Ootesaalis tuli bussijuht ja võttis mu hiiglaslikud kohvrid. Käisime poes vett ostmas. Välja minnes oli selline tunne, et olen saunas. Jube kuumus ja suur õhuniiskus. Pidi olema 36 kraadi sooja. Ma olin ainuke, kes selle lennu pealt tulin. Sain õnneks ette istuda, sest seal oli jahedam. Bussijuht oli Igor, ta kolis 20 aastat tagasi Ukrainast Ameerikasse. Tegi mulle väikese ekskursiooni New Yorgis. Hästi sõbralik mees oli. Kusjuures see on nii üllatav kui positiivsed kõik on. Terve tee rääkisime Ameerikast, Ukrainast ja Eestist. Sõit kooli kestis natuke üle 2 tunni. Oleksime peaaegu avarii teinud, kuna kiirteel keeras üks auto meile ette. Siin ei huvita kiirusepiirangud kedagi. Piirang oli 35mph, aga bussijuht sõitis 75mph. Ma ei tea palju see kilomeetrit tunnis kokku teeb. Ta rääkis pidevalt raadiosaatjaga, sest ta pidi järgmistele vastu minema. Kohale jõudes pidin ma paar minutit bussis ootama. Bussijuht tuli tagasi koos ühe õpetajaga. Nad tassisid mu kohvrid mingisse hiiglaslikku laoruumi, kus ma pidin vajalikud asjad seljakotti panema. Praeguseks on see ruum paksult kohvreid täis. Tuba asub viimasel ehk siis 3. korrusel. Sellise kuumaga on jube seda teed kõndida. Bussi sõiduga ei olnud mu enesetunne veel paremaks läinud. Ikka oli halb olla. Siis tulid töötajad ja kutsusid mind õpetajate tuppa. Anti mulle mingit imelikku rohtu, piparmündi teed ja soolapulki. Lõpuks käis üks mees poes ja tõi mulle Schweppes't mis on mingi gaasiline jook. Limonaadi sarnane. Teised läksid sööklasse õhtusöögile ja loengule, mind saadeti enda tuppa magama. Nägin esimese Ameerika äikese ka ära. Kusjuures siin läheb juba 20.30 pimedaks. Ärkasin korra üles, kui teised tuppa tulid. Oleme viiekesi ühes toas. 2 poolakat, brasiillane ja ühe rahvust ma ei mäleta, sest ta ei ole kunagi toas. Hommikul ärkasin 6 am, kuna ma arvasin, et kell on 7. Ronisin internetti, mis eksisteerib ainult koridoris. 7am oli hommikusöök. Peale seda tulin uuesti internetti. 8:15 am algas esimene tund. Siis tuli lõuna (riis, mingi liha, hunnik salateid, tordid ja erinevad joogid) ja teine tund. Viimase tunni ajal üritasid kõik veel silmi lahti hoida, kuna ajavahe hakkab mõjuma. Peale viimast tundi sain "Welcome basketi" perekonnalt. Pole veel jõudnud sinna sisse vaadata põhjalikult. 7pm oli õhtusöök: friikartulid, maisitõlvik, hamburger, jälle hunnik salateid ja jooke. Peale sööki vaatasin ühe sakslasega (nimi ei tule hetkel meelde, sest siin on niiii palju inimesi) kuidas kooli taga lacrossi mängiti. Suur rahvamass oli kohal. Edasi otsustasime minna kohalikku kaubanduskeskusesse. Tee peal saime kokku hulga brasiilastega kes tahtsid kohe minuga koos pilti teha. Pool teed korrutasid muudkui minu nime, et seda ikka õieti öelda. Osad tulid minu juurde, et ma tean sind Facebookist ja hakkasid rääkima. Poes oli nii pikk järjekord, et otsustasime homme peale kooli uuele katsele minna. Kusjuures siin ei ole ülekäiguradasid, vähemalt ma ei näinud ühtegi. Läksime täiesti suvalise koha pealt üle tee pimedas. Tagasi tulles nägime jaanimardikaid. Ma pole päris kindel, et need olid nemad. Lihtsalt mingid lendavad putukad, kelle tagumikud vilkusid. Ja neid oli nii palju. Praegu on kell 9:11am. Istun koridori põrandal, kuna siin on internet. Minu kõrval on veel 10 inimest läpakatega pluss veel inimesed, kes istuvad puhketoas.
Siiani olen ma väga rahul kõigega. Isegi söögiga. Kusjuures praegu on mul tunne, et ma olen siin ekskursioonil, mitte ei hakka siin elama. Ja ma ikka imestan, kuidas kõik nii sõbralikud on. Meid on siin koolis 230 inimest. Niiet rahvast ikka jagub. Praegu on 30 kraadi sooja ja ma sulan :D
No comments:
Post a Comment