You will never be completely at home again, because part of your heart will always be elsewhere. This is the price you pay for the richness of loving and knowing people in more than one place
Life in United States of America 01.08.2011 - 24.07.2013
Thursday, September 29, 2011
Päev # 56
Äratus 6:50am. 7:20am startisime autokooli poole, kohale jõudsime 7:35am. Autokool pidi tööle hakkama 8:00am. Tulime varem kohale, et saaks kiiremini sisse. Ei peaks kaua ootama. Kohale jõudes avastasime, et seal oli juba hiiglaslik järjekord. Võtsime ka siis sappa. Meie ees oli vähemalt 100 inimest. Järjekord lookles ukse juurest mööda muruplatsi kõnnitee peale. Kogu aeg tuli meie taha veel inimesi juurde. Üks auto sõitis mööda, juht karjus "Vau kui pikk järjekord". Õnneks ei sadanud vihma. Jalad olid eelmisest päevast nii valusad. Lõpuks kui kell 8 uksed lahti tehti oli meie taga veel vähemalt 75 inimest. Sees täitsin kõige pealt mingi ankeedi ära. Samal ajal seisime hiiglaslikus järjekorras. Järgmisena tehti pilt. Siis läksime uude järjekorda, kus läks vähemalt tund aega ära. Andsin ametnikule enda nakeedi, dokumendid, social security kaardi ja kirjad, mis on mulle saadetud. Tore mees oli leti taga. Seal läks umbes 12 minutit. Siis pidin hakkama ootama kuna saan teooria eksamit tegema hakata. E läks istuma ja mina seisin teiste ootajate juures. Seal kutsuti ühekaupa inimesi sisse. Ootasin üle tunni aja, mu jalad juba vihkasid mind. Mõni minu ümber olev inimene oleks hädasti dušši vajanud, sest see hais oli kohutav. Lõpuks kutsuti mind leti juurde. Kõige pealt oli nägemiskontroll. Vaatasin mingisse masinasse sisse ja pidin ülevalt reast 8 numbrit ette lugema. Siis lasti mind uksest sisse ja läksin enda arvuti taha. Puutetundliku ekraaniga oli. Sisestasin kontrolliks enda sünnikuupäeva. Kui ma esimest küsimust nägin, siis tuli küll juba väike paanika, et ma ei oska. Vahepeal oligi selline tunne, et kukun läbi, kuna polnud selliseid küsimusi näinudki ja valesid vastuseid oli ka juba kogunenud. Hakkasin juba vaikselt mõtlema, kuidas ma teistele ütleksin, et läbi kukkusin. Häbi oleks. Lõpuks oli mul vaja vastata viimasele küsimusele. Kui vastan valesti, siis kukun läbi. Õnneks vastasin õieti. Seal oli üks mees, kes ei saanud inglise keelest eriti aru ja keegi ei tohtinud teda aidata ka. Kahju oli temast. Anti mulle üks paber, mille pean ära täitma ja seal olevale numbrile helistades sõidueksamiks registreeruma. Teised inimesed said seda teha kohe peale teooria eksamist läbi saamist. Kuna ma olen välismaalane, siis oli neil vaja teha taustakontroll. Lõpuks peale 3 ja pool tundi seismist sain jälle istuda. Kui Nana poole jõudsime, siis ei olnud küll mingit tahtmist püsti tõusta. Sõime hommikusööki ja hakkasime kodu poole sõitma. Terve tee olin poolunes. Ülejäänud päeva veetsin diivanil lamades. Meile tuli Gerda külla. Läksime Hiina restorani õhtusöögile. Sõin kana salatit, teised šusit. Peale seda käisime siin samas lähedal jäätist söömas. Mmm, karamell. Kodus tegelesin veel koolitööga ja ronisin magama.
- Fööniksipea
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Wow ! Sul oli teooria hoopis teist moodi kui mul.
ReplyDelete