Päev # 6

Laupäeval ärkasin 10:30am. Hommikusöögiks olid sõõrikud. Nii head, ma hakkan neid kindlalt päris tihti sööma. Apelsini mahl on ka mitu korda parem kui Eestis. Käisime I, K ja L-ga Darienis. Kõige pealt käisime talunike turul. Seal müüdi kõike värsket. Sain esimest korda värsket Ameerika limonaadi maitsta. Liiga palju sidrunit. Ostsime mustikaid koogi jaoks ja värsket maisi. I õpetas mulle kuidas värsket maisi ära tunda. Päike grillis mõnusasti läbi pilvede. Seal turu juures seisis üks politseinik. Kui ta nägi, et sa tuled, pani kohe autoteel liikluse seisma ja soovis ilusat päeva. Edasi läksime prillipoodi. L-l oli vaja prille osta. Seal üks mees ütles F sõna üle terve poe. See vist tavaline siin. Prillide tegemiseks pidi minema tund aega. Käisime paaris riietepoes ja läksime sööma. Seal ettekandja küsis, et kust ma pärit olen. Lubas kaardi pealt vaadata kus Eesti on. Mul pidavat ilus aktsent olema. Imestas, et ma olin ainult 1 päeva seal olnud. Tellisin mingid võileivad mingi toorjuustu, mango ja singiga. Täitsa head olid. Värske apelsinimahla sain ka. Nii harjumatu on see kuidas umbes iga 10 minuti tagant käiakse küsimas, et kas kõik on korras ja kas söök ikka maitseb. Peale sööki käisime prillidel järel ja sõitsime tagasi Stamfordi. Olime umbes pool tundi kodus ja läksime edasi Norwalki mingile laadale. See oli suur. Mitu bändi esines seal. Hästi palju erinevaid ehteid ja pilte oli müügiks. Nii harjumatu on kõikide sõbralikkus. Ühes poes ütles müüja, et talle väga meeldivad mu juuksed. Teises poes meeldis müüjale mu särk. Tänaval ka suvalised inimesed tulevad nii ütlema. L ütles, et see ongi tavaline, sest siin ei ole eriti punaste juustega inimesi. Ja nad ise ka pidevalt korrutavad, et neile meeldib mu juuksevärv. Hommikul oli E-l ka esimene asi, mulle meeldib su särk. Laadal sain suure henna maalingu käe peale. Õhtul koju tulles olid kõik nii väsinud. Tagasi tulles viisime K sõbra poole. Mind õpetati enda telekat kasutama. Hakkas sadama, siiani sajab. 7 ajal tahtsime ühte restorani sööma minna. Kohale jõudes tuli välja, et seal on puhkus 11. augustini. Okei, tagasi autosse ja hakkasime mööda Stamfordi ringi uitama, et uut söögikohta leida. Neid on siin iga nurga peal. Lõpuks läksime Mehhiko restorani. Esimese asjana valati suured klaasid jäävett täis. Nii kui sa sealt paar lonksu ära jõid tuli teenindaja ja valas kohe klaasi jälle täis. Ja käidi jälle küsimas mitu korda, et kas kõik on hästi ja kuidas söök maitseb. Kõige pealt tuli üks teenindaja täpselt minu kõrvale ja lõi enda laua püsti. Ma ehmusin ära, et mis nüüd toimuma hakkab. Tegelikult hakkas ta mingit kastme moodi segu tegema tacode jaoks. Mulle ei tule see nimi meelde. Tellisin endale suuuuuure salati, kus oli veel kana, maasikad, aprikoosid, melonid, kurgid. Sain teiste söökidest ka tüki. Kõik olid nii head. Magustoiduks tellisid teised mingi banaani asja. Jälle lõi teenindaja minu kõrval laua püsti. Valas söögi mingi vedelikuga üle ja pani selle põlema. Põlemise ajal puhastas taldrikut paberiga. Lasi vahu koort peale ja üks kirss ka. See oli jälle nii hea. Ise võtsin endale hiiglasliku jäätise. Seal oli vanilli-, šokolaadi- ja maasika tükkidega jäätis ja kaneeliküpsised. Ma ei teadnud, et need söögid nii suured on. Aga sõin kõik ära. Tulime tagasi koju, istusin natukene netis. Hiljem tegime mulle Wii-sse tegelaskuju. Siis mängisime mõnda aega. Kuni 11:35pm rääkisime L-ga minu toas. 12:00 magama. Öö otsa sadas. Praegu ka veel. Ärkasin 8:00am. Mitu tundi vedelevad ajalehed sissesõidutee peal. Ma ei saa aru, mille jaoks see postkast seal kõrval on. :D