegi oleks peeretanud. Jõin enda smuuti ära ja liikusime kodu poole. Panime jälle enda uued riided selga ja tegime väikese fotosessiooni. Viskasime pidžaamad selga, võtsime paksud tekid ja otsustasime õue võrkkiike istuma minna. Muidugi suutis Hanna sellega kohe üle pea käia ja ma sain jälle naerukrambid. Teised tulid koju. Pikutasime võrkkiiges ja lihtsalt rääkisime. Nii minevikust kui ka tulevikust. Nägime veel seda BMW-d tänaval sõitmas. Lõpuks läksime 12:30am tuppa. Tegime madratsiga külgboksi minu tuppa. Olime internetis ja rääkisime jälle. Magama saime enne 2-te.

 - Fööniksipea

No comments:

Post a Comment