Laupäeva hommikul peaks meil sadama hakkama. Kolime kõik mööbli õuest garaaži ja viime I auto tasulisse parklasse, sest garaaži mahub ainult üks. Karmiks peaks asi minema pühapäeva varahommikul. Enne vaatasime ilmateadet. Seal näitas värvide ja kellaaegadena orkaani tugevust. Okei, meil oli roheline, siis kollane, punane (jaiiiks) ja muidugi terve pühapäev on lilla ehk kõige tugevam. Õnneks ei ela me rannas, siis oleks hullumaja. Ja ma olen väga kindel, et esmaspäeval mul UCONNis loenguid ei ole. Laupäeva hommikul 8:00am teatab New Yorgi linnapea, kas tehakse sundevakueerimine madalamates osades või mitte. Ehk siis mitu sada tuhat inimest üritaks samal ajal linnast välja pääseda. Philadelphiast ka evakueerutakse juba. Kui meil siin väga hulluks läheb (mis loodetavasti ei juhtu) üritame samuti kuskile kaugemale minna. Meil on keldris üks suur kapp ka kuhu saame kõige hullemas olukorras varjuda. Veel ühed ohtlikud asjad on puud. Kuna siin on augusti kuuga üle normi vihma sadanud, siis ei ole puude juured enam nii tugevalt maa küljes. Meil võib tulla 27 cm vihma. Ja tuule kiirus on orkaanis praegu 51m/s. Siin piirkonnas pole üle saja aasta nii tugevat orkaani olnud ja maavärinat ei olnud mitukümmend aastat. Irene pidavat olema ajaloo tugevaim orkaan Idarannikul. Ja nüüd õnnestub mul kogeda neid mõlemaid ühe nädalaga. Lucky me! Or not.
Homme saan ma veel blogi kirjutada, aga mis edasi saab, selles pole ma veel kindel. Kõik oleneb sellest, kui tugevana Irene siia jõuab, kas meil jääb elekter alles või mitte ning kui suured on kahjud.
- Fööniksipea
No comments:
Post a Comment