Hommikul ärkasin millegi pärast juba kella 6 ajal.Olin siis veel tund aega pool unes. Hakkasin kooli jaoks asju kokku panema. Käisin pesus, sõin kuhja hommikusöögi helbeid (polnud neid juba ammu saanud). Istusin internetis mõnda aega. 8:35am hakkasin kooli jaoks sättima uuesti. 8:50am äratasin L ja 5 minuti pärast suundusin autosse. Panin navi tööle, kuigi alguses eirasin täiesti selle käsklusi, kuna ta näitas ringiga teed. Mul tee koolini peas, lihtsalt igaks juhuks kasutan navit. Liiklus oli õnneks enam vähem rahulik. Kesklinnas oli ainult väike ummik, kuna kaks tuletõrjeautot tulid väljakutselt tagasi ja tagurdasid üle tee depoosse. 9:10 jõudsin parklasse. Joonte vahele parkimist oskan ikka veel, ka suure maasturiga. Parkla oli suhteliselt tühi. Välja kõndides hakkas autosid juurde tulema. Jõudsin kooli, uurisin paberitelt kuhu peab minema. See oli suur auditoorium. Alguses oli umbes 10 inimest seal, lõpuks oli meid üle 30. Siis tuli see naine sisse, kes mind intervjueeris. Rääkis reeglitest ja klasside toimumise korrast. Selleks, et sertifikaati saada tohib maksimum 7 korda puududa. Kui sa hilined 2 korda teeb see kokku ühe puudumise. Siis tulid auditooriumisse õpetajad. Üks nägi välja nagu jõuluvana. Kutsuti üks õpetaja ette ja hakati lugema nimekirjast inimesi, kes on selles klassis. Ülla-ülla mu intervjueerijal oli minu eesnime hääldus meelde jäänud, aga perekonnanimi oli ikka Keis. Meid on klassis 17, üks jättis juba kohale ilmumata. Kõik on tüdrukud. Instruktor on Peter, kes on pärit Valgevenest. Kõige pealt suundusime raamatupoodi. Seal müüdi absoluutselt kõike: raamatuid, toidukraami, UCONNi huskide fännikraami jne. Ostsime endale $39 maksvad õpikud, milles on 460 lk. Passisime natuke aega koridoris, kuna meie instruktor unustas klassi numbrit vaadata. Klassis õpetaja rääkis reeglitest ja kõigest mis toimuma hakkab. Peale seda pidi igaüks ennast tutvustama. Seal olid nii mugavad toolid, rallisime nendega mõnda aega mööda klassi ringi, nagu väikesed lapsed. Muidugi muutis sõitmise raskemaks vaipkate, mis on igal pool. Saime endale UCONNi ID-kaardi. Reedel paneme ennast ühte nimekirja, kust hakkavad ameeriklastest UCONNi õpilased endale vestluskaaslast valima. Kõik näeb välja nii, et sa saad endale vestluskaaslase ülikoolist, kellega sa pead korra nädalas pool tundi lihtsalt rääkima. Tundub täitsa lahe. Kuna meil jäi esmaspäeval klass ära, peame selle järgi tegema. Pika vaidluse ja hääletamise peale on meil 16. ja 30. septembril tund aega pikem loeng. Kui kõik asjad olid räägitud hakkasime enda paksu õpikuga tegelema. Tunni lõpus anti kodutööd ka, mis peab reedeks tehtud olema. Peale klassi läksin tagasi raamatupoodi ja ostsin endale märkmiku. Kunagi pean ostma veel sõnaraamatu ja päeviku. Järgnes sõit koju. Ma olen nii ära harjunud kõigega, sõidaks nagu koduküla vahel ringi, mitte Stamfordis. Õues oli nii kuum, 28 °C. Kadestage nüüd. Kodus avastasin, et Toni oli textinud. Olen korralik ja hoian sõidu ajal telefonist eemale. Ta tuleb mulle homme külla, kuna nüüd ei ole temal juba teist päeva voolu. Panin esimese masinatäie voodipesu käima. Tegin lõunasööki: macaroni & cheese, suur ports. K läks võrkpalli, L-l oli sõbranna külas. Olin internetis, kirjutasin üle pika aja Eestiga. Tegin koolitööd, enamuse sain valmis. Tegelesin jälle pesuga. Tegin voodid korda. 5 ajal tuli I ja viis L võimlemisse, K tuli koju. Tegelesin rätikute pesu ja kuivatamisega. 7 ajal tõi I L koju ja nad läksid laadale. E tuli koju ja läks trenni. Vaatasime K-ga telekat. Kuna mul hakkas igav, pesin nõusid. Igavusest tegin ka banaanikeeksi, pesin veel kord nõusid ja tühjendasin nõudepesumasinat. Soojendasin eilset õhtusööki endale. 9:20pm tuli E koju. Sõi keeksi, kiitis. See keeks lõhnab minu jaoks nagu Eesti ja E jaoks nagu Ameerika :D Nädalavahetusel läheme arvatavasti E ema poole. Tal on bassein. Vaatasime telekat. 10:50pm tuli I koju. L tuli teise sõbrannaga hiljem.
16. septembril esineb New Yorgi Eesti majas Terminaator. Arvatavasti jõuan ka kohale. Eestlased ikkagi ju :D 17. september on New Yorgis Scavenger Hunt. 2 days in the City.
Head kooliaasta algust kõikidele õppuritele!
Praegu vaikselt mõtlen, kuidas meil oli Merkaga komme esimesel koolipäeval ikka jala koju kõndida 11 kilomeetrit. Muul ajal muidugi ka. Ühes käes pikuke, teises kott. See aasta jääb kahjuks vahele. Aga küll me kunagi kõik tasa teeme jälle. :D
- Fööniksipea
No comments:
Post a Comment