Päev # 19

Ärkasin 9:45am, kuna muruniitjad olid jälle kohal. Muidugi ärkasin öösel kella 4 ajal ka üles, kui kaugelt hakkas piiksumine kostma ja lõpuks hull laamendamine tänaval pihta hakkas- prügiauto. Ronisin alla läpakaga. Haarasin jälle hunniku hommikusöögi helveste järele. Hiljem sarvesai, 3 suurt mustika muffinit ja apelsinimahl. Kirjutasin Eestiga. 10 ajal ärkas K. Niitjad ikka laamendasid ja kolistasid õues. Uurisin netist natukene UCONNi kohta veel. I helistas, kuna kell oli peaaegu 12, siis äratas ta L üles. Käisime Cocoga jalutamas. 25 minuti pikkune jalutuskäik venis 40 minutiks, kuna tal oli vaja ikka igat postkasti ja elektriposti nuusutada ja pikemat aega uurida. Õues oli juba parajalt kuumaks ja niiskeks läinud. Kui koju jõudsin, siis oli selline tunne, et kohe sulan ära. L-l tuli tuju craftse tegema hakata. Kõigepealt tegime lasteaia tasemel mingit asja. Võtad kingakarbi, paned sinna põhja paberi, kastad klaaskuuli värvi sisse ja siis liigutad seda karbi sees. Ja seda teed mitme erineva värviga. Pilti ei jõudnud enda masterpiece-st teha, kuna see kuivab all. Peale seda otsustasime teha midagi minu toa ukse peale, kuna see oli igavalt valge ja tühi. Tükk aega vaatasime erinevaid raamatuid. Lõpuks otsustasime teha papptaldrikutest minu nime. Panime hunniku läiget ja sädelevaid asju nende peale. Nüüd tuleb ukse peal nael kõrgemale tõsta, kuna see asi on liiga pikk. Kuna oli reede, siis lasin K ja L-le teemakohast laulu. Eesti keelset versiooni Fridayst ehk siis Rebeka Musta esituses. Muidugi hakkas see tobe laul meid kummitama pärast. Peale seda koristasin, ehk siis treenisin enda parema käe musklit ka. Peale seda oli jälle kärssamise tunne. Närisime kolmekesi mingit magusat jääd. Päris hästi jahutas. Siis sõin veel maasikaid ja eilset suppi, mida ma ei jõudnud varem maitsta, sest oli nii kiire linna minekuga. Olin natukene internetis jälle. Avastasin radari pealt, et meile on äikesetormi hoiatus antud. Aknast välja vaadates oli juba mingit pilvemassiivi näha. Läksime L ja Coca purgiga õue võrkkiike istuma. Siin on hiiglaslik võrkkiik. Vahe peal liitus K ka meiega mõneks ajaks. Kiikusime ja varjusime oravate terrori eest. Kusjuures ma imestan, et ma kiikusin, kuna tavaliselt hakkab mul sellest halb. Nüüd oli täiesti normaalne olla. Olid isegi juhused, kui me oleks üle pea lennanud. Kuna maja on suurte tammepuude all, siis on siin pidevalt tammetõrude sadu. See aeg kui me kiiges olime, oravad lihtsalt pildusid neid alla meie suunas. Ühel õnnelikul õnnestus mind isegi tabada. Vahepeal tuli E koju. Lõpuks istusime ja kiikusime seal mitu tundi. Õues oli juba mõnusalt jahedaks läinud. Läksime tee peale jalutama paljajalu. Asfalt oli veel mõnusalt soe. Müristas ka juba päris korralikult. Suur sinine pilv tuli lainena peale ja linnuparved põgenesid selle eest. Õues läks täiesti pimedaks. I tuli koju. Vahetasime riided ja läksime New Canaani Mehhiko restorani. Ja mulle ei tule üldse meelde, mis asja ma sõin. Seal oli riis, oad ja 4 erineva täidisega tortillad vist. 1. täidis oli kõige parem. Edasi läksime ühte jäätisekohvikusse. Sain karamelli ja šokolaadi jäätist. Õues välgutas ja müristas päris korralikult. Hakkasime auto poole tagasi kõndima, vaikselt tibutas. Nii kui auto juurde jõudsime hakkas padukat sadama. Vedas. Siis oli tagasisõit kodu poole. Siinset äikest ei anna Eesti omaga eriti võrrelda. Eriti välku, siin palju võimsam. I ütles, et 3 järgnevat päeva peaks õhtuti sama ilm olema nagu täna. Lucky me! Kodus vaatasime The Dark Knight't, L sai lõpuks mulle patsi teha. Vaatasime veel meeste võimlemise võistlust. Siis tekkis küll küsimus, et kuidas nad seda jõuavad teha.
Teisipäeval läheme Catalina ja Toniga uuele kino katsele. Eks näeb, mis sellest siis välja tuleb. Täna hommikul (juba on siin ka laupäev) 9:30am on placement test UCONNis. Peale seda kutsuti mind New Yorki, aga pole hetkel erilist tahtmist sinna minna. Niisiis jääb ära seekord. Ja reedel sai mul juba 2 nädalat peres. Aeg läheb ikka nii kiiresti. Peale jõule pidavat veel kiiremini minema. Ja jõuludeks tuleb mulle külaline ^^

- Fööniksipea