Päev # 7

Ma sain postkasti asjus targemaks. See on selleks kui sa tahad kirju või pakke saata. Paned postkasti ja tõstad selle punase lipukese üles. Siis kella 1 ajal viiakse see ära.
Hommikusöögiks olid pannkoogid vahtrasiirupi ja peekoniga. Ampelsini mahl ka muidugi. Seda joon ma kogu aeg. Palju parem kui Eestis. Tutvusin esimeste naabritega. Käisime L ja E-ga toidukraami ostmas mingist suurest poest. Nime jälle ei mäleta. Teel sinna jäime punase tule ees seisma. Kõrvale jäi seisma üks maastur, aknad lahti nagu meil. Ja järsku hakkas see juht minuga rääkima. Ütles, et Ameeriklased on hullud, tantsis rooli taga. Pidi Šveitsist pärit olema. Teadis kus eesti on. Tegi nalja kogu aeg. Hiljem E ütles, et see küll tavaline käitumine ei ole. Vot millised inimesed siin ikka on. Nii lahe :D  Kõigil oli poes nii külm, mul oli enda lühikeste riietega nii soe. Siin on õues kogu aeg jubedalt kuum. Lähed korraks õue ja oled juba hetkega läbimärg. Sooja on 30 kraadi ringis, aga õhuniiskus on väga suur, mis teeb muidugi asja hullemaks. Nagu saunas oleks. Õnneks on majas konditsioneer, siis on vähemalt kuskil hea olla. Hetkel on toas 21 kraadi sooja. Lõunal käisime E-ga sõitmas. Minu esimene sõitmine Ameerikas auto roolis. Alguses oli küll hull põdemine, et ei oska ja kõik on võõras. Tegelikult oli kõik nii lihtne, kuna autol on automaat käigukast. Sõitsime üle tunni aja mööda Stamfordi tänavaid ringi. Nägin ära tüdrukute koolitee, mida hakkan iga päev sõitma. Parkida oskan ka veel. Kui kiirusepiirang on 30mph, siis on täiesti ok sõita 37mph, kui sõita juba kiiremini, siis saab politsei käest trahvi. Väga imelik liiklus siin. Ja STOP märgid on ka iga ristmiku peal, aga elab üle kuna automaat. Vahepeal tuli küll tahtmine käiku vahetada. Minu autokooli õpetaja olevat väga head tööd õpetamisega teinud. Väga rahul oldi. Õnneks. Kohe peale sõitu läksime koju, võtsime L, I ja Coco ja sõitsime parki. Ilus park jõe ääres. Seal oli väga palju koeri. Ja muidugi olid jälle nii inimesed kui ka koerad väga sõbralikud. L käis vahepeal jões ujumas. Väga vastikult niiske ilm oli, aga õnneks oli puude all natukene jahedam. Me nägime ühte koera, kelle tõugu ma ei mäleta. Ta ujus jões ja lõi parema esikäpaga vastu vett koguaeg ja üritas siis seda pritsivat vett hammustada. See oli nii lahe. Coco ajas vahepeal oravaid taga, vees solberdas ka ringi. Vähemalt oli ta õnnelik. Kodus sõin pitsat. Siis seletas I mulle tänase õhtusöögi retsepti. Jah, ma pean ise süüa tegema. Loodetavasti tuleb midagi välja. Oli ka esimene kodune õhtusöök. Väga hea oli. Ma ei oska öelda, mis asjad need olid, aga hea. Ja esimest korda sõin ise tehtud maisi, vääääga hea. Muidugi olid pärast hambavahed kõik seda maisi jama täis. Õhtul tuli esimene äikesetorm. Ema imestas, et siin ei hakata asju seinast välja tõmbama. Kõik tegid lihtsalt oma toimetusi edasi. Ma istusin maja taga võrkkiiges kuni sadama hakkas. Õues oli hästi palju neid põleva tagumikuga lendavaid putukaid. Õhtul vaatasime natuke telekat. Hakkasin neid kooli asju vaatama, sest ma pean ennast selle nädala jooksul kirja panema. Nii raske on otsustada.

Nüüd lähen esimest korda süüa tegema. Hoidke pöialt, et sellest midagi ka välja tuleb :)

Postituse pildid leiad Sellelt aadressilt