17.- 20. november

Neljapäev, 17. november
Hommikul Kirsi kooli. Koristasin. Meil seisis peaaegu 3 tundi maja ees koolibuss. Lõpuks tuli puksiir, mis selle ära vedas. Parajad lobudikud bussid siin. Juba kaugelt on kuulda, et buss tuleb, pidurite krigin on kõrvu lukustav. Äkki see ongi mõeldud hommikuse äratusena lastele, kes unise peaga hommikul vara bussi ootama peavad. Tegin koolitööd. 2:30 läksin Kirsile ja ta sõbrannale kooli järgi. Liisa läks sõbranna poole. Passisime Kirsiga mõnda aega kodus ja läksime 3:45 kiropraktiku juurde. Autosse minnes jooksis UPS mees meie maja ees pakk käes ringi. Minu online shoppingu tulemus. Kiropraktiku juures avastati, et mu botaste paelad lähevad mu juustega kokku. Seekord jäin ooteruumi istuma. Eelmine kord läksin Liisaga sisse kaasa. Siis kiropraktik näitas mulle enne asju mida ta kasutama hakkab. Koguaeg enne raksu küsis mu käest naerdes, et kas ma olen valmis. Seal läks umbes 20 minutit. Kodu poole sõites otsustasime Starbucksist läbi käia. Suur kakao. Kodus hakkasin õhtusööki tegema. 5 paiku käisin Liisal järel, siis tegin edasi süüa. 5:30 viisin Liisa võimlemisse. Jälle õhtusööki tegema peale seda. 6:45 tulid Irja ja Ed koju. Läksin Starbucksi au pairide koosolekule. Kohale ilmus ainult 5 au pairi, kuna õige koosolek oleks alles reedel olnud, aga kuna osad ei oleks saanud tulla tegi Lee- Anna kaks koosolekut. Rääkis erinevaid lugusid au pairide kohta mis on toimunud tema 10 aastase töö jooksul. Ütles, et kunagi kirjutab sellest raamatu. 7:30 pidi ta ära minema. Jäime teistega veel sinna, aga kuna 3 sakslast purssisid enda saksa keelt kogu aeg ja 4. sakslane rääkis minu pärast inglise keeles otsustasin Liisale võimlemisse järgi minna. Nägin jälle natukene nende trenni. Siis koju. Vahtisin katalooge ja ronisin magama.

Reede, 18. november
Äratus 6:45. Kirsit kooli ei pidanud sõidutama, kuna ta käis öösel Koidukuma 1. osa esilinastust vaatamas ja magas kella 8-ni. Hommiku sisustasin Kodutunde vaatamisega. 8:30 tahtis Kirsi Starbucksi minna. Ta tõi joogid, mina otsisin niikaua autost enda kadunud päikeseprille, kuna päike oli pimestav. Siis tagasi koju. Kirsi läks sõbrannaga kooli. Ma sõitsin UCONNi. Peale kooli pesin pesu ja koristasin. Jälle tuli UPSi mees pakikuhjaga uksetaha. Ja meie postiljon oli ka nii laisk, et ei viitsinud pakke ukse taha tuua, mida on tavaliselt tehtud, vaid surus need koos ajakirjadega postkasti, nii et need rippusid sealt välja. Kokku sain 2 päeva jooksul 7 pakki. Minu uus rekord. Enamus asju on jõulukingitused teistele. Murumehed jõudsid siia alles kella 4 ajal ja töötasid isegi pimedas. Õhtul sõidutasin Kirsi sünnipäevale. Enne seda käisime kingitust ostmas. Ed avastas, et mu tuba hakkab väikseks jääma, kuna mul nii palju pakke toas. Õhtusöögiks tõi Ed Sierra Grille-st juustu quesadillasid. Siis läksin riideid vahetama, kuna Maria pidi mulle peale 8-t järgi tulema. Aga ülla-ülla, ta oli juba 7:50 ukse taga. Sõitsime Stamford Malli. Seal olid kõik kohad paksult jõulukaunistusi täis. Tegime väikese šoppamise Victoria's Secretis, jõulukingitus jälle. Peale seda saime Christinega kokku, kes oli meile Koidukuma piletid ostnud. Film pidi algama 9:15. Eelmised seansid olid juba välja müüdud. Läksime järjekorda 8:25, et head kohta saada. Järjekord oli hiiglaslik. Siin on kinodes nii, et istud kuhu tahad. Lõpuks oli meil terve pikk rida au paire, kellest kõik peale 1 olid Team Jacob. Muidugi algas film 20 minutit hiljem, kuna enne seda on vaja sada erinevat reklaami ja treilerit näidata. Aprillis tuleb välja Titanicu 3D versioon. Treileri ajal juba enamus rahvast nuttis, mis siis veel õige filmi ajal on. Ameerikas on nii lahe kinos käia, just inimeste reaktsiooni pärast. Koidukuma alguses jookseb Jacob majast välja ja muidugi lendas ka särk kohe seljast ära. Terve saalitäis rahvast hakkas selle peale karjuma ja plaksutama. Ja Bella isa reaktsioonide peale kõik naersid kõhud kõveras. Ja kui see vere joomise koht tuli, siis kõigil oli üle saali IUUUUUUUUUUUUUU ja NOOOOO. Ja neid ohhetusi ja ahhetusi oli ka koguaeg. Filmi lõpus muidugi suur aplaus. Kuna film lõppes peale 11 ja mall pandi kinni juba kell 9, siis pidime teist kaudu välja minema. Lõpuks kõndisime õues külmudes suure ringi enne malli kuni leidsime enda parkla. Hakkasime Mariaga tagasi sõitma. Järsku kihutas meile risti ette vilkuritega politseiauto ja jäi seisma. Meil oli kohe Ouuunouuuu, mida me nüüd tegime. Nagu mingist actionfilmist oleks. Mõlemad parajalt närvitsesime. Ja siis tagurdas politsei aeglaselt tee ääres asuvasse vabasse parklakohta. Ja selleks oli vaja vilkurid tööle panna ja meile rabandus tekitada? Sõitsime Birgiti poole, ta läks Maria poole sleepoverile ja järgmine päev lendas Texasesse. Koju sain peale 12. Kuna und ei olnud, siis passisin internetis ja tegin jälle plaane. Magama sain 1:30 paiku.

Laupäev, 19. november
Äratus 8:00. 8:30 Irja ja Liisaga Donut Delightist hommikusöök ja suund New Yorki Eesti kooli. Kohale jõudsime 9:45. Kuna kõik lapsed jäid kooli hiljaks passisime Hannaga all ja rääkisime. Siis läksin üles saali. Mõtlesime Tevega juba, et äkki ei tulegi meie klassi lapsi. 10:15 hakkasid kõik järjest tulema. Ma aitasin põhiliselt Katarinat ja Mikkot. Ja nüüdseks on minu sünnipäev 102. juunil. Kui lastel oli laulutund käisime Hannaga lähedal asuvas Starbucksis. Seekord oli minu nimi Relica. Ja siis need teenindajad ei osanud seda kuidagi hääldada. Sain jälle mitu erinevat varianti. Viimase tunni ajal joonistasid lapsed jõulupeoks pilte ja lugesid luuletust. Peale kooli sõitsime White Plainsi Westchester Malli. Terve tee ma pooleldi magasin. Sealt sain jälle ühe kingituse. Kokku olime seal poolteist tundi. Siis suund koju poolmagavas olekus. Koju jõudes lihtsalt lamasin voodis, vb magasin isegi paar minutit. Õhtusöögiks läksime välja Irja, Edi ja Liisaga, seal samas kohas käisime ka minu esimesel päeval söömas. Peale söömist lähedalasuvasse kinno jälle Koidukuma vaatama. Kuna see oli mingi väike kino suhteliselt kõrvalises kohas, siis olid saalis enamus kohad tühjad. Peale filmi tulime koju. Tegime Liisaga küpsiseid. Magama sain 12 ajal.

Pühapäev, 20. november
Ärkasin 9:30 peavalu, kurguvalu ja nohuga. Õnneks palavikku ei olnud. Uimasin lihtsalt ringi. Teised läksid paraadile. Hakkasin Marley & Me lugema jälle. Viimati lugesin seda peale Irene'i kui meil elektrit ei olnud. Vahepeal magasin, peale seda hakkas juba parem. Lugesin jälle raamatut. Põhimõtteliselt terve päev möödus raamatut lugedes või niisama istudes ja tatistades. Ja praegu seda lauset kirjutades söön ma viimast tükki Kalevi šokolaadi, nii kauaks mulle siis neid jätkuski.

Osa minu šopingust:

Maksid $16.40, õige hind oleks olnud $60

Maksid $24.95, õige hind oleks olnud $60

$17

"LOVE IS THE MOVEMENT" $5

Minu pakid

Stamfordis on jõulud

- Fööniksipea

14.- 16. november

Esmaspäev, 14. november
Äratus 6:30, voodist välja 6:45. Viisin Kirsi ja ta sõbranna kooli. Hommikusöök. Panin esimese masinatäie pesu pesema. Nagu alati tahtsin 9:10 kooli poole sõitma hakata, aga linn koristas tänavalt lehti ja ma ei oleks isegi sissesõiduteest välja saanud. Tegid keset tänavat suure hunniku, nagu jaanituli. Enamuse lehtedest jätsid ikka teeäärtesse hunnikusse. Siin on juba paljudes kohtades sõiduteedel ainult üks suunavöönd alles jäänud, teine on lihtsalt lehehunnikute all. Passisin siis 10 minutit kuni nad enam vähem valmis olid. Koolis saime tööd tagasi ja ülejäänud tund tegeleti kodutöö kontrollimisega. Ma tegin vahepeal jõulukingituste nimekirju jälle. 11:50 tagasi kodus. Jamasin pesuga edasi ülejäänud päeva.  Vahepal sõidutasin Liisat ja ta sõbrannat joogasse tunniks ajaks. Õhtusöögiks oli piimasupp tumeda leivaga. Peale õhtusööki sain teada, et 13- 21. aprill oleme Floridas. Ei jõua üldse ära oodata, mis siis, et ma lendamist ei kannata. Irja rääkis mulle kuidas seal kõik asjad on ja seda suuremaks mu vaimustus läks. Siis sain veel teada, et suvel ma töötama ei peal. Juba väike plaan olemas, kuhu puhkama minek, aga see jääb praegu veel saladuseks. :D

Teisipäev, 15. november
Pool päeva kirjutasin esseed kooli jaoks. Tellisin internetist jõulukingitusi, uurisin lennupiletite hinda ja tegin raha kogumse plaane. Pool päeva käis väljas jube kolkimine. Lõpuks aknast välja vaadates avastasin, et naabrite majal oli pool seina kadunud ja sinna hakati uut akent panema. Vaatasin jalgpalli ETV koduleheküljelt. Suht naljakas oli vaadata, kuidas kõrval vestluses kõik muudkui kommenteerisid. Näiteks Kassai nimi pandi blokeeringu alla, ehk selle asemel tulid lihtsalt tärnid. Muidugi paljud vingusid, et ei näe mängu. Tegelikult oleksid nad pidanud umbes 10 enne algust sinna lehele tulema, siis oleks kõike näinud. Mis siis, et lehel oli kirjas, et nad ei näita välismaal. 4 ajal viisin Liisa kirikukooli. Pool tundi kodus, võtsin Kirsi sõbranna poolt peale ja läksime Liisale järgi. Tegin õhtusöögi. Õhtusöögi ajal hakkas üks laul käima, mis mind nii jubedalt ära ehmatas, Kirsit ka, kuna see oli filmist 1408. Panen ühe klipi siia.





Peale õhtusööki tellisin endale 2 paari jalatseid. Kokku läks $41.35 ja säästsin $59.65. Tahtsin ühte särki ka tellida, aga tuli meelde, et pean ju raha koguma. Saan selle hoopis jõuludeks Hannalt :)

Kolmapäev, 16. november
Hommikul kool. Peale seda hakkasin voodipesusid pesema. Kuna nüüd on kõigil (peale minu) flanell voodipesu ja see ei taha hästi kuivada läheb kokku nii palju aega. Kui ma olin umbes pool tundi kodus olnud tuli naaber ukse taha. Minu pakk oli eile neile toodud. Küsis, et kuidas mul läheb ja kas ma käin koolis ning mida ma seal õpin. Õpetasin talle natukene eesti keelt ja ütles, et tulevikus pean ma seda veel tegema, kuna päris tihti pidavat meie pakid neile minema. 2:30 käisin bussipeatuses Liisal vastas, kuna vihma sadas. Triikisin pesu, jõululaulud olid jälle teemas. Muideks täna läks juba 3:50 paiku pimedaks, sest vihma sadas. Lõpuks tegin voodid ära ja läksin 6 paiku Kirsile sõbranna poole järgi. Vihma sadas nii kõvasti, et tee peal polnud joonigi näha. Sõitsin lihtsalt ees oleva auto järgi. Muidugi oli terve tee nagu peegel. Tegin õhtusöögi valmis, sõime ja nüüd kirjutan siin üle tunni aja blogi, et sellega lõpuks järje peale jõuda.

Nüüd on teil päris palju lugemist, kui keegi üldse viitsib veel lugeda.

Lehtede koristamine Ameerika stiilis

Selline vilkuritega auto sõidab kogu aeg lehekoristajatega kaasa

Jaanituld teevad

- Fööniksipea

12.- 13. november

Laupäev, 12. november
Ärkasin 9:45. Pakkisin asjad kokku ja Ed viis mind rongijaama. Sealt edasi 10:30 rongiga Ryesse. Ootasin 10 minutit Hannat, viisime asjad tema poole ja edasi suund White Plainsi. Eesmärgiks oli osta jõulukingitusi. Parklasse sõitu oodates vaatasime, kuidas üks telefoniga rääkiv tüdruk tagurdas lihtsalt lambist teisele autole külje pealt sisse ja siis sõitis lihtsalt minema. Paari minuti pärast rallis ta jälle parklas ringi. Esimesest kaubamajast me midagi ei ostnud, kuna seal olid enamuses kallid poed. Seal oli püsti löödud suur jõuluküla koos jõuluvana majaga ja kes seal veel oli? Muidugi jõuluvana, kes lapsi vastu võttis. Siin tulevad jõulud tõesti vara. Meil läks üpris kaua auto üles leidmiseks, kuna see parkla oli nii suur ja nii paljude erinevate tasanditega. Järgmine kaubamaja sarnanes balti turuga. Oleksime nagu vene aega jõudnud uuesti. Ainult kõik sildid olid hiina keelsed. Sealt tulime ruttu ära ja läksime kõige suuremasse kaubamajja. Nägime Searsis hiiiiiiiiglaslikku külmkappi. Sinna mahuks terve kuu toit ära ilusti. Käisime Burlingtonis. Ostsin endale $7.99 (vana hind $18) eest 6 paari Puma sokke ja $5.99 (vana hind $16) 6 paari Skechersi sokke. Väike sokkide puudus oli juba tekkinud. Peale Burlingtoni sõitsime tagasi Scarsdale ja käisime õhtusöögi jaoks toidukraami ostmas. Tegime pitsad ja sõime koos tema perega. Peale õhtusööki läksime kinno Haroldit ja Kumarit vaatama. Suur üllatus tekkis alguses, kui piletihind oli $15, aga see oli hoopis 3D, prillid saime ka. Olime esimesed. Üks naine tuli enda väikese lapsega filmi vaatama, umbes 5 või 6 aastane. Aga see film küll nii noortele ei sobinud. Muidu sai naerda küllaga.



Peale filmi käisime poes. Kuulasime pool tundi kaartide laule. Nagu väikesed lapsed olime. Kassajärjekorras arvasid poisid, et me oleme venelased. Einoh, aitäh. Passisime mõnda aega parklas. Siis tulid tuletõrje ja politsei enda hiiglasliku autoga ja toppisid mingid tüübid autosse. Enne 11 käisime Subways, kuna kõhud olid tühjad. Teenindaja hakkas lihtsalt niisama heast peast leti taga tantsima. Tegime sealt ruttu minekut enda footlongidega ja suundusime uuesti parklasse. Sõitsime Hanna kooli juurde. Hanna poole jõudsime umbes 12:30. Passisime niisama, 1 paiku helistas Hanna isale. Magama ronisime poole 2 ajal. Enne seda vaatasime Kodutunnet ja seekord ei maganudki enamus saadet maha.

Pühapäev, 13. november
Magasime kaua. Värvisime pead, nüüd ma jälle normaalselt punane. Nägin Marko ka skypes ära. 12:30 läksime Subwaysse hommikusöögile (jah, meil väike sõltuvus). Teenindaja küsis, et kust me pärit oleme ja mis usku me oleme. Lootis, et moslemid, aga pidi pettuma. Sõitsime Ryesse, et rongi peale minna. Rongis tuli minu  juurde noor ja naeratav tumedanahaline kontrolör. Võttis mu pileti, vaatas korraks ja andis naeratades tagasi. Ta ei augustanudki seda ära, niiet saan järgmine kord tasuta sõita. Ei tea mis puhul ta nii tegi. Rongijaamas kohtasin Catalinat, kellega rääkisime üle tunni aja. Siis tõi ta mu koju. Passisin internetis, õhtusöök ja magama.

Küsimus: mitu oravat on pildil?

- Fööniksipea

7.- 11. november

Tavaline töönädal. Hommikuti viis Irja Kirsit kooli, niiet neljapäeval ronisin peale 7 uuesti magama ja magasin kuni 9:30.

Teisipäeval ja reedel tüdrukutel kooli ei olnud. Teisipäeval olid valimised nende koolides ja reedel oli veteranide päev. Kuna esmaspäeva õhtul läksid tüdrukud sõbrannade poole, sain teisipäeval kaua magada ja pool päeva üksi kodus olla.

Kolmapäeva õhtul ostsin Triviumi piletid ära. 18. veebruaril esinevad New Yorgis. Hanna tuleb ka. Lõpuks ometi esimene kontsert Ameerikas ja saab ühe asja jälle nimekirjast maha tõmmata. Eestis oleks ma pidanud neid arvatavasti ootama jäämagi, Soome ma niikuinii poleks kontserdile saanud. Ja siin oli pilet koos kohaletoimetamisega ainult $36. Nädal enne kontserti peaksin kätte saama piletid.

Kolmapäeval oli koolis jälle töö, mis esmamulje järgi eriti hästi ei läinud, aga sain ikkagi 35-st punktist 31. Koolis on ainult 2 nädalat veel käia, siis saan enda vajalikud creditid kätte, isegi liiga palju neid.

Reedel koolis ei käinud, kuna oli halb olla ja pea valutas. Vaatasin, kuidas murumehed hommikul maja ümber laamendasid. Läksid vaidlema, et kes mis suunas lehti puhkuma peab. Väike online šopping ka. Lõunal vaatasin jalgpalli.

Peaasi, et uhke auto maja ees on

10. klassi õpikud: keemia 973 lk, ajalugu 922 lk, matemaatika 862 lk, ajaloo eksami raamat 405 lk.

- Fööniksipea

Pühapäev, 20. november

Sellel pühapäeval on Stamfordis Thanksgiving Parade (Tänupühade paraad). See on suuruselt teine paraad Ameerikas.

Eelmise aasta paraad:

- Fööniksipea

1.- 6. november

Kuna sellest ajast on juba nii kaua möödas, siis ei hakka kirjutama nüüd täpselt kõike toimumise järjekorras.
Olid lihtsalt tavalised tööpäevad, ainult iga hommik sõidutasin 7am Kirsit ja ta sõbrannat kooli.

Teisipäeval käisid jutukad elektrikud. Rõõmustasid, et meil elekter tagasi. Ütlesid, et nemad poleks küll hakkama saanud kui nii kaua neil elektrit poleks. Ja nagu alati rääkisid nad ka ilmast.

Õhtuti olin jälle taksojuht. Sõidutasin tüdrukuid trenni/kooli. Vahepeal läks lausa nii kiireks, et tulin ühega koju, jooksis tuppa ja siis jooksis teine tema asemel autosse ja minek.

Neljapäeval jäi Liisa koju. Viisin hommikul Kirsi kooli, tulin tagasi ja läksime Liisaga Starbucksi. Muidugi olen ma juba ameeriklastest eeskuju võtnud. Ehk siis pidžaama ja jope seljas käisin seal. Ja ma ei olnud ainukene, kes nii riides oli. Viisime joogid autosse ja jalutasime Subwaysse, et hommikusöögiks üks footlong saada, aga ülla-ülla, see oli kinni. Vaatasime youtubest laulupeo videosid. Lõuna paiku otsustasime minna šoppama. Käisime Bed Bath & Beyondis, Marshallsis ja Michaelsis. Midagi ma ei ostnud, otsisin ainult ideesid jõulukingituste jaoks.

Reedel käisime Liisaga lõpuks Subways ära. Uksest sisse astudes hüüdis teenindaja kohe LOOK, ESTONIA IS HERE! Ja siis istusime seal pool tundi kuni teised mind lihtsalt jõllitasid. Nad raudselt ei teadnud, mis see Estonia üldse on :D  Õhtupoole käisime Kirsiga Starbucksis. Seal kohe küsiti, et kuidas ma nii vara seal, tavaliselt ikka hiljem ja hakati nalja tegema. Mind tuntakse juba vaikselt igal pool ära.

Laupäeval Eesti kool. Kuna õiget õpetajat ei olnud, pidin üksi hakkama saama. Seekord olid kõik lapsed kohal. Ja mõnel jagus neid pisaraid ka selleks korraks. Küsisid nuttes wc-sse ja tulid tagasi kas ema või isaga, kes siis pool tundi ta selja taga istus. Sain teada, et nad on kõik 5 või 6 aastased. 5 poissi ja 1 tüdruk. Alguses istus tüdruk minust ühe tooli kaugusel. Lõpuks oli ta mul täitsa küljeall ja oli nii õnnelik, et sai mulle nii lähedal olla. Viimase tunni ajal otsustasid 2 poissi mööda saalipõrandat ringi roomata. Ja viimane teema koolis oli, et miks mul punased juuksed on. Ja siis tuli muudkui miks, miks, miks, miks. Üks poiss tuli kuu aega tagasi Eestist siia, kuna ta isa töötab 2 aastat siin ja 2 Eestis.

Pühapäeval sai kaua magada. Ed'i sünnipäev. Õhtul tegime Mariaga jälle Starbucksi tiirud.

Meil keerati alles öö vastu pühapäeva kella, niiet nädal aega oli ajavahe Eestiga 7 tunni asemel 6 tundi. Ja nüüd on juba kell 5 õhtul pime. See eest hommikul kella 6 ajal läheb valgeks.

Elektrikud panid naabrite majja elektrit üle terve tänava lärmava räpi saatel.

Halloweeni nänn

Stamford High School

Stamford High School

Starbucks

Sellist masinat nägime peale Eesti kooli New Yorgis

Sünnipäevakook

- Fööniksipea

31. oktoober

Kuna kooli algus lükati 90 minutit hilisemaks saime tund aega kauem magada, mina pool tundi. Äratus oli 7:00. Jälle see suur kiusatus enda sooja tekikuhja alla jääda. 7:10 võtsin enda tekihunniku selga ja läksin tüdrukuid äratama. Toas oli 10 kraadi sooja. Panin ka kooli jaoks asjad kokku. 7:30 ronisime autosse. Aknad olid toredalt jääs, aga autos oli vähemalt soe. Läksime dinerisse hommikusöögile. Seal oli ka nii soe. Sain kuuma kakao ja mustikapannkoogid. Kuna kellelgi erilist söögiisu ei olnud maksime arve ära ja läksime ületee asuvasse Starbucksi Kirsile hommikukohvi saama. Muidugi oli seal pikk järjekord, aga õnneks läks suht kiiresti. Käisime kiirest kodust läbi, sest kõik olid midagi vajalikku maha unustanud. Õnneks käis see ka kiiresti, kuna keegi ei tahtnud külmas majas olla, parem ikka soojas autos. Viisin Liisa sõbranna poole ja sõidutasin esimest korda Kirsit kooli. Sõber nüvi tahtis mind kogu aeg teist kaudu viia, aga meil oli kogu aeg nooooo! 8:47 jõudsime kooli juurde. Ootasime järjekorras, kuni saab autoga ukse ette. Kirsi koolis, suundusin UCONN-i poole. Kohale jõudsin 9:00. Isegi parkla oli täiesti tühi. Tekkis juba väike kahtlus, et äkki ei toimugi kooli täna. Klassis olin muidugi esimene. Ja seal oli soe! Istusin tund aega enda talvejopega ja laadisin asjade akusid. Kõigil oli nii kahju, et meil elektrit, kütet ega sooja vett ei ole. Lubasid aidata, kui vaja on. Nii tore. Klassi lõpus jagas Gaby komme, kuna oli ikkagi ju Halloween. Parkla poole kõndides helistasin koju lootusega, et automaatvastaja võtab vastu, aga ei. Pole voolu. Käisin Cocoga jalutamas, pakkisin läpakad kotti ja suundusin Starbucksi. Seal oli tohutu rahvas. Kuna vabu istekohti polnud läksin alguses järjekorda. Tellisin kuuma kakao. Pika laua juures oli koht vabanenud, mille mina muidugi kiiresti hõivasin. Kõik olid kohe nii sõbralikud ja uurisid, kuidas me ilma vooluta hakkama saame. Starbucksis oli nii palju inimesi, et kõigile ei jätkunud pistikuid. Selle pärast olid mõned inimesed tulnud mitmeotsaliste pikendusjuhtmetega kohale, et võimalikult paljud inimesed saaksid asju laadida. Minu adapter leidis ka endale koha ühes. Siis see mees muudkui nalja pärast vingus, et kuradi Euroopa adapter võtab nii palju ruumi :D  2:20pm ütlesin kõigile head aega ja suundusin koju, kuna Liisa pidi koolist tulema. Ta võttis mõned asjad ja viisin ta sõbranna poole. Sealt edasi suund jälle Starbucksi. Kõik jälle tervitasid mind nagu vana tuttavat. Kuna ma ära minnes olin öelnud, et olen varsti tagasi, siis nad olid mulle lausa kohta hoidnud nii laua taga kui ka pikendusjuhtmes. Jälle üks kuum kakao. Seda pidin aga üle poole tunni ootama, kuna seal oli mingi segadus tekkinud. Sain tasuta joogi kupongi suurte vabanduste saatel ja lõpuks ka enda suure kakao. Üks naine tuli mu juuksevärvi kiitma ja ütles, et tema ei ole nii julge nagu mina ja lasi endale ainult ühe punase triibu juustesse teha. 5 paiku pidin suuna Stamford High Schooli poole võtma, et Kirsi koju tuua. Enne seda käisin korraks kodust läbi. Juba olid valgustatud tänavad kostüümides lapsi täis, meie pimedal tänaval tühjus. Hiljem läksid tüdrukud sõpradega trick or treatima. Vanemad läksid sõprade poole õhtusöögile. Ja kuhu mina läksin? Väga raske küsimus. Muidugi viskasin läpaka kotti ja jälle Starbucksi. Nüüd oli seal veel rohkem rahvast. Ootasin 5 minutit järjekorras, kui sain juhuslikult jälle koha pika laua juures. Teenindajad naersid, et jälle mina siin ja teadsid juba mida ma tahan. Üks väike haldjakostüümiga tüdruk käis Starbucksis trick or treatimas, sai küpsiseid. Siis tuli üks mees sisse koeraga, kellel oli kostüüm seljas. Kõigil oli kohe  aaawwwwwww. Pidin Pauliga kokku saama, aga kuna Starbucks pannakse kell 10pm kinni ja tal oleks vaja üle 30 minuti sõita, siis jäi see ära. 8:30 sõitsin koju. Elektrimehed istusid meie tänaval posti otsas. Hamster oli soojemasse koju viidud. Istusin jälle paksu tekiga kamina ees. Liisa ja Irja tulid koju. Varsti märkasin, et üks roheline tuli läks põlema. Vahtisin lolli näoga seda umbes 15 sekundit kuni sain aru mis toimub. Siis karjusin üle maja, et vool on tagasi. Karjumine hakkas pihta. Istusin ruttu selle augu ette, kust hakkab sooja õhku tulema kui konditsioneer töötab. Aga see ei hakanud mitu minutit tööle. Siis oli kõigil nagu miks see ei tööta. Lõpuks hakkas see tööle. Ülejäänud õhtu lamasin ma selle sooja augu peal, et sooja saada. Õhtul voodisse minnes oli nii hea tunne, kuna täpselt voodi kõrvalt tuli mõnusat sooja õhku. Ja konditsioneer huugas järjest hommikul kella 6:30ni välja.

Teda ei huvitanud üldse see, et elekter tagasi tuli. Magas sama moodi edasi enda Halloweeni kostüümiga.

Jõulud tulevad

- Fööniksipea

Ikka nii tuleb Halloweeniks maja kaunistada

Pimedas olid need veel eriti lahedad.

28.- 30. oktoober

Reede, 28. oktoober
Hommikul enne kooli trükkisin essee ruttu ära. Hindeks sain jälle very good. Peale kooli pesin pesu, koristasin maja ja kööki. Kirjutasin Eestiga. See ka juba peaaegu iga reedene traditsioon. Õhtul 7 paiku jõudis Hanna siia. Õhtusöögiks telliti pitsad. Sõime Hawaii pitsat ja vaatasime Rajalt Maha nagu juba igal reedel kombeks. Peale seda käisime Cocoga jalutamas ja hiljem sõitsime linnas ringi. Alguses oli plaan randa minna, aga mul polnud õrna aimugi, kuidas sinna saada. Leidsime jälle uue toidupoe, kus tuhlasime päris kaua. Kui hakati juba tedlustama, et 10 minuti pärast pood suletakse, liikusime kassasse. Kaup käes sõitsime minu poole. Kuna Hanna tahtis varakult minna Pedigree telgimüügile, siis läksime magama. Ta tahtis juba hommikul kell 7 akna alla Pedigree Tent Sale sildiga vehkima minna.

Laupäev, 29. oktoober
Vara ärkamisest ei tulnud eriti midagi välja. Lõime luugid alles peale 10 lahti. Viskasime enda CCAP pusad selga ja ronisime alla hommikusööki sööma. Teised olid vara Kirsi mängule läinud ja Ed oli hommikusöögiks pannkooke teinud. Hanna sõi tumedat Eesti leiba. Peale seda hakkasime muhvineid kaunistama, ise iga natukese aja tagant aknast välja vaadates. Pidi olema päev, kui hakkab lõpuks lund sadama. 11 paiku nägimegi esimesi lumehelbeid. Meie muidugi nagu väikesed lapsed nii elevil. Panime Pandoras jõulumuusika ka käima. Lõpuks sadas päris kõvasti. Tegime enda esimese lume pildid ruttu ära. Muhvinite kaunistamine jäi tahaplaanile. Skypesime Merkaga, näitasime talle talve. Siis rääkis Hanna enda vanematega ja Keiduga. Ise jälgisime samal ajal koguaeg termomeetrit. Saime naerda, kuidas mõned autojuhid sõitsid aegluubis minu maja ees olevast väikesest mäest üles. Kui oli umbes 5 cm lund maas, otsustasime proovima minna, kas Hanna autoga saaks telgimüügil ära käia, kuna Honda oli teiste käes. Aga see auto ei saanud meie sissesõiduteestki välja. Naersime, kuidas postiauto lihtsalt lambist kraavi keeras. Tegime jälle pilte kuni seal samas meie kõrval esimene oks murdus. Otsustasime tuppa tagasi minna, kuna ma tahtsin jalatseid vahetada. Seisin köögi ukse juures ja vaatasin terrassi peal olevat lund, kui nägin, kuidas aegluubis hakkas üks suur oks ära murduma. Alguses jäi kiikuma ja siis kukkus suure paugu ja sädemete saatel elektriliinidesse. Tore, elekter läinud ja karjumine hakkas pihta. Siis oli juba ka mujalt ümbrusest raginat kuulda, kuna oksad olid nii suure raskuse all. Läksime uuesti välja ja siis avastasime, et naabritele oli suur puu oks aknast sisse kukkunud. Naabrid ise karjusid, et me tuppa läheksime. Varsti oli päästeamet seal kohal, tõmbasid puu aknast välja ja üritasid elektriliine maja juurest ära saada. Poole tunni pärast läksid ära. Naabrid pakkisid ruttu asjad autosse ja sõitsid minema. Me istusime Hannaga all elutoas, kuna ei julgenud lihtsalt ülemisele korrusele minna, kuna maja kohal ka suured puud. Hullud mütsud käisid kogu aeg katusele. Helistasin teistele ja nad hakkasid koju tulema. Lõpuks kui nad tulid, siis istusime Hanna ja Cocoga all elutoas tekkide sees, kuna toas oli juba jahedaks läinud. Ed tegi kaminasse tule, et natukenegi sooja saada. Kuna meil polnud kodus midagi teha läksime kõik koos õhtul kaubamajja. Tiirutasime mööda poode ringi. Sain juba esimese kingituse ostetud. Hiljem võtsime Hannaga jäätised ja istusime kaubamaja keskkohas. Seal on selline suur saal, kus on vaipkatte all trepid, kus inimesed lihtsalt istuvad. Seal keskel on ka klaver ja pea kohal on teiste korruste rõdud. Ühe rõdu peal passis politsei, teisel kauboi mütsidega kaubamaja turvamehed. Kõigil jalad harkis. Meie taha istus üks mees, kes arvas, et me oleme Poolast. Varsti tulid ka teised sinna ja läksime Mehhiko restorani õhtusöögile. Seal olid kõikidel teenindajatel Halloweeni kostüümid seljas. Meid teenindas politseinik, kes ütles, et ta ei tee meile trahvi vaid võtab hoopis tellimused. Ja kui sa midagi valesti hääldasid, siis ta parandas sind nii kaua kuni sa enam-vähem õieti ütlesid. Nalja sai. Tellisin selle sama salati mis eelmine kordki. Peale seda toodi magustoidumenüüd. Teised võtsid kamba peale banaanimagustoidu ja mina jäätisehunniku. Nad imestasid, et kuidas see kõik mulle sisse mahub. Eks näeb, palju mulle tänupühade ajal mahub. Peale õhtusööki sõitsime koju. Kõikides ümberkaudsetes tänavates oli elekter olemas ja ainult meie tänav oli nagu mingist õudusfilmist välja hüpanud. Ülejäänud õhtu istusime kõik kamina ees tekkide sees. Olime pannud kõik majas leiduvad küünlad igale poole põlema. Muidugi olid neil kõigil erinevad lõhnad, aga kokku tuli väga hea lõhn. Kuulasime muusikat kuni iHome hulluks läks ja mingit kõrvulukustavat krigisevat häält tegema hakkas. PARANORMAL ACTIVITY. Ei üldse ei ehmunud, mkm. Tahtsin lausa laua alla minna :D  Teised läksid magama, istusime Hannaga kamina ees, rääksisime ja proovisime Ameerika õlut. Hiljem otsustasime enda tekikuhja alla magama ronida.

Pühapäev, 30. oktoober
Ärgates oli esimene mõte, et täna ma küll siit voodist välja ei tule. Lõpuks panime hunniku sooje riideid selga ja läksime alla kamina ette. Hommikusöögiks saime Donut Delightist sõõrikuid ja mega kuuma kakao, millega ma suutsin kohe enda keele ära kõrvetada. Õues juba lumi sulas, teed olid puhtad. Läksime Hannaga Starbucksi, Kirsi oli juba seal. Saime õnneks laua äärde koha kuigi see koht oli paksult rahvast täis. Tellisime joogid ja kiiresti internetti. Hanna helistas vanaemale. Ma rääkisin isaga üle poole tunni. Kõik vahtisid mind nagu mingit imelikku, kuna ma rääkisin eesti keeles. Kokku olime seal umbes poolteist tundi kuni kõik akud olid enam- vähem täis. Viisime asjad minu poole ja läksime lõpuks sellele kaua oodatud telgimüügile. Jõudsime poe juurde ja hakkasime kohe otsima, et kus telk on, sest White Plainsis müüdigi suures telgis. Aga siin oli hoopis poes see müük. Midagi erilist me sealt endale ei lednud. Tulime sealt tühjade kätega. Jalutasime Burlington Coat Factorysse. Ostsin endale $8.50 pidžaamapüksid, mis on hästi pehmed ja soojad. Peale väikest šoppamist läksime tagasi minu poole. Hanna võttis asjad ja sõitis tagasi koju. Kuna meil ei olnud ikka elektrit, kütet ega sooja vett kutsus Maria mind enda poole. Ja kuna mul on load, siis ma sain sinna lõpuks ise sõita. Tal oli nii sõbralik pere, ütlesid, et kui kunagi midagi vaja on, siis võin alati nende poole pöörduda. Käisin kiiresti pesus. Maria mängis kitarri ja laulis. Tegime õhtuks plaane. Siis sõitsin Boston Marketisse, kuna pidin seal õhtusöögi jaoks teistega kokku saama. Õhtusöök söödud näitas Ed mulle, kuidas autot tankida. Enne meid olid seal inimesed, kes tankisid kanistreid täis. Õnnelikud generaatori omanikud. Ja siis nad panid need mustad bensiinised kanistrid enda uhke heleda nahksisuga audi või bmw taguistme ette põrandale. õõõhhhh. Kodus helistati, et kõik Stamfordi koolid algavad esmaspäeval 90 minutit hiljem. Varsti tuli Maria, käisime Cocoga jalutamas. Hiljem istus ta mõnda aega meiega kamina eest. See õhtu ei tahtnud ma üldse sealt kamina eest püsti tulla ja enda külma tuppa minna. Kuna toas oli 10 kraadi.

Kraavi kündev postiauto

Meie suur muhvinite kaunistamine

Rohkem pilte leiatie SIIT

- Fööniksipea

Retsept, mida paljud juba kaua ootavad: Spooky Witches Fingers

Ettevalmistamise aeg: 35 minutit.      Küpsetamise aeg: 20 minutit.      Kokku kuluv aeg: 1 tund, 15 minutit.
Kogusest valmib umbes 60 küpsist.

Koostisained:
225 g pehmet võid
125 g suhkurt
1 muna
1 teelusikatäis (5 ml) mandliekstrakti
1 teelusikatäis (5 ml) vanilliekstrakti
335 g jahu
1 teelusikatäis (5 g) küpsetuspulbrit
1 teelusikatäis (6 g) soola
105 g mandleid
1 (.75 ounce ) tuub punast kaunistamise kreemi


Sega või, suhkur, muna, mandliekstrakt ja vanilliekstrakt kausis. Sega kokku mikseriga, järk- järgult lisa jahu, küpsetuspulber ja sool segamist jätkates. Pane külmkappi 20- 30 minutiks.
Soojenda ahi 325 F (165 C). Kata plaat küpsetuspaberiga.
Võta taigen külmkapist välja. Pane teelusikatäis taigent paberile ja rulli sõrme kujuliseks küpsiseks. Vajuta mandel iga küpsise lõppu, et see näeks välja nagu pikk küüs. Pigista küpsist otsa ja keskkoha lähedalt, et need näeksid välja nagu sõrmenukid. Sa võid ka terava noaga taina sisse lõigata, et need näeksid rohkem sõrmede moodi välja. Aseta küpsised küpsetuspaberile.
Küpseta eelsoojendatud ahjus kuni küpsised on õrnalt kuldsed, 20- 25 minutit.
Eemalda mandlid küpsistelt, pigista väike kogus punast geeli tekkinud aukudesse. Pane mandlid tagasi nii, et geel tuleks osaliselt nende alt välja.

Kuna minu inglise keelest eesti keelde tõlkimise oskus ei ole enam nii hea, siis panen siia ka inglise keelse variandi. Mõni inimene saab siis äkki paremini aru, mida tegema peab. 

1 cup butter, softened

1 cup confectioner's sugar

1 egg

1 teaspoon almond extract

1 teaspoon vanilla extract

2 2/3 cups all-purpose flour

1 teaspoon baking powder

1 teaspoon salt

3/4 cup whole almonds

1 (.75 ounce) tube red decorating gel

Combine the butter, sugar, egg, almond extract, and vanilla extract in a mixing bowl. Beat together with an electric mixer; gradually add the flour, baking powder, and salt, continually beating; refrigerate 20 to 30 minutes. 
 Preheat oven to 325 degrees F (165 degrees C). Lightly grease baking sheets. 
 Remove dough from refrigerator in small amounts. Scoop 1 heaping teaspoon at a time onto a piece of waxed paper. Use the waxed paper to roll the dough into a thin finger-shaped cookie. Press one almond into one end of each cookie to give the appearance of a long fingernail. Squeeze cookie near the tip and again near the center of each to give the impression of knuckles. You can also cut into the dough with a sharp knife at the same points to help give a more finger-like appearance. Arrange the shaped cookies on the baking sheets. 
 Bake in the preheated oven until the cookies are slightly golden in color, 20 to 25 minutes. 
 Remove the almond from the end of each cookie; squeeze a small amount of red decorating gel into the cavity; replace the almond to cause the gel to ooze out around the tip of the cookie.

Neljapäev, 27. oktoober

Okei, üritan nüüd teie suureks rõõmuks blogiga jälle järje peale saada. Kui mitte täna, siis loodetavasti homme kindlasti.


Lõpuks ometi see tähtis ning kaua oodatud ja kardetud päev. Sõidueksami päev. Hommik algas enam- vähem tavaliselt. Äratus 6:30, voodist välja 6:40. Panin asjad kokku, vaatasin, et tüdrukud kõik asjad kooli võtaksid. 7:30 startisime E-ga Wethersfieldi poole. Kiirteel oli New Yorgi suunaline tee täiesti umbes, autod lihtsalt seisid enamus ajast, mis me seal tee peal sõitsime. Kuigi lõpuks oli meie suuna peal ka paras hullumaja. Lasime nüvil meile ümbersõidu leida. Muidugi sadas toredalt vihma ka terve tee. Nii lahe oli vaadata, kuidas põhja pool olid mäed pilvede sees. Lõpuks läks 1:15 asemel 1:40, aga kohale me jõudsime. Sõitsime DMV juurde ära ja ma läksin rooli. Tiirutasime ümberkaudsetel tänavatel ringi, et ma selle liiklusega harjuksin. 10:00 parkisin auto DMV eksami parklasse ja läksime sisse. Tegin check-ini ära ja jäin ootama. 5 minuti pärast tuli juba tuttav mees ja läksime autosse. Alguses vaatas ta, et tuled töötaksid, siis rääkis autos 5 minutit eksamist ja muudest asjadest. 10:10 oli start. Sõitsime ühe poisi järgi, kes tegi samuti sõidueksamit. Kusjuures täpselt nendel tänavatel, kus ma just enne sõitsin. Kaubamaja parklas tagurpidi joonte vahele parkimine ja tagasi DMV poole. Isegi K-pööret ei pidanud tegema. Kokku kestis sõit 12 minutit. Ja oligi kõik. Sain dokumendid kätte ja läksin sisse ootama. Esimese laua juures maksime eksami ja juhiloa eest. Siis ootasime 10 minutit. Kutsuti järgmisesse boksi, tehti pilt, kuigi ma arvasin, et nad kasutavad seda, mis ma tegin esimesel päeval. Siis veel 5 minutit ootamist ja saingi enda load kätte. Nüüd võin ametlikult Ameerikas autoga sõita. Load on küll teist pidi, kuna ma olen alaealine. Järgnes pikk ja vihmane kojusõit. Enne koju minekud käis E Burger Kingist läbi. Mulle tuli tore peavalu. Posti tuues avastasin, et Stamfordi tuleb ka Pedigree Tent sale ehk siis talveriided on allahindlusega. Andsin sellest kohe Hannale teada, kuna tal oli paari asja veel vaja. Peavalu tõttu ma tööd ei teinud, närisin Tylenoli ainult. 5:25 viisin L gymnasticsisse. Meile tuli mingi töömees 5 paiku. Mõõtis maja ja pildistas. Paari nädala pärast tulevad siia töömehed laamendama, kes kisuvad maja voodri maha ja panevad vinyl sidingu peale. Mingid plastik värgid. Tegin õhtusööki. Kuna see mees oli 8 paiku veel siin, siis tõin L koju. Õues oli temperatuur juba -1 peale langenud. Ühe mäe pealt avastasin juhuslikult jäise teelõigu ka veel, auto ei tahtnud koha pealt ära minna. 8:30 paiku läks see mees ära lõpuks. Sõime õhtusööki. Ülejäänud õhtu passisin niisama internetis.

- Fööniksipea

You know you are from Estonia when ...

1. You use the word ‘normal’ if something is ok.
 2. When visiting friends abroad you bring along a box of Kalev chocolate.
 3. You attended a song festival at least once either as a performer or as a spectator.
 4. You know that going to the sauna is 80% about networking and 20% about washing
 5. You are nationalistic about Skype (it is actually an Estonian company)
 6. ‘Kohuke’ belongs to your menu
 7. You declare your taxes on the internet like all modern people
 8. You actually believed for a while that Latvians had 6 toes per foot when you heard that as a child
 9. You are convinced that Estonia is very strategically located
 10. You spent at least one midsummer in Saaremaa, Hiiumaa or one of the smaller islands
 11. You can quote films like "Viimne reliikvia" and "Siin me oleme"
 12. You spit three times around your left shoulder for good luck
 13. Words like "veoauto", "täieõiguslik" or "jää-äär" sound perfectly pronouncable to you
 14. You like bold statements, such as this one... ;-)
 15. There can never be too much sarcasm
 16. You can at times drink hot tea to hot food
 17. You are disappointed that Jaan Kross never got the Nobel prize in literature
 18. It would not be suprising for English-speakers to find your name naughty (Peep, Tiit, Andres [sounds like undress]) or hippy (Rein, Rain)
 19. You have been to Finland
 20. You say 'Noh' (sounds like NO) even when you speak English, just to confuse people
 21. You know the lyrics to "Mutionu" and "Rongisõit"
 22. You would never mistaken Kreisiraadio for a radio station
 23. You would agree that wife-carrying is a real sport (at least as long as Estonians are winning)
 24. Your best friend's girlfriend is your English teacher's daughter and they live next door to your grandparents, who were colleagues with your advisor, who is friends with your...
 25. You think that any beverage below 20% is non-alcoholic
 26. You check the thermometer before going out
 27. You look in both directions before crossing the road, even if it's a one-way street
 28. You grin very mysteriously when people ask about your national food
 29. Even if you find the music by Veljo Tormis and Arvo Pärt not exactly easy-listening, you think they are great messengers for the country
 30. You put ketchup inside your pasta (french-cooked gourmet faire la fine manger pasta) in order to not to get the ketchup-bowl dirty
 31. You cheated on your wife/husband at least ten times but you still think you're in a good marriage.
 32. When someone asks you "where is Estonia?" you quickly reply that it's located in Northern Europe close to Finland...
 33. Your grandmother's "purse" is an old plastic bag that has been reused several times
 34. Sour cream tastes good with everything
 35. A foreigner speaks to you in broken horrible Estonian and you go on and on about how wonderful their Estonian is compared to "the Russians'"
 36. You have ever worn or seen anyone wear "karupüksid"
 37. You have heard the phrase "Estonians are slow" at least once
 38. Kui sa saad aru, mis siia kirjutatud on
 39. You find yourself continually ignoring the gender in other languages
 40. You say 'kurat' as at least every second word
 41. You consider running to the shop at 19.50 on Friday evening to buy some booze, a sport
 42. You are a true Estonian when you come from Tallinn, because if you are from Tallinn you think Tallinn IS Estonia and that’s true of course that Tallinn is Estonia
 43. When someone says "Estonians are so beautiful" you answer almost without emotions "I know"
 44. You have tried to explain people that "kauboi" is actually a word in Estonian
 45. You don't think that terviSEKS is a funny word
 46. You don't find the Estonian equivalent to the expressions "twelve months", "1002" and "12 buses" remotely funny or rude
 47. Even though you never met Toots, Teele and Kiir you know exact what they are like
 48. You grin when someone you know says that they bought a BMW
 49. You know how to end the sentence "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..."
 50. Verivorst tastes great (at least once a year at Christmas time)
 51. You want truth and justice (tõde ja õigus) to rule the world
 52. You think that the combination blue-black-white is cheerful
 53. You know that love for 3 oranges is not a weird sex thing and the phrase "x 6 me" makes absolutely sense
 54. For you it is totally normal to eat food gone sour (hapupiim, hapukurk, hapukapsas, hapukoor)
 55. A language should have at least 14 cases
 56. You know the moves to the song "Põdra maja"
 57. You consider “Õllepruulija” an unofficial national anthem
 58. Everyone in your family has pictures from funerals
 59. You are so proud of every Estonian that you correct foreigners who say that the population is 1 million, not 1.3 million as it actually is
 60. You know the moves to 'kaerajaan'
 61. "Ühesõnaga" means that a really long explanation is coming
 62. A mention of a town with a population of a million or more causes you to panic slightly
 63. The phrase "go south, get some sun" can feasibly mean Latvia or Lithuania. The phrase "go north" is semantically null
 64. It's been years since you've seen your paper passport and paper bus pass
 65. And weeks since you've seen cash money.
 66. And you barely remember that there are other forms of payment except electronic ones.
 67. When you come to a city that has a subway, you are prepared to spend a day just riding it.
 68. You presume that all other countries also have ubiquitous Internet access.
 69. Four-digit bus route numbers cause your brain to shut down.
 70. You feel that the University of Tartu is among the top 5 best/largest/oldest universities in the world, and if you've graduated from it, all paths in life are open for you.
 71. Swimming in +18C water is a perfectly normal summer activity for you.
 72. Although when summer does come around, you tend to be working that day.
 73. You will die before finding out if anyone actually does buy all those black&white hand-knit sweaters in the Old Town.
 74. You can name from memory all the really big musical acts that have performed in Estonia.
 75. Walking down Viru street, you can accurately name all the cruise ships in Tallinn harbour on that day.
 76. You know the names of all three black people living in Estonia.
 77. You remember the 1-kroon bill and the 5-sent coin.
 78. A person that speaks three languages isn't the slightest bit impressive.
 79. Your biological clock senses with perfect accuracy the 15 minutes since you've parked your car in the center of town.
 80. You have already been to Olde Hansa.
 81. You know what the EURIBOR rate is right now.
 82. If it takes more than 10 minutes to drive somewhere within the city, you are mildly annoyed because it is too far.
 83. You are beginning to have a glimmer of hope for ever learning how to correctly pronounce Jüriöö Ülestõus.
 84. Your doctor prescribes a visit to a tanning salon.
 85. You take it as inevitable that you will need to go abroad for some things: clothes, footwear, books, theme parks...
 86. First-graders with mobile phones no longer surprise you.
 87. People who type slowly and carefully using only their index fingers are subconsciously considered to be foreigners.
 88. The most difficult subjects you learned at school were Estonian history, Estonian geography and Estonian literature. And Russian.
 89. You can speak with pride of Estonia's tallest mountain.
 90. Buildings taller than 20 floors are sightseeing items where you bring visitors.
 91. You are beginning to find Eino Baskin's jokes funny.
 92. On June 23rd, you feel the irresistible urge to drink beer and eat barbeque meat.
 93. When you hear "Kristina", you think of Shmigun, not Aguilera.
 94. Every year you believe, deep in your heart, that Estonia will once again win the Eurovision Song Contest.
 95. Potato to you is the same as rice to a Japanese.
 96. You consider summer to consist of three weeks of bad skiing weather.
 97. You can't imagine your life without "Kalev" and "Vana Tallinn", :) especially while having a deep look at the Tall Hermann and Oleviste sitting in the cafe inside the Old Town...
 98. You're proud that Ernst Hemingway wrote that you can find at least one Estonian in every harbour in the world.
 99. Ten months of the year it is too dark to be up and two months it is too light to go to bed.
 100. You believe that Kalev will return because Kreutzwald wrote so.
 101. You find nothing special about singing a super-state to collapse.
 102. You look down on people who ask if Estonia along with the rest of Eastern Europe is civilized by now / if Estonia belongs to the EU.
 103. You know what or where "Valli baar" is but you would not try "Millimallikas" they serve twice, unless someone else pays for it.
 104. You wait for a green light at a pedestrian crossing even when there is no traffic to be seen.
 105. You are obsessed with your mobile phone's ringtones and you can't wait to get a new mobile.
 106. You have an account on rate.ee or used to have one until you realised there is also myspace, facebook and orkut which are way better.
 107. a Southern European friend of yours is excited that it's miraculously snowing in their country and they tell you about it with enthusiasm but it doesn't move you at all.. at least not emotionally.
 108. You know what "spikerdama" means and have good memories of it.
 109. You don't understand the physics or chemistry your textbooks and teachers try to teach you because it's too complicated.
 110. You are too lazy to walk.. so instead you take the tram, the bus or the trolley-bus and if you do that without a ticket you know why people call you a bunny.
 111. You know what a "läbu" is.
 112. You know that the word "aita" and "Tarapiita" possibly comes from the word "Taara, avita" and you know who Taara is.
 113. You are crazy about tanning at Pärnu Beach.
 114. You eat too many dairy products.
 115. You have lived in flats more than houses.
 116. You are proud that an Estonian day still continues even with metres of fat snow covering the streets because other countries like the US would call it a "snowday" which basically means they have no work or school.
 117. You also know that if there is going to be another Ice Age the Estonian people will more likely survive better than the South or Western Europeans
 118. And you like the global warming but you can't imagine a Christmas without snow.
 119. You'd love to get your 12th grade exam results texted to you.
 120. You have joined the "pohhuist" club or know people who are members of it.
 121. You have porridge for breakfast.
 122. You have had borsch or selyanka soup in your school.
 123. You eat everything with sidrunipipar.
 124. You notice summer has come because "Reporter" changes name to "Suvereporter"
 125. You consider saying "Thank you" for someone's light for a cigarette rude.
 126. You consider constantly smiling and friendly people high on drugs or just annoying.
 127. You have a puzzled relationship to your Baltic neighours: you might feel great blood kinship but then again you want to look better than they and take offense if someone thinks you're from Latvia or Lithuania.
 128. You don't even expect a victory from the Estonian football team, but you still follow the game with great emotions.
 129. You aren't surprised over news like "someone (age 18-25) rolled over with a BMW", "someone (age 18-25) was speeding (speed +30-... over the limit) with a BMW" anymore.
 130. You can relate to the lyrics of "Depressiivsed Eesti väikelinnad".
 131. You eat pea soup and a bun with whipped cream on Vastlapäev every year.
 132. You prefer Pirita and Pärnu beach to Miami and Hollywood club (Tallinn) to Pacha (Ibiza).
 133. You feel butterflies in your belly when you hear Tõnis Mägi's song "Koit".
 134. You know that between two legs there is Rataskaevu street.
 135. If Finnish guy goes to "tyräleikkaus" you think that they are going to cut his dick off.
 136. You consider Chalice's "Minu inimesed" almost the new national anthem... if you don't, you've been outside Estonia for too long...
 137. You watch "Nukitsamees" with English subtitles and foreigners STILL don't get why Estonians love that movie so much.
 138. You suddenly feel hungry when you hear the following words: hapukapsas, musta leib, Kalevi valge mustikashokolaad, mulgipuder, kohupiimatort, jäätisekokteil, juustugrillvorst etc. See the discussion on Estonian food for more yummy stuff...
 139. You have at least once had to explain people when being abroad that No, Estonia is not as cold as Siberia and No, ice hockey is not the most popular sport in Estonia, cause we actually do not have ice all year around.
 140. You wear small reflecting accessories on your clothes during winter.
 141. You say to a foreigner "Sure! I'll help you learn the Estonian language!", and then you disappear...
 142. Most of your friends and/or their parents are divorced.
 143. You undress yourself as much as possible when the sun is shining.
 144. You have tried singing "Põdra maja" with certain vowels (for example "Pedrel meje metse sees..").
 145. You drink birch juice (kasemahl) in springtime.
 146. You wonder, mis värvi on armastus??
 147. You wear socks with sandals.
 148. As a child you went looking for a fern flower on Jaaniõhtu.

Ootan talve

Elektri ja kütte tagasi saamise puhul panen siia hea laulu, mis on mul viimased päevad kõige kuulatuim.




- Fööniksipea