Päev # 38

Äratus 6:30am. All hommikusöök. Tüdrukud läksid kooli, I ja E tööle. Vaatasin koolitöö üle. Väike interneti tiir, kirjutasin blogipostituse ära. 8:50am startisin kooli poole. Kuskil oli arvatavasti autoavarii, kuna järsku läksid kõik foorituled punaseks ja teele kihutasid kaks huilgavat ja üürgavat tuletõrjeautot. Lausa kurdistavad. Sain natukene edasi sõita kihutasid kaks huilgavat politseiautot mööda. Enne parklasse jõudmist sõitsid kaks üürgavat kiirabiautot taga pool slaalomit. Need sireenid ja pasunad on palju valjemad kui Eestis. Millegipärast olid teed ka suhteliselt umbes, autod vaevalt liikusid. 15 minuti asemel sõitsin 23 minutit kooli. Arvatavasti selle pärast ka, et ikka veel sadas tugevat vihma ja siis ei oska siin inimesed enam normaalselt sõita. Seekord oli meil üks puudu. Kell oli 9:30 kui Peter tormas jooksuga klassi ja teatas, et meil algab 10 minuti pärast all konverentsi ruumis Welcome Meeting.  Ütles mulle, et loodetavasti on seal teisi eestlasi ka, mina küll selles nii kindel ei olnud. Liikusime siis alla. Seal olid juba teised Core klassid. Neid peaks kokku olema 4, mina olen kõige kõrgemas klassis. Kõigepealt pidime minema enda kodukoha siltide juurde. Euroopast oli 1 eestlane, 3 prantslast ja 1 poolakas. Kõige rohkem oli hispaanlasi ja mehhiklasi. Siis liikusime enda praeguse elukoha siltide alla. Stamford oli ära jaotatud postiindeksite järgi, mida mina muidugi ei mäletanud. Läksin suvalise sildi alla, pärast tuli välja, et õige oli. Jagasime telefoninumbreid ja rääkisime. Venelased on ainukesed, kes oskavad mu nime õieti hääldada. Peale seda saime süüa ehk siis krõpse ja limonaadi. Kokku läks selle koosoleku peale umbes tund. Läksime ruttu klassidesse tagasi ja hakkasime tunniga pihta. Terve tund kontrollisime kodutööd. Osad pidid teksti ette lugema. Mõned lausa veerisid. Oli huvitav kuulata, kuidas kõik hääldasid ühte nime nii erinevalt. Kodutööks saime töölehe ja õpikust ülesande. Meie õpetaja Peter on vanemat sorti mees. Ta tellib kõik asjad, kaasa arvatud ka riided internetist, kuna tema arvates on poes käimine aja raiskamine. Talle meeldib meile rääkida enda erinevatest juhtumistest. Ja veel naiste teemast. Nooremana käis ta pimekohtingul ühe naisega, kes oli umbes 2 meetrit pikk, tal olid mustad sirged juuksed ja mingi imelik soeng. Peteri arvates nägi see naine välja nagu lind. Kuna see naine oli kuskilt lugenud, et mehed on nii lollid ja kui sa tahad neile meeldida, siis sa pead nende nime kogu aeg korrutama. Ja siis iga lause algusesse käiski Peter, kõige pealt muidugi lükkas ta enda juukseid näo pealt ära kõrva taha. Ja seda õhtu otsa. Veel oli tal naine, kes vastas iga jaatava vastuse puhul Correct. Nagu sõdur. Õhtul pidi ta ühe naisega kohtingule minema. Algselt pidi see toimuma teisipäeval, aga kuna naisele ei meeldinud vihm ja hiljem tõi ta veel vabanduseks väikese palaviku lükati kohting edasi kolmapäeva peale. Reedel kuuleme kuidas läks. Peale kooli sõitsin koju tagasi. Käisin Cocoga jalutamas, kuna sadu oli ime kombel järgi jäänud. Hakkasind voodipesusid pesema, kuivatama ja tagasi vooditesse panema. Tühjendasin nõudepesumasinat ja panin kuivad nõud kappidesse. Jälle interneti tiir. 2:30pm tuli L koju. 3:30 tulid sprinkleri mehed, tegin neile garaaži ukse lahti. Tunni aja pärast oli kõik korras ja nad läksid ära. Hakkasin õhtusöögiks asju lõikuma. Magustoiduks tegin mustika keeksi. 6:10 pm tulid I ja K koju. 6:30 tuli E ja läks trenni. Tegime pitsat. Sõime õhtusööki ja peale seda uimasin oma toas ringi, kuna uni tikkus jälle kallale. Ei ole veel harjunud nii vara ärkamisega. Tegime Cocoga kiire õue tiiru. 8:15pm tuli UPS mees ja tõi lõpuks wifi ruuteri ära. 9:45 läksid tüdrukud magama, ise ronisin voodisse 10 ajal. Jah, nii vara. Nagu näha, siis blogini järjekordselt ei jõudnudki.

Sellised tüübid jooksevad meil maja ümber 24/7. Muidugi veel armsamad vöötoravad ka, aga pole neid pildile saanud.

Eile õhtul igatsesin teatud inimesi ka juba natukene. But I ♥ my new life!

- Fööniksipea