Päev # 49

Äratuskell karjus 7:00am. 8:30am hommikusöök ja peale 9-t hakkasime rongijaama sõitma. Me ei osanud automaatidest piletit osta. Kohe jooksid kõik ümberkaudsed inimesed aitama. Kõik on siin nii abivalmid ja sõbralikud. Üks pakkus, et kui me mahuks tema 2 kohalisse kabrioleti ära, siis viib ta meid tasuta linna. Jäime ikka rongi ootama. Kohe hakati minu juukseid ja jalatseid kiitma. Öeldi, et me läheks nagu New Yorgi moenädalale. Küsiti veel kust me pärit oleme. Rongi peal nägime Vin Dieseli isa. Õigemini see oli mees, kes oli nagu vanem variand Dieselist, aga täitsa tema nägu oli. Sellepärast saigi sellise hüüdnime.
Pidime minema New Yorki Scavenger Huntile. Kas me sinna jõudisme? Ei. Jõudsime Grand Centralisse. Võtsin juhised välja kuidas kokku lepitud kohta jõuda ja hakkasime Hanna telefoni gps-i järgi liikuma. Mis juhatas meid muidugi täiesti valesse kohta. Siis võtsime kaardi ja üritasime aru saada, kus me oleme. Selleks ajaks oli Hunt juba alanud. Liikusime tagasi Grand Centrali juurde ja hakkasime otsast peale kõndima. Lõpuks ekslesime nendel lõpututel tänavatel mitu tundi. Läksime Broadwayle ja leidsime kogemata selle suure peenikese maja, nimi ei tule jälle meelde. Puhkasime seal kõrval toolide peal ja ma textisin teistele, aga keegi ei vastanud.
Kuna kell oli juba 1 läbi otsustasime minna Times Square-le, kuna Hanna polnud seal veel käinud. Klõpsasime paar turistipilti. Jälle hakati mu juukseid kiitma. Üks jalgrattur sõitis mööda ja ütles I love your hair, ise samal ajal edasi kihutades. Kuna kõhud olid tühjad läksime T.G.I. Fridays-sse sööma. Võtsin kana ja kreveti pasta ning külmutatud maasikalimonaadi. Peale seda suundusime Starbucksi. Järjekorras seistes astus järsku üks mees juurde ja küsis, mida me tellida tahame. Me ei saanud alguses midagi aru. Tegelikult oli see üks teenindaja, kes ütles mikrofoni tellimusi. Sain maasika smuuti nagu alati.
Läksime välja tagasi. Müüjad tulid meile igasuguseid asju pakkuma. Istusime niisama Times Sqareil toolide peal ja puhkasime. Seal sõitis ringi üks buss, millel olid klaasist seinad. Seal sees istusid inimesed näoga tänava poole ja liigutasid ennast ühe video järgi kaasa, mõned lausa tantsisid. Kõik hakkasid neid pildistama. Joogid joodud hakkasime mööda poode ringi käima. Seal olid sellised poed, kus ma oleksin küll kohe enda rahakoti tühjaks ostnud. Seekord ei hakanud seda tegema. 8. oktoobril aga arvatavasti küll. Muidugi oli seal veel palju kalleid firmakaid, kus olid hiiglaslikud järjekorrad. Hakasime tagasi Grand Centrali poole liikuma. Käisime seal ühes lahedas poes. Saime isegi piletid ostetud. Me ei osanud alguses õige rongi peale minna. Tiirutasime jaamas ringi. Käisime teepeale juustukooki ostmas ja leidsime kogemata õige värava. Rongis tuli nii jube uni peale.
Hanna pool tegime kiire küünte lakkimise ja asjade pakkimise. Viimasega tekkis mul natukene raskusi, kuna kõik ostetud asjad ei tahtnud kotti ära mahtuda. Õnneks sai see probleem lahendatud. Alguses oli plaan minna 5:21pm rongi peale. Tahtsime hakata Rye poole sõitma, aga auto aku sai tühjaks. Pika jubimise peale läks see käima. Siis pani gps segast. Lõpuks kui kohale jõudsime oli rong juba läinud. Käisime tankimas ja jalutasime Starbucksi aega parajaks tegema, kuna järgmine rongi pidi alles tunni pärast tulema. Jälle maasika smuuti. Otsustasime jala rongijaama kõndida. Avastasin, et unustasin enda päikeseprillid maha. Ootasin 20 minutit rongi ja peale 25 minutilist sõitu olingi Stamfordis. Jalad valutasid, kott oli liiga raske ja uni tahtis maha murda. E oli mulle rongijaama vastu tulnud. Kodus rääkisin neile meie seikluse ära ja saatsin LCC-le kirja. Täiesti feil päev oli. Voodi pealt leidsin enda paki, mis oli laupäeval tulnud. Vähemalt midagigi head. Sain 2 TWLOHA särki. Mõlemad $17 ja täpselt parajad. Käisin all õhtusööki söömas ja ronisin voodisse.

- Fööniksipea