Päev # 55

Reedel põhimõtteliselt kogu aeg sadas padukat. Igal pool uputas. Teid pandi kinni ja autod roomasid tänavatel, kuna vett oli nii palju. Posti järgi minnes olin hetkega läbimärg. Peale köögi koristamist käisin kiiresti pesus, kuna pidime 4 paiku liikuma hakkama. Varsti tuli L ja ütles, et lähme hoopis pool tundi varem vihma pärast. Oli vaja kiiresti juuksed kuivaks saada. Tegelikult läksime kodust ära 3:45pm. Sõitsime rongijaama, ostsime piletid, sain Dunkin Donutsist maasika donutsi. Ootasime mingi aeg rongi ja sõit võiski alata. Kuna vagunis oli nii palju rahvast seisin terve tee 55 minutit püsti. Lõpuks olid jalad päris väsinud, kuna pidin tasakaalu hoidmiseks erinevaid  trikke tegema vahe peal. Üritasime Grand Centralist taksot saada, aga millegipärast olid kõik hõivatud. Kõndisime siis umbes 20 minutit Eesti Maja juurde. Võibolla isegi kauem. Ristmikute peal olid politseinikud liiklust reguleerimas, kuna New Yorgis oli mingi ÜRO värk ja kõik presidendid olid seal. Lõpuks jõudsime kohale. All garderoobis kingi jalga pannes kuulasin kuidas koor laulis kõrval ruumis eesti keeles. Üldse oli harjumatu, et kõik rääkisid eesti keeles. I näitas mulle maja ja läksime saali. Kõige pealt pidas president kõne. Tutvustati tähtsamaid tegelasi, kes kohal olid, näiteks Paet.  Peale seda hakkas koor eesti keelseid laule laulma. Kusjuures lauljateks olid ameeriklased. Esimene laul kõlas alguses nagu vene keeles. Üldse paljudest sõnadest ei saanud aru. Aga muidu väga hästi laulsid ja tore oli. Imestasid, kuidas kõik koos laulsid Eesti hümni. Seal oli ka pere kunagine au pair Gerda. Lõpus oli pildistamine. Kõik see aeg seisime püsti. Kuna olime nii väsinud otsustasime metrooga tagasi minna. Kõndisime Grand Centralis ringi ja ostsime süüa. Seal olid automaatidega sõdurid. Sain õhtusöögiks salati. Rongis sain lõpuks istuma. Nii hea tunne oli peale 4 tundi seismist ja kõndimist. Terve tee Stamfordi oli mul nii suur uni peal. Koju jõudsime natukene peale 9. Vahetasin ruttu riided ja pakkisin asju. Panin juba enda supermõnusad pidžaamapüksid jalga. Võtsin enda salati ja asusime E-ga Cromwelli poole teele. 1 tund ja 15 minutit autosõitu. Millegi pärast oli tee nii autosid täis, see ei pidavat üldse tavaline olema. Kohale jõudsime 11:15pm. Sõin õhtusöögi ära ja õppisin natukene testi jaoks. Magama sain 12:30am.

- Fööniksipea