Esimeses filmis vihastas üks pastor teise mehe peale, kuna too vilgutas kiirteel enda tulesid. Mõlemad jäid teeäärde seisma. Teisest autost tulid välja 2 meest. Siis tuli pastor autost välja, võttis tagant istme pealt ambu (ei ole kindel, et kirjutasin õieti) ning lasi ühte meest. Pastor sõitis rahuliku meelega edasi ja teised mehed kiirustasid haiglasse. Üks nendest suri ning pastor sai eluaegse vanglakaristuse. Tema arvates ei teinud ta midagi valesti.
Connecticutis on imelik seadus. Sul ei tohi olla autos lahtist alkoholipudelit. Selles mõttes, et kui seda on korra lahti tehtud, siis on see lahtine. Siis saad kohe karistada alkoholijoobes sõitmise eest. Samuti ei tohi olla tühje alkoholi pudeleid.
Teises filmis tahtis üks auto teisest mööduda, aga samal ajal hakkas teise auto juht kiirendama, kuna ta ei tahtnud nii "hale" olla. Lõpuks tuli neile vastu kolmas auto. Möödasõitu üritav auto kiirendas järsult ja keeras paremale, aga kaotas juhitavuse ning põrkas kokku vastutuleva autoga. Mõlema auto reisijad said surma, 5 inimest. Möödasõitu takistava auto juht sõitis rahuliku südamega koju. Praegu tegeleb kohus talle karistuse määramisega.
Millegipärast jäi enamus rahvast loengu ajal pidevalt magama. Muidugi, nädalavahetus oli. Oleksin tahtnud ise ka magada.
Lõpuks tehti meile test. 25 küsimust ja maksimum 7 valet tohtis olla, muidu oleks läbi kukkunud. Kõik pabistasid, kuna paljud ei osanud inglise keelt nii hästi. Seal oli väga palju hispaanlasi, kes ei osanud sõnakestki inglise keelt. Said hispaania keelsed testid, mida nad ei jõudnud poole tunni jooksul valmiski. Kui mul oli pool testi tehtud teatati, et materjale tohib kasutada, siis oli juba loogiline, et läbi ei kuku. Sain 15 minutiga valmis. Lõpuks anti hispaanlastele õiged vastused ette, kuna keegi ei viitsinud nendega kõike otsast peale tegema hakata. Saime kursuse tunnistused kätte ja koju minek. Nüüd on vaja veel teise autokooli minna ja eksamid ära teha. Kusjuures siin on sõidueksami pikkus 10 minutit, mitte nagu tund aega Eestis. Minu sõidueksami pikkus Eestis oli 40 minutit.
Jõudsin koju, sõin lõunasööki. Käisime I-ga Burlington Coat Factorys. Sain endale käekella $15 eest, normaalne hind oleks olnud $30. Seal ongi kõik asjad odavamad kogu aeg. Vaatasin kotte ja jalatseid ka, aga ei leidnud sobivaid. Kui kunagi aega on, siis tripin seal natukene kauem ringi ja jään kindlasti vaesemaks ka.
Järgnevad poolteist tundi tegelesin esseega. Siis ronisin enda tuppa ja hakkasin Dew Touri vaatama ning Eestiga kirjutama. 6 paiku oli õhtusöök, mis oli jälle hea. Magustoiduks oli õunakook. Peale õhtusööki vaatasin läbi järgmise päeva söögi. Rääkisime I-ga erinevatest Eesti toitudest. Seljankat pole nad kunagi söönud, verivorsti teevad ise, neile meeldib piimasupp. Piparkoogitaigent poodides ei müüda, seda teeme ise. Kohukesi võib leida vene poodidest ja seda ka harva (kahjuks). Jõuludeks teeme kartulisalatit ja rosoljet. Hapukapsaid teeme pooleldi ise. Merilin peab Eestist hakklihamaitseainet tooma, kuna see on lihtsalt nii hea :D
10 paiku vajusid silmad kinni ning läksin ära unedemaale.
Aa kusjuures mul on mingi imelik teema magamisega. Mul on toas kaks digitaalset kella, üks näitab Eesti aega ja teine USA aega. Esimesed nädalad ma ei saanud öösiti üldse korralikult magada, mitu korda ärkasin öö jooksul üles ja magama oli ka raske jääda. Siis aga leidsin sellele lahenduse. Nüüd katan iga õhtu Eesti aja kinni ja magan väga hästi. Üks õhtu unustasin katmata, siis ei jäänud jälle magama kuni taipasin. See on tõesti imelik.
- Fööniksipea
No comments:
Post a Comment