USA vol 3

Sorry, et pole jõudnud varem kirjutada. Nii jube kiire oli.

Olgu, pooleli jäin Safety-Workshop'i jutu juures. Okei. Sain endale õnneks 3. ritta koha. Soovitus kõigile neile, kes tulevikus treening kooli lähevad: proovi saada koht võimalikult ette. Ja kui sa ei taha ette teada, mis seal toimub, siis jäta parem järgmine lõik lugemata.
Saali tuli tüse politseinik. Ilma sõõrikute ja kohvita. Ja sellega algas poolteist tundi kõva naermist, nii et pisarad voolasid ja õhtu otsa põsed valutasid. Ta oskas lihtsalt kõike nii lahedalt seletada ja nalja teha. Mõne aja pärast tuli Cody, arvake ära mis tal käes olid- MUIDUGI sõõrikud ja kohvi. Esimene situatsioon, mis läbi mängiti: sõidad autoga kiirteel ja auto läheb katki. Jääd kiirtee äärde seisma ja politseid ootama. Tuleb politsei, jääb sinu auto taha seisma. Kõigepealt kontrollib raadiosaatja järgi ära kellele see auto kuulub ja kas see on varastatud. Siis astub autost välja. Nüüd tuleb see küsimus, mida ma Facebookis küsisin: mida ta edasi teeb? Tattarataaaaa, õige vastus: kergitab pükse. Mis ta järgmisena teeb? Silub enda nähtamatuid juukseid (kiilakas). Iga kord kui politseinik küsis, et mida ta edasi teeb, siis sakslased karjusid GUN! GUN! GUN! Edasi on juba tüüpiline dokumentide kontroll ja puksiiri kutsumine. Lõpuks pandi tüdrukul, kes autojuhti mängis käed raudu ja saadeti koha peale istuma. Teine situatsioon, mis läbi mängiti: oled koos hostlapsega kahekesi kodus ja näed, et keegi tungis ukse kaudu majja. Õpetati 911 kõne tegemist. Lõpuks pandi ka sellel tüdrukul käed raudu, kuna ta ei öelnud telefonis mis tal seljas on ja politseinik pidas teda vargaks. Kusjuures see politsei loeng oli #2 üritus treening kooli ajal. Iga kell läheks uuesti :D

Kuna mul on nii palju asju vaja kirjutada, siis ma ei hakka rääkima sellest, mis koolis õhtul toimus. Kommipikniku magasin maha.

Neljapäeval ärkasin 5:30am. Kuni 12:45pm olid tunnid. Siis jooksime kiiresti kohvikusse, võtsime enda lõuna ja tormasime hiiglasliku bussi peale. Busse oli 5 ja need olid tõesti hiiglaslikud. Ma sattusin muidugi sakslaste bussi. Algas sõit New Yorki. Linna piiril sõitsime mööda osariigi kõige suurimast surnuaiast. See oli hiiglaslik. Mitu kilomeetrit pikk, suurte kivist plaatidega. Bussis oli haudvaikus. Edasi sõitsime Hudsoni jõe alt läbi tunneli New Yorki. Alates 9/11 on turvareeglid karmimad ja tunnelis ei tohi pilti teha. Kui tunnelisse sisse sõites politseinik näeb, et sul on kaamera, võetakse see lihtsalt ära. Central Park-st võtsime peale enda giidi. Jälle üks tore mees, kellele meeldis nalja teha. Vaatasime kaksiktornide kohta, kuhu ehitatakse memoriali. Edasi sõitsime praamiga Statue Of Liberty juurest mööda 2 korda. Siis oli bussiekskursioon linnas. Edasi oli vaba aeg. Läksin kahe Norrakaga T. G. I. Fridays-i sööma Times Square-le. Sõin mingit kanasalatit. Iga natukese aja tagant vaatasime aknast välja ja jälle OMMMGGGG. See kõik oli nagu filmis. Siiani on filmis oleku tunne. Edasi läksime poodi Forever 21. Ma armastan seda poodi. Järgmine nädalavahetus lähen kindlasti sinna tagasi. Keegi viskas ühele Norrakale kiviga pähe. Lihtsalt kukkus taevast alla. Sinna oli mingi aadress peale kirjutatud. Kõik olid kohe nii abivalmis ja küsisid, et kas kõik on ikka korras ja hakkasid seda pildujat otsima. Vahepeal tegime pilte Times Squareil teistega. Ei tea kuna need kätte saan. Kuna kõigil oli janu läksime Starbucks'i. Tellisin maasika smuuti. Ja mulle pandi nimeks Veronica. Edasi trippisime jala mööda New Yorki ringi ja otsisime enda busse. Terve tagasitee enamus rahvast magas. Kooli jõudsime 10:30pm ehk siis 5:30 Eesti aja järgi.

Täna ärkasin 6:00am. Tegin voodi korda, pakkisin asjad ja läksin sööma. Täna oli meessoost kokk. Andis munaputru. Küsis, et kas ma peekonit tahan. Ei tahtnud. Siis jäi mulle otsa vahtima ja ütles mõne aja pärast naeratades: sa näed täna hommikul nii ilus välja. Muidugi ilus, padi näkku magatud. Centennial Hall-s oli 7:45am viimane koosolek. Peale seda oli check-out ühikast, ehk siis minu puhul Goodbye room #322 in St. Joseph's Hall.Võtsin pagasi ruumist enda kohvrid ja vurasin bussi. Mul hakkas bussijuhist kahju, kuidas ta pidi mitukümmend rasket kohvrit bussi tõstma. Ja need ei tahtnud enam ära mahtuda. 9:10am oli väljasõit. Buss jäi 20 minutit hiljaks peatusesse jõudmisega. Vahe peal oli bussijuhil millegi pärast vaja peeglit peksta. Kui GPS ütles, et 7 miili on peatuseni, siis oli kõigil esimese peatuse omadel juba närvid püsti. E, L ja Coco olid mulle vastu tulnud. Sõitsime autoga K-le võrkpalli trenni järgi. Ta sai 2 karikat. Viisime asjad majja, näidati kõik toad ära mulle. Käisime mulle Social Security numbrit tegemas. Esimene kord avastasime, et üks paber on maha jäänud, pidime uuesti tagasi sõitma. Lõpuks sai kõik tehtud ja 10 päeva jooksul peaksin kätte saama kaardi. Edasi läksime sööma mingisse kohta, mille nime ma ei mäleta. Võtsime K-ga kahe peale suure salati ja endale Sprite. Jalutasime tund aega Stamfordi rannas. Sain ühe parima jäätise. Maasika jäätis, mis oli kaetud koogipuruga. Tahan veel! Läksime jälle koju tagasi. Sain nendelt kaamera, kunagi ostan endale uue. Vähemalt saan pildistada nüüd. Käisime L ja Coco-ga jalutamas. Selle aja jooksul oli I ka juba koju tulnud. Läksime jälle kuskile sööma. Sain suure Hawaii pitsa, pool on praegu all külmkapis. Siis võtsime kõrvalt jäätise poest pähklivõi ja šokolaadi jäätist. Kodus lõpetasin asjade lahtipakkimise. Andsin kõik kingitused ka üle. Õnneks neile meeldisid :)

Postituse pildid leiad Sellelt aadressilt

Tere hommikust Eesti! Mina lähen nüüd magama :)