You will never be completely at home again, because part of your heart will always be elsewhere. This is the price you pay for the richness of loving and knowing people in more than one place

Life in United States of America 01.08.2011 - 24.07.2013

Sunday, August 14, 2011

Päev # 13

Telefon äratas 7:15. Käisin pesus ja hakkasin riideid otsima, mida selga panna. Siis kiire hommikusöök ja 8:50 start rongijaama poole. Ostsime piletid, käisime Dunkin Donutsis, sain mustika muffini. Läksime õue rongi ootama. See oli minu elu esimene rongisõit. Saime K-ga istuma, teised seisid. Sõit kestis 50 min. Kuulasin muusikat ja vaatasin niisama ringi. Lõpp peatus oli Grand Centralis. See on maailma suurim rongijaam. Seal on palju erinevaid poode. Käisime Starbucksis, sain maasika smuuti. Edasi käisime mööda poode ringi. See jaam on eriti populaarne filmides, eriti kell. Läksime jaamast välja. Tänaval ei olnud ühtegi autot, ainult jalgratturid, rulluisutajad ja jooksjad. Mingi üritus oli, kus avati tänav Central Parkist kuni Brooklyni sillani jalgratturitele ja jooksjatele. Autod läbi ei saanud. Väga palju turiste oli seal. Järgmine laupäev on jälle see sama üritus. Võibolla võtan ise ka osa, eks näeb. Aga hea idee seegi. Kõndisime mööda tänavaid ja käisime erinevates poodides. Kallimates poodides seisis ukse taga ülikonnas mees kes avas sulle ukse ja tervitas ja küsis kuidas läheb. Hiljem lasi sind ilusti välja ja soovis kena päeva. Meie kõndimis teekonnast ma eriti rääkida ei oska, sest suunataju mul seal puudus täielikult. Jalutasime Central Parkis. Läksime Europa Cafe-sse sööma. Sain kanasalati ja värske apelsinimahla. Peale söömist hakkasime Radio City Music Hall'i liikuma. Kell 2 pidi algama Cirque Du Soleil etendus "Zarkana". Enne hoonesse sisselaskmist vaadati kotid läbi. Koht oli 1. rõdu peal 4. või 5. reas. See saal oli nii ilus, fuajee ka. Etenduse kohta oskan öelda ainult, et VAU. Seda peab ise oma silmaga nägema. Kui keegi tahab videosid näha selle kohta, siis pange Youtube otsingussse Cirque Du Soleil "Zarkana". Esimesed pool tundi olid mul külmavärinad. See oli nii lahe. Peale 45 min etendust oli 20 min vaheaeg. Ja siis jälle oli VAU. Kuidas nad oskavad ja julgevad. Vahepeal tegid klounid niisama lava peal nalja. Üks tüdruk joonistas sinise liivaga ekraani peale nii ilusaid pilte. Lihtsalt viskas liiva ja liigutas seda sõrmedega. Jälle VAU. Panen postituse lõppu mõned pildid sellest etendusest, et te saaksite mingi pildi sellest etenudsest, aga need pole minu tehtud, kuna seal ei tohtinud pildistada. Peale etenduse lõppu hakkasime tagasi Grand Centrali poole liikuma. Käisime läbi Lego poest, kus olid legodest hiiglaslikud kujud ehitatud. Jaamas käisime toidupoes ja ostsime juustukooke, üks oli maasikatega. Järgnes jälle 50 min sõit Stamfordi poole. Sõime kooki ja ülejäänud tee kuulasin muusikat. Lõpuks oleks peaaegu magama juba jäänud. K ja L magasid. Rongist välja astudes oli nii suur väsimus peal, et oleks kasvõi autos maganud. Jõudsime koju. Mulle oli peale etendust peavalu tekkinud, aga õnneks Tylenol aitas. Varsti tuli E vend K. Hiljem läksime välja õhtust sööma. Üritasime saada ühte restorani, aga seal oleks pidanud 45 min lauda ootama. Läksime teise. Tellisin endale pitsa ja apelsinimahla. Teised said söögid kätte, mina mitte. Vabandati ja lubati 5 min pärast pitsa tuua. Lõpuks läks üle 10 min kindlasti. Olime restorani väliosas. Pidevalt sõitis mööda autosid, mis oleksid nagu võistelnud, et kellel käib muusika kõvemini. Üks monster truck sõitis ka mööda. Kole. Hiljem läksime üle tee mingisse magustoidu kohvikusse. Teised võtsid jäätised, mina ei tahtnud. Sõitsime tagasi koju. Istusin natuke internetis ja läksin alla vaatama kuidas teised Wiid mängisid. Lõpuks tuli nii suur uni peale, et ei jõudnudki enam blogi kirjutada, vaid ronisin hoopis magama.

Järgmine nädal hakkan kaarte saatma. Kui keegi tahab ka saada, siis saatku aadress :)

- Fööniksipea

No comments:

Post a Comment