You will never be completely at home again, because part of your heart will always be elsewhere. This is the price you pay for the richness of loving and knowing people in more than one place

Life in United States of America 01.08.2011 - 24.07.2013

Thursday, August 4, 2011

I'm lovin it!

Päriselt ka, ma söön siin küll ennast paksuks :D Praegu istun jälle koridori põrandal ja ei jõua püsti tulla. Mõne minuti pärast lähme politsei loengut kuulama. Tüse vuntsidega politseinik, ühes käes Starbucks'i kohvitops ja teises sõõriku karp. Can't wait.

Hommikul ärkasin 6:00am. Käisin ruttu pesus ja tõttasin netti. Ime kombel oli veel sooja vett. 7:00am oli hommikusöök: munapuder, helbed, piim, banaan, pepsi. Siin on suured automaadid kust saab igasuguseid erinevaid jooke tasuta nii palju kui tahad. Coca-Colat millegi pärast pole, aga ma ei jooks ka seda. 8:15am algas esimene tund. Terve päev räägiti turvalisusest. Meil on niiiii lahe õpetaja Joyce. Kes ei oska joonistada, tema joonistatud lastel on millegi pärast alati kana jalad. Teeb pidevalt nalja. 12:00 lõunasöök: mingi tortilla moodi asi, hunnik erinevaid salateid, pepsi, šokolaadi puding, midagi oli veel aga ei tule meelde. Siis hakkasime tunnis mingit projekti moodi asja tegema gruppides. Meid on grupis 4. Muidugi unustasin ma nimekirja alla töövihiku vahele, pean nimed homme kirjutama. Homme on esitamine. 17:00 oli suures saalis International Sing-Along ehk siis iga riik laulis enda keeles mingit lastelaulu. Kuna ma olen ainuke Eestist, pandi mind kokku itaalase, austraalase, hollandlase ja prantslasega. Nüüd tulin söömast: spagetid lihapallide ja mingi hea kastmega, brownie, hunnik salatit, pepsi ja mingi muu asi veel.

Tegin avastuse, et Facebook on päris kasulik asi. Kõnnin mööda koridori ja siis hakkavad inimesed minu juurde tulema, et kas ma olen Reelika. Ja siis hakkavad rääkima kuidas nad mind Facebooki järgi ära tunnevad. See on nii naljakas kuidas nad mu nime hääldavad, mõned on isegi häälduse selgeks saanud. Tunni ajal üks grupp rääkis minust 10 minutit, et ma olen Fb-st ja muud. Ma juba päris populaarne siin. Sõpru aina koguneb :)  Peale laulmist saalist välja tulles jooksid Saksa poisid järele, et oh sa oled ju see Reelika from Estland.

Kusjuures mul on vedanud. Enamus rahvast on moskiitode poolt ära söödud, ma pole ühtegi veel õnneks kohanud. ÕNNEKS.

Olgu, lähen naeran nüüd sõõrikutega politseiniku üle natuke. Mainin ära selle ka, et mulle meeldib siin. Väga!

JANE, PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS, SUUR / VÄIKE ÕDE! :)

4 comments:

  1. Oh, can't wait, et ise ka juba sinna saaks !

    ReplyDelete
  2. Oi jah. Olen alati öelnud, et facebook on üks tore asi. Haha.

    ReplyDelete
  3. Kusjuures, see Joyce oli minu õpetaja ka seal klassiruumis 2 aastat tagasi. ja kui 3 kuud NY elasin, siis oli ta LC seal :D :P tema on tõesti väga väga äge :) ja see politseinik.. nagu simpsonitest välja astunud :D
    ja hea meel, et sulle siin meeldib :) Welcome to USA :)
    ja mul on kahju, et sul teise lennureisi ajal ka kehva olla oli :(

    ReplyDelete
  4. To Karin: vähemalt jõudsin ma ilusasti kohale, muu pole oluline :)

    Veronika: Ja sul on täiesti õigus.

    Janne: Ainult loetud päevad veel, siis oled juba seal. Ja võta nendest 5-st päevast kõik, mis võtta annab. Ma praegu isegi igatsen natukene seda kooli ja neid inimesi sealt.

    ReplyDelete