22. ja 23. oktoober

Laupäeval oli äratus 8:00am. Startisime Donuts Delighti poole 8:30. Sealt edasi sõit New Yorgi poole. Muidugi oli liiklus järjekordselt kohati hullumaja. New Yorgis oli kahtlaselt palju politse hobustega treilereid ringi sõitmas. Arvatavasti läksid nad Wall Streetile korda looma. Andsime auto parklasse ja läksime Eesti Majja. Hanna oli juba seal. Hakkasin esimese klassi abiõpetajaks. Olime suures saalis, kus oli peale meie veel 3 klassi. Minu klassis oli 4 poissi ja 1 tüdruk. Ja nad kõik rääkisid täiesti puhast eesti keelt, nagu oleksid just Eestist lennukiga tulnud. Üks poiss oli esimest korda. Alguses nuttis, siis harjus ära ja hakkas seletama koguaeg. Õppisime täpitähti. Veel said nad luuletuse, mille peavad jõuludeks selgeks õppima. Kõik poisid tahavad jõuluvanalt legosid ja muidugi tahtsid nad kohe jõuluvanale kirja kirjutama hakata. Üks kirjutaski enda käe peale pika kirja. Pärast avastas, et kätt ei saa postiga saata. Peale tundi algas rahvatants. Käisime Hannaga lähedal asuvas Dunkin Donutsis. Kohale jõudes meenus, et seal kohas läheb sada aastat enne kui oma joogid kätte saame. Ja kusjuures oligi nii. Peale seda läksime tagasi Eesti majja. Lastel oli laulutund. Samal ajal tulid sinna Võru noored, kes hakkasid hiljem seal ka esinema. Rääkisin Valeviga juttu, nad tuuritavad kuu aega mööda Ameerikat ja Kanadat ringi. Siis uuris, et mida ma siin teen ja mida enne tegin. Vahepeal käisime alt kohvikust Kalevi šokolaadi ostmas.
Peale kontserti läksime Hannaga linna peale. Ostsin endale Manic Panic juuksevärvid ja siis sinise juuksesprei. Jalutasime Grand Centralisse, väike Starbucksi tiir enne rongile minekut. Muidugi ostsime enda cheesecaked ka, et rongis süüa. Passisime mingi aeg Hanna pool. Tegin endale sinised triibud. Edasi läksime Subwaysse õhtusööki saama. Võtsime söögid ja joogid ning läksime hoopis kinno. Filmiks oli Paranormal Activity 3. Alguses oli saal päris tühi. Film algas 20 minutit hiljem, kuna lihtsalt nii kaua näidati treilereid. Ja selleks ajaks oli rahvast juba korralikult. Esimene treiler oli juba mingist õudukast ja muidugi hakkasid kõik karjuma saalis. Treileri alguses on klipp uudistest, kus on kirjas S Hartford ehk siis linn, mis asub minust 1 tund ja 20 minuti autosõidu kaugusel. Hakkasin mõtlema, et tuttav linn, aga arvatavasti on sama nimega linnu palju. Siis hakkas seal naine korrutama Connecticut. Ma olin nagu ou shit, ma elan seal. Filmi nimi on The Devil Inside ja välja tuleb see alles jaanuaris, aga minek on kindel :D



Lõpuks algas siis Paranormal Activity 3. Ausaltöeldes ootasin sellelt filmilt palju rohkem. Okei, inimesed karjusid küll ja tõmblesid enda toolide peal. Palju karjuti s ja f tähega sõnu. Kogu aeg ekraani vaadates sa lihtsalt otsisid asju, mis nüüd juhtuma hakkavad. Minu arust oli kõige ehmatavam koht alguses, kui naine maskiga välja hüppas. Ja see köögi teema ka. See häiris, kuidas kõik jubedad kohad tehti kohe nii naljakaks. Ja see, kuidas deemon tüdrukut juustest tõstis nägi välja küll paras komöödia. Filmi ajal keegi aevastas ja siis rahvas hüüdis "Bless You" (Terviseks). Ja treileris olevaid klippe polnud üldse filmis olemaski. Teist korda seda enam vaatama ei läheks. Esimene osa on kindlasti palju jubedam, mis siis, et ma olen seda 4 korda näinud.
Peale filmi suundusime tagasi autosse, et enda Subway mant ära süüa. Õues oli 8 kraadi sooja ja me külmusime sõna otseses mõttes. Sõitsime mõnda aega mööda linna ringi ja siis tagasi Hanna poole. Vaatasime Kodutunnet. Ise olime nii väsinud. Kell oli 1 ringis. Ma mäletan seda, et nad hakkasid tuba tegema ja järgmine hetk oli kõik juba valmis ja saade läbi. Kohe aru saada, et ma pooleldi magasin see aeg.

Ärkasime 9:30. Uimasime pool päeva. Käisime dollari poes. Ostsin juuste värvimiseks veel kraami. Käisime veel Halloweeni poes mulle kostüümi otsimas. Selleks, et sa endale sealt kostüümi saaksid peaksid sa olema kas Lolo Ferrari või mingi jupats, kuna enamus kostüümid katavad vaevalt tagumiku kinni. Tulime sealt tühjade kätega ära. Värvisime juukseid. Käisime California Pizzas söömas. Peale seda sõitsime Ryesse ja ma suundusin rongi peale. Seekord kontrolliti isegi pileteid. E tuli rongijaama vastu. Kodus sõin natukene magustoitu ja ronisin magama.

Kuna minu ja Hanna jaoks on kõik siin nii tavaline, siis ei tule meile eriti enam meeldegi pilte teha. Või me lihtsalt ei viitsi. Laisad oleme :D

Internetis ringi uurides avastasin, et minu uus juuksevärv peaks sinise valguse all helendama.


- Fööniksipea