What a day.
Alguses olime hullult õnnelikud lumesaju üle. Kaunistasime Hannaga muhvineid ja kuulasime jõulumuusikat. Aga siis läks kõik ilm käest ära. Puud murdusid, oksad murdusid, nägin korraliku plahvatuse ära, sain väikese šoki, naabritel puu aknast sees, tuletõrje, päästeamet, naabrid ajasid tuppa, elektrit pole, kütet pole, autod ei saanud mäest üles, ei julgenud isegi ülemisel korrusel enam istuda, akud tühjad, pimedus.
Nüüdseks on toas 11 kraadi sooja. Hommikusöögiks kuum šokolaad koos sõõrikutega Donuts Delightist. Praegu istume Hanna ja Kirsiga lähedal asuvas Starbucksis, laeme akusid, soojendame ennast. Tuleks see elekter nüüd tagasi. Kõige masendavam on see, et ainult meie tänaval pole voolu siin, kõrvaltänavatel täitsa olemas.
Kui homme voolu ei ole, siis istun arvatavasti päev otsa siin samas Starbucksis.
Blogiga tegelen, kui aega saan.
- Fööniksipea
Jumal tänatud, et meil siin ei saja...
ReplyDelete